Üksikasjad

Avaldatud: 17 juuni 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Tööandjate keskliidu küsitlusest selgus, et noored ei taha praktikale minna, kui neile selle eest ei maksta.
Eesti Tööandjate Keskliidu küsitlusest selgub, et praktikandid ei soovi teha tasuta tööd. Ainult iga kümnes vastaja oli nõus, et praktikandile ei peaks praktika ajal ettevõttes töötamise eest tasu maksma.

Tööandjate keskliidu haridusnõuniku Anneli Entsoni sõnul võib põhjus olla selles, et noortel ei pruugi olla ettekujutust sellest, mida praktika endast kujutab. Paljud noored arvavad, et kui nad teevad kasulikku ja suures mahus tööd, võiksid nad selle eest tasu saada. „Me ei tea, kas noored kujutavad ette, mis on juhendamine ja selleks kuluv aeg. Ilmselt mitte, ja vastavad nii, nagu tunnetavad,” nentis Entson.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 16 juuni 2016

• Maaleht
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Tänavu 1. juulist hakkab töötukassa hindama nende inimeste töövõime kaotust, kel varem pole töövõimetust tuvastatud või kellel tehti seda viimati enne 2010. aasta juulit.

Uues süsteemis hakatakse senise töövõimetuse asemel hindama säilinud töövõimet, töövõimetuspensioni asemel maksma töövõimetoetust ning kogu süsteemi hakkab korraldama töötukassa. Reformi esimene osa ehk uued töötamist toetavad teenused käivitusid juba käesoleva aasta jaanuarist. Uuendus ei hakka siiski kehtima kõigile korraga. Alates 1. juulist on töötukassasse oodatud uued hinnatavad.

Edasi lugemiseks telli Maaleht
Oled juba lugeja? Logi sisse

Üksikasjad

Avaldatud: 16 juuni 2016

• SOTSIAALMAKSUSEADUS
• Delfi

Juuli alguses jõustub üle 100 õigusakti. Kuigi see number võib tunduda hirmuäratavalt suur, on see siiski üle kahe korra väiksem kui aasta tagasi. Ühtlasi ei avalda suurem osa muudatustest olulist mõju ettevõtjate igapäevasele tegevusele. Üle poole 1. juulil jõustuvatest muudatustest on seotud töövõimereformi rakendumisega.
Sotsiaalmaksuseaduse muudatus, mis vähendab bürokraatiat

Kui ettevõtja on võtnud tööle osalise või puuduva töövõimega inimese ning soovib, et riik maksaks sotsiaalmaksu selle töötaja eest sotsiaalmaksu kuumääralt, siis ei pea tööandja alates 1. juulist esitama sotsiaalmaksu maksmise taotlust mitte iga kuu. Edaspidi piisab ühest taotlusest osalise või puuduva töövõimega isiku eest sotsiaalmaksu maksmiseks.

Olulisemad muudatused käibemaksuseaduses

1. juulist jõustuvad ka mitmed muudatused käibemaksuseaduses. Ühe uuendusena korrigeeritakse reegleid, mis puudutavad teenuse piiriülesel pikaajalisel osutamisel käibe tekkimise või teenuse saamise aega juhul, kui teenuse eest tasumist ei toimu. Varasemalt loeti käive tekkinuks teenuse osutamise algusest arvates järgneva kalendri aasta lõpus. Uue regulatsiooni kohaselt loetakse käive tekkinuks või teenus saaduks iga kalendriaasta lõpus. See tähendab, et juhul, kui teenuse osutamine algab aasta keskel, siis esimene periood, mil käive loetakse tekkinuks või teenus saaduks, lõpeb teenuse osutamise alguse aasta 31. detsembril.

Kui varasemalt hinnati kauba impordilt käibemaksu deklareerimisel maksukohustuslase vastavust tingimustele tollideklaratsiooni esitamise ajal, siis 1. juulist hinnatakse seda kirjaliku teavituse esitamise ajal maksuhaldurile. Ühtlasi on edaspidi maksuhalduril tingimustele vastavuse kohta tagasiside andmiseks aega 30 päeva.

Käibemaksuseaduses täpsustatakse muudatustega ka põhivara võõrandamisel sisendkäibemaksu korrigeerimise tingimusi ning antakse edaspidi võimalus lisaks tollile ka politsei- ja piirivalveametil teostada füüsilise isiku poolt väljaviidava kauba kontrolli.

Töövõimereformi rakendumisega seotud muudatused

Juuli esimesel päeval jõustub töövõimetoetuse seadus, mis on üks osa töövõimereformist. Selle seaduse eesmärgiks on toetada vähenenud töövõimega inimeste töötamist ja tööle saamist ning tagada neile sissetulek. Selle seadusega muudetakse rohkem kui 40 seadust, sh tulumaksuseadust, sotsiaalmaksuseadust ning muudetakse tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide (TSD) lisasid 1 ja 2.

Üksikasjad

Avaldatud: 16 juuni 2016

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Maiken Mägi, reporter

«Töötan riidepoes kassapidajana ning küsisin ülemuselt, kas meil võiks olla vahel toetamiseks selline kõrge pukk. Vastati, et puhkamiseks on ette nähtud puhkepausid. Töö mulle meeldib, aga kahjuks vaatamata puhkepausidele väsivad mu jalad ikkagi ära ja hakkavad valutama,» kirjeldas lugeja.

Vastab sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna juhataja Thea Treier.

Töötajal on õigus küsida tööandjalt tervisliku töökeskkonna kujundamist. Pidev püstijalu töötamine ja pikad tööpäevad nõuavad regulaarset asendite vahetamist ja võimalust istuda, milleks võib töötaja küsida tööandjalt ka (seisu)tooli.

Tööandja peab tagama töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt tervist mittekahjustavad töötingimused. Selleks peab tööandja hindama töötajale tööga kaasnevaid terviseriske ja rakendama abinõusid tema tervise tagamiseks. Tööandja peab oma kulul andma töötajale tööks sobivad töövahendid, kui töö seda nõuab. Selliseks vahendiks võib olla ka tool. Töötaja füüsilise ülekoormuse vältimiseks peab töö korraldamisel arvestama tema kehaliste, sooliste ja ealiste ning tervise iseärasustega ning töövõime muutumisega vahetuse jooksul ning võimaldama tööaja hulka vaheajad.

Tööandja määrab kindlaks töökorralduse ning selle, missugune töökorraldus sobitub paremini tema ettevõtlustegevusega. Tööandja peab kujundama ja sisustama töö, töökoha ja -korralduse nii, et on võimalik vältida tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. Töökoht peab olema kujundatud viisil, et töötaja saaks oma asendit muuta ja leida sobiva tööasendi.