Üksikasjad

Avaldatud: 28 juuli 2016

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Maiken Mägi, reporter

Kui istud päevast päeva kaheksa tundi kontoris, tuleb arvestada, et vältimaks pideva istumise mõju tervisele peaksid liikuma vähemalt tunni päevas.

WHO suunitluste kohaselt peaks iga inimene tegema trenni umbes 150 minutit nädalas, et terve püsida, kuid hiljutise uuringu järgi jääb sellest väheks, vahendab Guardian.

Rahvusvahelistest ekspertidest koosnenud meeskond jälgis noori vanuses 2-18 aastat, kes istusid paigal rohkem kui kaheksa tundi päevas, olles väheaktiivse eluviisiga. Nende suremusrisk oli 9,9 protsenti, samas kui alla nelja tunni istujate ning aktiivse eluviisiga noorte suremusrisk oli 6,8 protsenti.

Lisaks võib tulemustele tuginedes öelda, et päevas tuleb olla minimaalselt ühe tunni vältel aktiivne ning ringi liikuda. «Sa ei pea isegi sporti tegema, vaid piisab ka jalutamisest, mille kestuse võib päeva jooksul hajutada,» märkis uuringut juhtinud professor Ulf Ekelund.

Autorid leidsid, et tunniajasest mõõduka koormusega spordist, näiteks 5,6 km/h kiirusel jalutamisest või 16 km/h jalgrattaga sõitmisest piisab täiesti, et korvata istuva eluviisi mõjud.

Ekelund tõdes, et kuigi iga töötunni kohta soovitatakse võtta 10-20 minutit pausi puhkamiseks ja liikumiseks, on see paljude ametikohtade juures ebareaalne. «Ei pruugi küll olla kerge end päevas tunni aja vältel liikuma sundida, kuid samas on Suurbritannias keskmiseks päevaseks telerivaatamise ajaks kolm tundi ja kuus minutit,» tõi ta võrdluseks.

Siiski märkis Ekelund, et igasugune liikumine tuleb kasuks – olgu see kasvõi viieminutiline kõndimine printeri juurde ja tagasi.

Üksikasjad

Avaldatud: 27 juuli 2016

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Ärileht

Leen Lindam, reporter
ärileht.ee

Ettevõtted peavad tervitatavaks kooskõlastusringile saadetud sotsiaalmaksuseaduse muudatust, millega tulevast jaanuarist saaksid tööandjad maksta töötajale sotsiaalmaksuvabalt haigushüvitist ka teise ja kolmanda haiguspäeva eest.

Sellisel nõul olid nii Maxima, Telia, Swedbank kui ka Prisma Peremarket. Firmade sõnutsi üritatakse juba praegu panustada võimalikult palju oma töötajate heaolusse. Näiteks võimaldab Telia haigestumise korral võtta kuni viis erakorralist vaba päeva aastas töötasu säilitamisega.

Siiski on veel vara öelda, millises mahus uut muudatust kasutama hakatakse. “Kuna veel ei ole meile teadaolevalt neid mõtteid eelnõuks formuleeritud, siis on ka keeruline midagi detailsemalt kommenteerida,” ütles Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask. Muudatuse analüüsimise vajadust toonitasid ka teised küsitletud firmad.

Palju jääkski tööandja enda otsustada, kuna seadusemuudatus ei kohustaks tööandjat maksma hüvitist teise ja kolmanda kalendripäeva eest vähemalt 70 protsenti töötaja keskmisest töötasust nagu neljanda kuni kaheksanda haiguspäeva puhul, vaid summa jääks tööandja enda otsustada. Samas laieneks sotsiaalmaksuvabastus kuni 100 protsendini töötaja keskmisest palgast.

Üksikasjad

Avaldatud: 27 juuli 2016

• Ärileht
• TÖÖVÕIMETOETUSE SEADUS

Ege Tamm, reporter
Eesti Päevaleht

Pea pooltel seni hinnatutel on osaline töövõime. Üle neljandiku on hinnatud täieliku töövõime vääriliseks.

Töötukassa juhtumikorraldajal Ülle Veljendil on Tõnismäe büroos esimese kliendi vastuvõtuni jäänud viis minutit. Juhtumikorraldaja on see ametnik, kelle juures ja abiga saab täita koguni 82-leheküljelise avalduse, et lasta hinnata oma töövõime ulatust. Avalduse saab esitada ka internetis, kuid paljud tulevad seda täitma töötukassasse. Selleks peab enne aja kokku leppima. Veljendi päeva esimene klient pani endale mõni päev varem aja kinni ja istub nüüd peaaegu täielikult täidetud avaldusega juhtumikorraldaja ees.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 27 juuli 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Lauri Teder
ärileht.ee

Statistikaameti eelmise aasta andmed näitavad nii töötuse kui vaeste hulga langust. Samas rõhutas analüütik Siim Krusell tänasel pressikonverentsil, et tööjõukulud Eestis on Euroopa Liidu keskmisest tuntavalt väikesmad.

2015. aastal tõusis 15-74-aastaste tööhõive määr kümne aasta kõrgeimale tasemele: 65,2%. Teisalt on tööealise elanikkonna arv alates 2001. aastast sujuvalt vähenenud. Euroopa Liidu keskmisega võrreldes on Eesti töötuse tase üpris madal.

Mullu tõusid palgad kõikidel tegevusaladel, enim kinnisvaras ja kõige vähem ehituses. Avalikus sektoris oli keskmine brutokuupalk 1105 ja erasektoris 1050 eurot. Palga ostujõudu näitava reaalpalga kasv on olnud püsiv, ent ei tähenda Kruselli hinnangul järele jõudmist lääneriikide tasemele. Olukorra päästab Eesti madal hinnatase, mis on ligi veerandi võrra pisem kui EL keskmine.

Vaatamata positiivsetele suundumustele teeb Krusellile muret nähtus, kus "töötamine on eeldus toimetulekuks, aga see ei pruugi tegelikult toimetulekut tagada."