Üksikasjad

Avaldatud: 04 juuli 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Toimetas: Lauri Teder
ärileht.ee

Robotid ei väsi, ei lase end kõrvalistest asjadest häirida, ei nõua palka juurde ja neid on võimalik nobedalt tööle rakendada. Mitmed firmad tahaksid asendada inimesed oma laohoonetes täielikult robotitega. Nagu selgus aga hiljuti Leipzigis toimunud üritusel RoboCup 2016, on laorobotid inimkäest ja -silmast praegu veel siiski hulga kehvemad.

"Inimkäsi on robotist hetkel ikka palju etem. Olulisem on aga see, et inimtööjõud on paljudel juhtudel ikkagi odavam kui robottööjõud," rääkis ajalehele Süddeutsche Zeitung Bonni ülikooli teadlane Sven Behnke, kelle meeskond on võitnud ohtralt auhindu, luues roboteid, mis suudavad näiteks mängida jalgpalli, noppida grillilt vorste ning liikuda läbi katastroofipiirkondade rusude ja prügi. Benhke sõnu inimkäe ülemvõimu kohta kinnitavad ka võistluse tulemused: ükski tipptehnoloogiline robot ei suutnud täita kõiki etteantud ülesandeid, paljudele oli liiga keeruline isegi pappkasti üleskorjamine, esemete pakkimisest rääkimata.

Inimkäe eelis seisneb eelkõige tema painduvuses ja tundlikkuses, mida roboti vaakumhaarats jäljendada ei suuda. Samuti oskavad inimese silmad ja aju praegu paremini kujundeid tuvastada. Teisalt on tehnikahiiglased Baidu, Google ja Microsoft teinud selles vallas hoogsaid arenguid.

Leipzigis toimunud võistluse ajendiks oli e-kaubanduse ja tarnega tegelevate ettevõtete, eesotsas Amazoni aina jätkuv kasv ning nende vajadus robotite järgi, mis suudaks tegeleda ka esemete sorteerimise ja pakkimisega. Amazoni käsutuses on juba 30 000 transpordirobotit. Ettevõte on nelja aasta jooksul kulutanud 775 miljonit dollarit Kiva Systemsi toodetud laorobotitele, mille ülesandeks on riiuleid inimtöötajatele lähemale liigutada ja töötajate jalavaeva vähendada. Amazoni robot-süsteemide juhataja Tye Brady väitel teevad need robotid laotöö tõhusamaks ja võimaldavad seega vastu võtta rohkem tellimusi, mis omakorda toob kaasa töötajate arvu suurendamise.

Sellegipoolest on Amazoni-tüüpi osaliselt automatiseeritud laod veel küllaltki haruldased. Igal aastal müüakse üle maailma 10 000 isejuhtivat transpordisüsteemi, kuid samas lausa miljon kahveltõstukit. Roboteid tootva firma Bluebotics tegevjuht Nicola Tomatis illustreerib olukorda nii: "Iga aasta müüakse 5 miljardi dollari väärtuses teenusroboteid. Ðveitsi kellatootjad ekspordivad iga aasta aga tervelt 20 miljardi dollari väärtuses kellasid."

Üksikasjad

Avaldatud: 01 juuli 2016

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Merike Teder, reporter

Tänasest, 1. juulist algab töövõimereformi teine etapp ehk töötukassa hakkab hindama töövõimet ja maksma töövõimetoetust neile inimestele, kellel pole vana süsteemi järgi kunagi töövõimetust tuvastatud või tehti seda viimati enne 2010. aasta juulit.

«Need inimesed, kes tunnevad, et vajaksid püsiva tervisekahjustuse tõttu riigi toetust ja abi, saavad alates 1. juulist pöörduda töötukassasse ja teha taotluse töövõime hindamiseks,» ütles sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Egle Käärats.

«Edaspidi saab inimene töövõimetuse protsentide asemel hinnangu, kas tema töövõime on täielik, osaline või puuduv ning selle järgi maksab riik töövõimetoetust.»

Inimestel, kel on olemas vana süsteemi järgi püsiv töövõimetus ja uue ekspertiisi tähtaeg on veel sel aastal, tuleb endiselt minna sotsiaalkindlustusametisse. Hindamine toimub senistel põhimõtetel ning üle 40 protsendilise töövõimetuse korral saab inimene jätkuvalt töövõimetuspensioni.

Kui uue ekspertiisi tähtaeg on aga tuleval aastal või hiljem, tuleb tähtaja saabumise eel pöörduda juba töötukassasse. Kuni kuus kuud enne töötukassale taotluse esitamist tuleb ära käia ka oma pere-, eri- või töötervishoiuarsti juures, et tervise infosüsteemis oleks võimalikult täpsed andmed.

Asekantsleri sõnul saab töövõime hindamisel selgeks inimese toimetulek koos abivahendite ja toetavate teenustega. «Muudatuste peamine eesmärk on, et pikaaegse tervisekahjustusega inimesed saaksid töötada ja elada aktiivset elu. Selleks toetab riik vajalike teenuste ja abivahenditega, maksab töövõimetoetust ja aitab töö leidmisel. Kaasaegsed abivahendid ja teenused annavad inimestele uued võimalused lisaks igapäevaelule ka tööturul,» sõnas Käärats.

Mis muutub 1. juulist?

Inimestel, kellel ei ole varem töövõimetust tuvastatud:

· Töövõime hindamiseks tuleb pöörduda töötukassasse;
· Töövõimetuse asemel hinnatakse töövõimet – seda, mida inimene saab ja suudab teha;
· Töövõimetuse protsentide asemel saab otsuse puuduva, osalise või täieliku töövõime kohta;
· Töövõimetuspensioni asemel saab töövõimetoetust: osalise töövõime korral 6,41 eurot päevas (30-päevases kuus 192 eurot) ja puuduva töövõime korral 11,25 eurot päevas (30-päevases kuus 337 eurot).
· Osalise töövõime korral oodatakse inimeselt töövõimetoetuse saamiseks aktiivsust: eeldatakse, et inimene käib tööl, otsib tööd, õpib vmt.

Praegustel töövõimetuspensionäridel:

· Neil, kel tuleb uuesti ekspertiisi minna veel 2016. aastal, tuleb vastavalt isiklikult tähtajale pöörduda endiselt sotsiaalkindlustusametisse töövõimetuse hindamiseks;

Tööandjatel:

· Sotsiaalmaksu hüvitamise vähenenud töövõimega töötaja eest võtab üle töötukassa.

Taust

Töövõimereform viiakse ellu kolmes järgus. 1. jaanuarist hakkasid töötukassa ja sotsiaalkindlustusamet pakkuma abivajajatele uusi ja uuenenud teenuseid. 1. jaanuarist 2017 on oodatud töövõimet hindama praegused püsiva töövõimetusega inimesed. Hindamisele tuleb tulla vastavalt isiklikule korduvekspertiisi tähtajale, seega kestab üleminek 2021. aasta lõpuni.

Eestis oli 1.01.2016 seisuga ligi 106 000 püsiva töövõimetusega inimest (16-62-aastased) ehk iga kaheksas tööealine inimene oli püsiva töövõimekaoga. Iga viies tööealine inimene on töövõimekaoga Ida-Virumaal (25,1 protsenti), Põlvamaal (24,9 protsenti), Jõgevamaal (21,7 protsenti) ja Valgamaal (20,1 protsenti). Kõige väiksem osakaal püsiva töövõimekaoga inimesi elab Tallinnas ja mujal Harjumaal (vastavalt 7,2 protsenti ja 7,8 protsenti).

Pikaajalise tervisekahjustuse tõttu on Eestis tööturult lahkunuid ELi keskmisest 10 protsenti rohkem ja töövõimetuspensioni saavate inimeste arv on viimase kümne aasta jooksul peaaegu kahekordistunud. Mullu töötas püsiva töövõimekaoga (40-100 protsenti) 16-64-aastastest 48,2 protsenti. Üle poole (56 protsenti) nendest püsiva töövõimekaoga inimestest, kes veel ei tööta, soovis mullu enda sõnul seda teha.

Suurima osa püsiva töövõimetuse kehtiva otsusega tööealistest inimestest moodustavad lihasluukonna haiguste ning psüühika- ja käitumishäirete diagnoosiga inimesed.

Üksikasjad

Avaldatud: 04 juuli 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Toimetas: Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist
ärileht.ee

Tänases Ärilehes ilmus lugu sellest, kuidas äsja Nortalist välja kasvanud ettevõte Leanest soovib hakata Eesti tööstusettevõtteid aitama, et nende efektiivsust oluliselt tõsta (Loe seda siit). Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina sõnul on tootlikkuse kasvatamine ülioluline, kuid see ei ole nii lihtne.

Tootlikkuse kasvu aeglustumine on globaalne probleem ja see algas tegelikult juba enne 2008-2009 majanduskriisi. Eestis on tööstusettevõtete tootlikkus aeglustunud aga viimastel aastatel. Tootlikkuse kasv on aeglustunud vaatamata sellele, et ettevõtted osalevad üha rohkem globaalsetes väärtusahelates. Kuigi näiteks töötleva tööstuse lisandväärtuse tunnitootlikkus on languses, on pilt tegevusalade lõikes väga erinev. Näiteks mööbli- ja tekstiilitööstuses, haagiste tootmises ning laevade remondis ja ehituses on tootlikkus viimasel ajal hoopis paranenud. Eesti ettevõtete tootmismaht ja käive sõltuvad välisnõudlusest (ligikaudu 70% töötleva tööstuse ettevõtete kogukäibest suunatakse välisturgudele). Kui ekspordimahud vähenevad või kasvavad aeglaselt, on ka raskem tootlikkust tõsta. Teine põhjus, mis ettevõtete käibekasvu pidurdab, on müügihindade langus. Seega, välisnõudluse paranemine ja müügihindade tõus aitaksid kaasa ettevõtete tootlikkuse paranemisele.

Ettevõtete tootlikkuse kasvatamine on hädavajalik. Meie paljude ettevõtete palgakasv ületab juba pikemat aega tootlikkuse kasvu, mis tähendab aga tasapisi nende hinnapõhise konkurentsivõime halvenemist. Kuna töötajate nappus süveneb, jääb kiire palgakasv veel lähiajal püsima. Samas peaks see suurendama ettevõtetel vajadust investeerida, et asendada inimtööjõudu rohkem masinatega. Koos nõudluse vähenemisega, on ettevõtted aga viimasel paaril aastal vähendanud investeeringuid masinatesse ja seadmetesse ning teadus- ja arendustegevusse. Need on investeeringud, millega on võimalik paranda toomise efektiivsust. Viimastel aastatel on tehtud küll väga palju uuendusi ITK valdkonnas, kuid need ei ole globaalselt tootmises toonud veel kaasa sellist läbimurret nagu kunagi tegid seda elekter ja sisepõlemismootor. Tehnoloogia areng on olnud küll kiire, kuid uuenduste kasutuselevõtmine vajab paljude ettevõtete organisatsioonilises struktuuris suuremaid muudatusi ja teistsuguseid ärimudeleid.

Kui vaadata tootlikkuse kasvu kogumajanduses, siis on nii Eesti, kui ka enamike teiste riikide majandusstruktuur liikumas rohkem teenustesektori suunas. Kui tööstussektor on tootmist järk-järgult automatiseerinud, siis teenustesektor kasutab tööjõudu palju ja seal on tööjõu tootlikkuse tõstmine veelgi suurem väljakutse. Mis puudutab Eesti majanduskasvu, siis tuleks arvestada sellega, et me konvergeerume kiiresti oma kaubanduspartnerite majanduskasvu ja hinnatasemetega, mistõttu on meil ka raskem, ilma et see majanduse tasakaalu halvendaks, pikemaks ajaks saavutada samasugust majanduskasvu nagu näiteks veel 10

Üksikasjad

Avaldatud: 30 juuni 2016

• TÄISKASVANUTE KOOLITUSE SEADUS
• Ärileht

Leen Lindam,
Eesti Päevaleht

Ülikoolid toodavad liiga palju riigiteadlasi, praktikakohti ministeeriumites napib ja noortele jääb mulje, et neid võib nörritada ja ootele panna.

Ülikooli lõpp tähistab enamasti tööle asumise verstaposti. Kuid näiteks riigiteadlasi on mitu korda rohkem kui neile sobivaid töökohti.

Need, kes praegu tööturule sisenevad, on pärit ajast, kui ainuüksi Tallinna ülikooli riigiteaduste erialale võeti ühel sügisel vastu umbes sada tudengit. Peale selle Tartu ülikooli sama eriala õppurid. Ka sel sügisel oodatakse riigiteaduste bakalaureuseõppesse kokku 90 tudengit.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.