Artiklid
- Üksikasjad
1. juuli on oluline neile tööandjatele, kelle juures töötavad vähenenud töövõimega inimesed. Nimelt maksab riik vähenenud töövõimega töötajate eest osa sotsiaalmaksu ise.
Kui praegu tuleb sotsiaalmaksu maksmise taotlus esitada igas kuus, siis edaspidi üks kord ühe vähenenud töövõimega töötaja eest. Sotsiaalmaksu soodustust saavad äriühingud, mittetulundusühingud, sihtasutused ja füüsilisest isikust ettevõtjad inimeste eest, kes töötavad nende juures töölepingu alusel. Tagasiulatuvalt taotlust esitada ei saa.
Edasi lugemiseks telli Maaleht
- Üksikasjad
Anna-Maria Uulma, suvereporter
Kui tööandja küsib sinult palgasoovi ning annad sellele konkreetse vastuse, ei pruugi see soovitud numbrit tagada - võibolla oleks tööandja pakkunud isegi rohkem või arvab hoopiski, et sinu kogemus pole nimetatud numbri vääriline.
Tööintervjuul võib potentsiaalne tööandja küsida trikiga küsimusi, millele vastuse andmine võib olla ebameeldiv. Näiteks uuritakse tihti, kui palju sa eelmisel töökohal teenisid ning millised on sinu ootused töökohale ja palganumbrile, vahendab Business Insider.
«See küsimus on lõks,» sõnab isikliku panganduse nõunik Ramit Seth. Kui kogenud juhid kuulevad sinult kiiret vastust palga kohta, võib juhtuda, et hakkad tööle saades saama vähem raha, kui firma oleks sulle algselt maksta planeerinud.
Küsimusele vastamisest keeldumine võib jätta sinust samuti halva esmamulje. Et küsimusele mitte vastust andmata jätta või see täpselt välja öelda, soovitab Seth asjale pigem loovalt läheneda.
«Hetkel sooviksin ma uues töökohas ning ka palganumbris näha seda, mis on hea ning sobiv meie mõlema jaoks ning olen kindel, et ka firma arvab sama,» tõi Seth näite soovituslikust vastusest.
Sethi sõnul annab taoline suhtlus ka edaspidiseks rohkem võimalusi kui see, et kindel palgasoov koheselt välja öelda või vastamisest keelduda. Tema sõnul on soovitatav palgaläbirääkimisi pidada siis, kui teid on juba tööle välja valitud.
- Üksikasjad
Tanel Saarmann,
Eesti Päevaleht
Eesti suuruselt kolmas lihatööstus kasvab isegi selle kiuste, et töötajaid peab tikutulega otsima.
Külastasime Rannarootsi lihatööstust aasta kiireimal ajal, veidi enne jaanipäeva. See on aeg, kui ettevõte palkab hooajalisi töötajaid, et tellimuste täitmisega toime tulla. Kaadrivoolavus on ettevõttes lausa ligi 25%, mis on väga tüütu, sest iga töötajat tuleb eraldi koolitada ja kohanemine võib võtta kuid.
„Töötajaid lihtsalt ei ole. Võimalused on siin olemas, bussidki käivad. Me pole sugugi maakonna väikseimat palka maksev ettevõte,” imestab Rannarootsi lihatööstuse kvaliteedijuht Silja Sillakivi.
Sageli satuvad siia inimesed, kes ei saa algul arugi, kuhu nad tulevad. Peagi selgub, et nad ei tahagi seda tööd teha. Palju on töötukassast saadetuid, kes peavad kohapeal käima, aga neil pole kohustust pakutud töökohta vastu võtta. Kolm päeva käib ja siis kaob.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Öövahetuse järel püüab töötaja palju magada, et väsimus selja taha jätta, kuid peab sellega oma unegraafikut sageli muutma - enne järgmist magamisaega ei pruugi ta end seega piisavalt ära väsitada. See on aga üks tegur, mis võib unetuse kujunemisel määravaks saada.
Unehäired põhjustavad lisaks halvale enesetundele töö produktiivsuse langust, rohkem haiguspäevi ja tööõnnetusi, ütles Unimed unekeskuse psühhiaater Tuuliki Hion terviseinfo.ee-le antud intervjuus.
Vahetustega tööd ja sellega seonduvaid elukvaliteedi- , une- ja tervisehäireid on palju uuritud ning on teada, milline töökorraldus tagab parima tulemuse. Samuti on näidatud, milline vahetuste korraldus häirib kõige enam inimeste toimetulekut ja tootlikkust.
Eestis töötavad inimesed sageli väga pikkades vahetustes, millele järgneb pikk puhkeaeg (näiteks kauplustes). Krooniline unetus ja väsimus võib Hioni sõnul kujuneda näiteks nii, et puhkeajal inimesed üritavad võimalikult kaua magada, seejärel jälle on vaja kiiresti taas magamise aega muuta. Vahel jääb enne uut magamisaega liiga vähe aega väsimuse kogumiseks.
Samuti on vahetuste pikkus ja selle kestel puhkepauside vähesus ja lühidus üheks väsimuse põhjuseks. Hion märkis, et pikapeale võib unereþiim täiesti paigast ära minna, keha ei suuda enam ümber harjuda ja vajalikul ajal magada. Kui see kinnistub ja muutub krooniliseks, siis ilma asjatundliku sekkumiseta olukord enam ei parane. On teada, et vahetustega töötajatest vähemalt 14 protsendil on unehäired.
Hion rõhutab, et vahetused peaksid pigem kiiresti muutuma nii, et kehal oleks harjumine kõige loomulikum. Näiteks Soomest ja Rootsist pärinevad uuringud, mille põhjal tööandjad on teinud vahetuste skeemide muutusi ning töötulemused on oluliselt paranenud.
Eestis on see suuresti läbitöötamata teema. On olemas töölepinguseadus oma normidega, samuti osadel erialadel, näiteks lennunduses, on oma spetsiaalsed regulatsioonid. Isegi nende olemasolu korral on probleemiks rohke öötöö, mis tegelikult inimesele ei sobi.
Uneaja piiramisel tekivad muutused nii kehategevuses kui psüühikas. Näiteks väheneb isu vähendavate ja tõuseb isu suurendavate ainete vabanemine, muutub veresuhkru taseme reguleerimine, kõrgeneb stressihormoonide tase, mis pikkamööda viib haiguste sagenemisele ja vererõhu tõusule.
Esimesena halveneb tunnete reguleerimine, võib alaneda meeleolu, tekivad ärrituvus, ärevus. Järgmisena väheneb loovus, võime toime tulla ootamatute, ebakindlate, kiiret reaktsiooni või selle muutmist nõudvate, keerukate ja uute olukordadega. Nõrgeneb ka otsustusvõime. Vigu võidakse küll märgata, kuid neile ei reageerita.
Need häired põhjustavad ilmselgelt ebatäpsusi, produktiivsuse vähenemist ja vigu, mis võivad sõltuvalt töö iseloomust olla üliohtlikud. Väsimus põhjustab ligi pooled tööõnnetustest.
Levinud unehäirete nagu uneapnoe ja unetuse ravimata haiged võtavad kaks korda enam haiguspäevi kui teised inimesed. Uneapnoehaiged satuvad 7-11 korda sagemini õnnetustesse ja unetusehaiged 2 korda sagemini õnnetustesse.
- Üksikasjad
Seoses töövõimereformi käivitumisega hakkab alates 1. juulist 2016 töövõimetuspensionäride riigipoolset sotsiaalmaksu menetlema Eesti Töötukassa. Viimane periood, mille eest saab Sotsiaalkindlustusametist sotsiaalmaksutagastust taotleda, on juuni 2016.
Pärast 4. juulit Sotsiaalkindlustusametile eelmiste perioodide eest esitatud taotlused jäävad rahuldamata, samuti ei rahulda selliseid taotlusi Eesti Töötukassa.
Sotsiaalmaksu soodustuse saamiseks alates 1. juulist 2016 tuleb esitada taotlus töötukassale alates 1. juulist 2016 kuni 2. augustini 2016. Taotlusi saab esitada nii posti teel, e-posti teel digiallkirjastatuna, kohapeal töötukassa maakondlikus osakonnas või töötukassa portaali iseteeninduse kaudu aadressil www.tootukassa.ee
Lehekülg 840 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee