Artiklid

Triin Üksvärav
Terhi Pääskylä-Malmström

Vaimse tervise häirega inimestel on raske tööd leida, sest haigust ümbritsevad häbi ja teadmatus.

Kas vaimse tervise häirega inimeste koht on metsas linnulaulu kuulamas ja taimi kasvatamas või linnas tavaelu juures? Kas psüühilise erivajadusega inimesed on tööturule oodatud või on töökoha leidmiseks targem häiret sootuks varjata?

Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel kogeb ligi neljandik inimesi elu jooksul mõnda vaimse tervise probleemi. Sotsiaalkindlustusameti 2014. aastal kogutud andmete järgi elab Eestis umbes 32 500 tööealist inimest, kellel on tuvastatud töövõimekadu ja kelle dokumentidel on märge psüühika- või käitumishäire kohta.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Agne Narusk,
Eesti Päevaleht

Kerge pole ka väikestel lastel, kes käivad ema-isaga tööl või peavad kohanema asenduslasteaiaga.

Igal suvel veidi pärast jaanipäeva lähevad lasteaiad pikale suvepuhkusele. Õnnelikud on mudilased, kes saavad jääda oma pereliikme või lähedase hoole alla.

Aina viie ja poole aastasel pojal ei ole niimoodi vedanud. Ema kasvatab teda üksi, vanaemast pole hoidjat, sugulased-sõbrad on mööda Eestit laiali. Aina nimi pole päriselt Aina, kuid kuna lasteaias vaadatakse nende väikesele perele niikuinii viltu, sest ema jõuab lapsele järele alles paar minutit enne lasteaia sulgemist, ei taha ta poja pea kohale rohkem pahameelt koguda ja palub oma nime mitte avaldada. Igal tööpäeval jookseb Aina lasteaeda, võtab lapse ja jookseb tagasi tööle, sest tema vahetus suure asutuse turvaüksuses kestab kella 9–20. Reeglite järgi peaks ta tegema ka öövahetusi, kuid ülemus teab üksik-ema olukorda ja laseb tal sättida vahetused päevasele ajale.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Merike Teder, reporter

Tööandjad olid töötukassasse esitanud esmaspäeva õhtuks 1500 avaldust ning töötukassa oli teinud ligi 900 otsust tööandjale sotsiaalmaksu hüvitamiseks.

Kõige enam esitasid avaldusi tööandjad vähenenud töövõimega inimeste eest sotsiaalmaksu hüvitamiseks. 98 protsenti avaldustest esitasid tööandjad läbi töötukassa portaali iseteeninduse.

Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse avaldusi oli eile õhtuks saabunud kokku 79.

Avaldusi saab täita koos juhtumikorraldajaga töötukassa maakondlikus esinduses, milleks tuleb eelnevalt aeg kokku leppida. Samas julgustab töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel inimesi esitama avaldusi elektrooniliselt töötukassa iseteeninduse kaudu. «Töövõime hindamise taotlus on küll mahukas, kuid iga sammu järel saab tehtu salvestada ja niimoodi taotluse täitmise pikema aja peale ära jagada. Praegu oleme esimesed töövõime hindamise avaldused juba ka ekspertarstidele eksperdiarvamuse koostamiseks edastanud,» sõnas Paavel.

«Tööandjatele tuletame meelde, et uude süsteemi sujuvamaks üleminekuks saab sotsiaalmaksu soodustust juulikuu eest taotleda kuni 2. augustini,» lisas Paavel.

1.juulil alanud töövõimereformi teise etapi sujuvaks läbiviimiseks käivitas töötukassa uued infosüsteemid töövõime hindamiseks, töövõimetoetuse maksmiseks ning tööandja eest sotsiaalmaksu tasumiseks.

Avalduste kiiremaks menetlemiseks ja kliendisõbraliku paberivaba asjaajamise tagamiseks on töötukassa loonud uutesse infosüsteemidesse 29 uut andmevahetusteenust teiste riiklike registritega.

Lisatud 29.03.2016 | Uuendatud 05.07.2016

1. juulil 2016 muutub vähenenud töövõimega töötaja eest riigipoolse sotsiaalmaksu hüvitamise kord. Tööandja, kelle juures töötab vähenenud töövõimega töötaja (töötajale on määratud osaline või puuduv töövõime või vähemalt 40%-line püsiv töövõimetus) saab sotsiaalmaksu soodustust taotleda Eesti Töötukassalt.

Kui praegu tuleb sotsiaalmaksu maksmise taotlus esitada iga kuu, siis alates 01.07.2016 on vaja esitada taotlus üks kord ühe vähenenud töövõimega töötaja eest. Taotlust ei saa esitada tagasiulatuvalt: näiteks kui tööandja esitab sotsiaalmaksu maksmise taotluse 10. augustil 2016, hakkab töötukassa maksma sotsiaalmaksu vähenenud töövõimega inimese eest samuti alates 10. augustist 2016. See tähendab, et inimese eest riigipoolse sotsiaalmaksu maksmise kohustuse tekkimise päevaks loetakse töötukassale taotluse esitamise päev, mis ei saa olla varasem kui töösuhte alguse päev või töötaja osalise või puuduva töövõime või vähemalt 40%-lise püsiv töövõimetuse tuvastamise päev. Et üleminek uuele süsteemile oleks sujuv, saab erandina 2016. aasta juulikuu eest esitada sotsiaalmaksu soodustuse taotluse 01.07.2016 - 02.08.2016.

Riik maksab töötukassa kaudu vähenenud töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu endiselt selleks kehtestatud kuumääralt (2016. aastal on see 390 eurot). Tööandja maksab vähenenud töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu palga osalt, mis ületab töötukassa makstud sotsiaalmaksu arvutamise aluseks olevat kuumäära. Kui töötaja tegelik palk on kuumäärast väiksem (nt inimene töötab osaajaga), maksab töötukassa tema eest sotsiaalmaksu ikkagi arvestatuna kuumääralt.

Näide:

Vähenenud töövõimega töötaja töötab osalise tööajaga ning tema kuupalk on 250 eurot. Sellisel juhul maksab töötukassa tema eest sotsiaalmaksu ikkagi kehtivalt kuumääralt, st 390 x 33% = 128,70 eurot kuus.

Sotsiaalmaksu soodustuse saamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:
tööandja on äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja;
töötajal on osaline või puuduv töövõime või vähemalt 40%-line püsiv töövõimetus;
töötaja töötab tööandja juures töölepingu alusel (töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel tasu saava vähenenud töövõimega isiku eest riik sotsiaalmaksu ei maksa).

Kui vähenenud töövõimega töötaja on töösuhtes mitme tööandjaga, maksab riik sotsiaalmaksu selle tööandja eest, kes töötaja palgalt tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu. Kui töötaja ei ole esitanud maksuvaba tulu arvestamise avaldust ühelegi tööandjale (näiteks avaldus on esitatud pensioni maksjale), valib töötaja kirjaliku avaldusega tööandjale ühe tööandja, kelle eest riik maksab sotsiaalmaksu.

Näide:

1. Vähenenud töövõimega töötaja on töösuhtes tööandjatega A ja B.

2. Kuna töötaja on esitanud maksuvaba tulu arvestamise avalduse Sotsiaalkindlustusametile (ehk pensionimaksjale), mitte kummalegi tööandjatest, peab ta valima ühe tööandja, kelle eest riik hakkab maksma sotsiaalmaksu.

3. Töötaja valib tööandjaks, kelle eest riik hakkab maksma sotsiaalmaksu, tööandja A. Selleks peab töötaja esitama tööandjale A (digi)allkirjastatud avalduse, kus ütleb: Olen valinud tööandja A selleks tööandjaks, kellel on õigus Eesti Töötukassast minu eest sotsiaalmaksu soodustust taotleda.

Õigust riigipoolsele sotsiaalmaksu maksmisele kontrollitakse iga kuu ning tingimustele vastava töötaja eest maksab töötukassa sotsiaalmaksu järgnevatel kuudel ilma taotlust esitamata automaatselt. Töötukassa kannab vähenenud töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu üle Maksu- ja Tolliameti kontole hiljemalt aruandekuule järgneva kuu 10. kuupäevaks.

Tööandja poolt töötukassale esitatud riigipoolse sotsiaalmaksu ülekandmise taotluses näidatakse ära osalise või puuduva töövõimega või vähemalt 40%-lise püsiva töövõimetusega töötaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, töösuhte alguse kuupäev ning kinnitus, et tööandja arvestab tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba tulu või kui inimene ei ole esitanud maksuvaba tulu arvestamise avaldust ühelegi tööandjale, on ta kirjaliku avaldusega valinud nimetatud tööandja, kelle eest riik maksab sotsiaalmaksu. Taotluse saab esitada
* posti teel aadressil Lasnamäe 2, 11412 Tallinn
* e-posti teel digiallkirjastatuna aadressil
* kohapeal töötukassa maakondlikus osakonnas või
* töötukassa portaali iseteeninduses: www.tootukassa.ee/iseteenindus.

Alloleval aknal klõpsates käivitub sotsiaalmaksu hüvitamist kirjeldav audiofail.

Eleen Änilane, reporter
Eesti Päevaleht

Värskelt avaldatud soolise võrdõiguslikkuse indeksilt jääb Eesti Soomest ja Rootsist kaugele maha.

Hiljuti avaldatud raportit „Soolise võrdõiguslikkuse indeks 2015” ja Eesti kohta selles arutati Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse instituudi (EIGE) eestvedamisel 29. juunil Tallinnas. Eesti näitajad pole eelmise, 2013. aastal avaldatud edetabeliga võrreldes paremuse poole liikunud: 100 võimalikust punktist sai Eesti napilt alla poole ehk 49,8 punkti ja on 28 riigi järjestuses alles 14. kohal. Kõige võrdsemad ühiskonnad on Taani, Holland, Rootsi ja Soome ning punase laterna kohta hoiab Rumeenia.

EIGE kommunikatsioonijuhi Mira Banerjee sõnul on Eesti ja Euroopa Liidu üks suuremaid kitsaskohti naiste vähene esindatus neil juhtivatel ametikohtadel, mis kontrollivad raha liikumist.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.