Artiklid
- Üksikasjad
Helve Toomla, jurist
Eesti Päevaleht
Lugeja küsib: „Olen töötanud ettevõttes 13 aastat ja sain koondamisteate, nn päevapealt. Kui suurt hüvitist on mul õigus saada tööandjalt? Töötukassalt?”
Töötajale, kes on tööandja juures töötanud kümme või enam aastat, tuleb koondamisest ette teatada vähemalt 90 kalendripäeva. Sellest ajast puudu jäävate päevade eest peab tööandja maksma töötajale hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimise korral. Niisiis keskmist töötasu nende tööpäevade eest, mis langevad ajavahemikku kuni eeldatava tähtaja lõpuni. Küsija peaks kõigepealt lugema koondamisteate saamisele järgnevast päevast 90 kalendripäeva edasi ja arvutama selle aja sisse jäävad tööpäevad, nii saab hüvitamisele kuuluvate päevade arvu.
Peale etteteatamistähtaja rikkumise eest määratud hüvitise maksab tööandja koondamishüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.
Töötukassa maksab koondamishüvitist neile, kes on tööandja juures töötanud vähemalt viis aastat, ja hüvitis sõltub tööstaazist: kümne ja enama aasta korral on hüvitiseks kahe kuu keskmine töötasu.
Lugeja küsib: „Tulin ettevõttesse tööle 1997. aastal tähtajatu töölepinguga. 2001. aastal mind koondati, koondamistasu maksti korrektselt välja ja pakuti sama tööd töövõtulepinguga. Nõustusin. 2002. aastal vormistati minuga taas tähtajatu tööleping, st uus tööleping. Mitme kuu eest on mul koondamise korral õigus hüvitist saada?”
Hüvitisteks nõutav tööstaaz algab 2002. aastast, töösuhe on igal juhul kestnud üle kümne aasta. Koondamisest tuleb siis ette teatada vähemalt 90 kalendripäeva. Tööandja peab maksma koondamishüvitist ühe kuu ja töötukassa kahe kuu keskmise töötasu ulatuses.
Saada oma tööalane küsimus:
- Üksikasjad
Agne Narusk,
Eesti Päevaleht
Töölepinguseaduse muutmise küsimuses pole ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson ja tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar veel ühe laua taha istunud. Loodetavasti teevad nad seda sügisel.
Töölepinguseaduse muutmise küsimuses pole ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson ja tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar veel ühe laua taha istunud. Loodetavasti teevad nad seda sügisel.Foto: Ilmar Saabas
Ametiühingud osutavad vajadusele vaadata üle töölepingu erakorralise ülesütlemise punktid.
Kaheksa aastat on rohkem kui küll, et ebakohad seaduses välja tuleksid, põhjendas Eesti ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson, miks nädal enne jaanipäeva esitati sotsiaalministeeriumile ettepanekud töölepinguseaduse muutmiseks.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Toimetas: Aivar Õepa
ärileht.ee
Viru Keemia Grupp (VKG) taaskäivitab kaks aasta algusest madala nafta hinna tõttu konserveeritud Kiviter-tehnoloogial töötavat põlevkiviõli vabrikut (4. ja 5. gaasigeneraatorjaama).
VKG juhatuse esimehe Ahti Asmanni sõnul suurendab konserveeritud vabrikute taaskäivitamine kontserni töötajaskonda ligikaudu 350 inimese võrra. "Eelkõige pakume tööd meie endistele töötajatele, kellest paljudega on tänaseks eelkokkulepped juba olemas," ütles ta ettevõtte pressiteate vahendusel.
Asmanni sõnul on vabrikute taaskäivitamine põhjalikult kaalutletud otsus, mis toetub kontserni sisemistele finantsarvutustele ning ka valitsuse sammudele nafta maailmaturu arvestava paindliku maksusüsteemi loomisel.
"Loodame, et sektori ettevõtete ning riigi vaheline konstruktiivne dialoog jätkub ning et selle tulemusena luuakse uus toimiv maksusüsteem, mis toetab Eesti põlevkiviõli konkurentsivõimet maailmaturul ja tagab riigile pikaajalise maksutulu," ütles Asmann.
"Tagasihoidliku optimismi annab äritegevuste planeerimisel ka maailma kütusteturu jätkuv aeglane paranemistrend," lisas Asmann.
Taaskäivitamiseks vajalikke ettevalmistustöid ning kõikide süsteemide põhjalikku kontrolli on juba alustatud, teatas VKG. Vabrikute töö stabiilsel täisvõimsusel loodab ettevõte saavutada septembri alguseks.
Selle aasta 18.veebruariks oli Viru Keemia Grupp töötukassale esitanud kõik töölepingute kollektiivse ülesütlemise teated. VKG Grupp koondab kolmest ettevõttest (VKG OIL, OÜ Viru RMT ja VKG Kaevandused) kokku 390 töötajat, seda on ligi viiendiku vähem kui esialgu plaanitud.
- Üksikasjad
Maiken Mägi, reporter
Äsja valitsuse ette jõudnud analüüs riigiasutuste pealinnast välja viimisest on palju poleemikat põhjustanud, kuid CV Keskuse küsitluse kohaselt on tervelt 75 protsenti eestimaalastest valmis töötama väljaspool pealinna.
«Väide, et rahvusvaheline kogemus näitab, et kolimise tõttu vahetub asutuses välja üle 90 protsendi töötajaid, kuna enamik pole nõus töö pärast väikelinna või maale kolima, ei pruugi Eestis paika pidada,» sõnas CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.
1372 vastanuga küsitluses leidis koguni 75,1 protsenti neist, et väikekohta tööle minek pole probleemiks, kui seal leitakse endale senisega võrdväärne töö või kui tööandja töökorraldust paindlikumaks muudab.
Auväärti sõnul ei ole seejuures tegemist lihttöölistega, kes on valmis pealinnast lahkuma – CV Keskuse andmebaasis on tänase seisuga 20 375 kõrgharidusega inimest märkinud, et eelistaks töökohta väljaspool Harjumaad.
«Andmebaasis leidub ka 7899 magistrikraadiga inimest, kes eelistaks tööd, mille asukoht on väljaspool Harjumaad. Samas asub vähem kui kümme protsenti tänasest tööpakkumistest väljaspool tõmbekeskuseid – seega peavad paljud tööotsijad kolima linnadesse ainult töö pärast. Seega võiks riigireformi puhul rääkida ka tagasirändest maapiirkondadesse, kus paljud töövõtjad saaksid naasta oma kodukohta,» tõdes Auväärt.
Ta nimetas, et näiteks erasektorist on kõnekas näide olemas, miks ei peaks kõik töökohad Tallinnas asuma - üks tuntud IT-ettevõte pidi laienemise käigus hoopiski Tartusse suurema kontori tegema, sest inimesed lihtsalt ei olnud nõus Tallinna kontorisse tööle tulema.
- Üksikasjad
Maksuamet suvel ei puhka, vaid otsib töötajate registrit takseerides üritustel ja toitlustusasutustes maksudega patustajaid.
Üks musta majandusse kalduv valdkond, mida maksuamet ka tänavu teravdatud pilguga jälgib, on suvised üritused, kirjutab Äripäev.
Maksuametnike loogika on lihtne – suveüritustel osalevad ettevõtted vajavad ajutiselt rohkem töötajaid ja see peab paistma välja ka töötajate registrist. Kui ei paista, juhib maksuamet sellele tähelepanu.
Näiteks oli Pärnus hiljuti restoranide nädal, kus osalenud ettevõtjad said maksuametist telefonikõne, milles amet tuletas meelde, et ka ajutine tööjõud tuleb registreerida.
Loe pikemalt Äripäevast http://www.aripaev.ee/uudised/2016/07/06/maksuameti-too-on-toonud-juba-miljoni.
Lehekülg 837 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee