Artiklid

Maiken Mägi, reporter

«Kui kolin ühest linnast teise, siis kas tööandja on kohustatud mulle võimaldama sinna üleviimise, kasvõi poole kohaga? Ettevõttel on kontoreid üle Eesti,» tunneb lugeja huvi.

Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja õiguse alal.

Töötamise koht määratakse kindlaks tööandja ja töötaja kokkuleppel ning pannakse töölepingu seaduse § 5 lõike 1 punkti 8 kohaselt kirja töölepingusse. Seetõttu saab seda tingimust muuta ainult poolte kokkuleppel.

Poolte kokkulepe eeldab, et töötaja teeb tööandjale vähemalt e-kirjaga, aga ka suuliselt ettepaneku asuda konkreetsest kuupäevast tööle tööandja teises linnas asuvas kontoris.

Seejärel peavad pooled läbirääkimisi, arutavad, mis tingimustel see võimalik oleks, mis kulud tööandjale kaasnevad, kas tal on võimalik töötajale vastu tulla.

Tööandja ei pea nõustuma, kui töötajale uue töötamise koha loomisega kaasnevad kulud on ebamõistlikult suured. Ettevõttel võib ju kontoreid olla mitmes kohas, kuid see ei tähenda, et seal oleks olemas töötajale töötegemiseks vajalik töökoht, näiteks arvuti, töölaud ja -tool, tööks sobiv valgustus jne.

Lisaks arvestab ju tööandja sedagi, kus töötaja liikuma peab, kas uude kohta kolimisel kaasneksid ka ettevõttele täiendavad sõidukulud või muud kulud.

Kui tööandja peab töötajat oluliseks ja mõistab, et uuest elukohast senisesse töökohta liikumine on töötajale ebamõistlikult kulukas ning tal on võimalik luua inimesele teise kontorisse töökoht, siis sõlmitakse töölepingu tingimuste muutmise kokkulepe, määratakse uus töötamise koht ja töötaja jätkab oma seniste tööülesannete täitmist juba uues kohas.

Juhul kui tööandja töötaja ettepanekut aga mõistlikuks ei pea ning talle tundub, et töökoha kolimisega seotud kulud on ettevõtte jaoks ebamõistlikult suured, siis tuleb töötajal endal mõelda muudele lahendustele.

Alternatiivseteks valikuteks ongi võimalus jätkata töötamist senises asukohas või öelda tööleping korraliselt üles (vähemalt 30-päevase etteteatamistähtajaga või poolte kokkuleppel lühema etteteatamistähtajaga). Töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks seadus töötajale planeeritud elukohavahetuse puhul alust ei anna.

Lugeja küsib: „Tööandja lõpetas mu töölepingu erakorraliselt, põhjuseks kolm noomitust. Ta andis need kirjalikult üle samal päeval, kui lepingu lõpetas.

Noomitustes oli märgitud, et hilinesin tööle kuni 15 minutit, aluseks kiipkaardiga uksest sisenemise andmed. Pean seda otsitud põhjuseks, sest meil pole ei töösisekorra eeskirjas ega ka töölepingutes või ametijuhendis kirjas, mis kell tööpäev algab. On vaid kirjas, et see kestab kaheksa tundi. Seni on olnud hea tava, et tuleme kella 9-ks tööle. Kuid kõik saabuvad kuni pool tundi varem või hiljem ja seni pole probleeme olnud. Ka ei osanud ma oletada, et uksest sisenemisi ja väljumisi jälgitakse. Kas mul annab lepingu ülesütlemist vaidlustada ja millistel alustel?”

Saada oma tööalane küsimus:

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Lauri Teder,
Eesti Päevaleht

End suhtlussaidiks nimetav GoWorkaBit viib kokku kähku tööjõudu vajavad firmad ning tööotsijad.

Kolm aastat tagasi Eesti äriideede konkursil „Ajujaht” finaali jõudnud töövahendusportaal GoWorkaBit (GWB) kiitles jaanuaris ettevõtte mulluse 300% käibekasvuga ja sihib tänavu miljonieurost käivet.

GoWorkaBit ei pea end Eesti tööjõupuuduse lahendajaks, teenust turundatakse tööpakkujatele pigem kui kiiret ja lihtsat vahendit puhuks, kui püsitöötaja näiteks haiguse tõttu mõneks päevaks töölt eemale jääb. GoWorkaBit meelitab tööotsijaid kogemuste ja paindlikkusega. Tasust rääkides kasutavad GoWorkaBiti juhid pigem sõna „lisaraha”, sest tööpakkumiste brutotunnitasu jääb vahemikku 3,50–5 eurot. See on küll rohkem kui miinimumpalk, ent pole siiski piisav, et tööotsija jääks üksnes portaali vahendatud töö eest saadud sissetulekule toetuma. Pole ka garantiid, et tööotsija ehk tööampsaja, nagu neid portaalis nimetatakse, leiab töö igaks päevaks. Samuti pole kindlust, kas tööpakkuja leiab töötegijale päeva täitmiseks piisavalt ülesandeid.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Agne Narusk,
Eesti Päevaleht

Iseasi, kas ettevõtmine ilma selge tervisliku põhjuseta vaeva tasub, sest asjaajamist on üksjagu.

Juulis võttis töötukassa vastu esimesed töövõime hindamise taotlused inimestelt, kel pole varem töövõimetust tuvastatud või kellel tehti seda viimati 2010. aastal.

Põhimõtteliselt võib oma töövõimet lasta hinnata igaüks, kes tunneb, et tervis segab juba pikemat aega täiel määral töötamist. Niisama lihtsalt see muidugi ei lõppe. Kõigepealt peab oma hinnangu andma perearst, eriarst või töötervishoiuarst. Ehk siis nagu ütles töötukassa töövõime hindamise juht Monika Aasa uut korda tutvustades: „Selleks et inimene võiks töövõime hindamist taotlema tulla, on tal eeldatavasti mingi tervisehäda, probleem, mis takistab töötamist.”

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Anneli Ammas, reporter

Vanemapalka võiks pere senise poolteise aasta asemel kasutada kolme aasta jooksul ning vanemad võiks lisaks vanemapalgale jätkata senist tööd, kui see on väikelapse kasvatamise kõrvalt võimalik. Just selline punkt seisab sotsiaalministeeriumi kavas, mille minister Margus Tsahkna (IRL) teeb täna avalikuks.

Sotsiaalkaitseminister Tsahkna hinnangul on vanemapalk senisel kujul ajale jalgu jäänud ning ei täida ka esialgset eesmärki kasvatada demograafilisi näitajaid.
«Vanemahüvitise süsteem on paindumatu, vaid üheksa protsenti isasid jääb lastega poolteise aasta jooksul koju. Naised on jäänud lõksu, sest nad on aastaid tööturult eemal, mis võimendab meeste ja naiste vahelist palgalõhet ja paneb naised tööturul ebavõrdsesse seisu. Kui pere on otsustanud järjest kaks last saada, siis on naine pikalt töölt eemal,» loetles Tsahkna põhjuseid, miks oleks vaja senist süsteemi muuta.

Artikkel jätkub...

Kõigi artiklite lugemiseks liitu tasulise Postimehega.