Üksikasjad

Avaldatud: 04 august 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Kasulik

Toimetas: Eleen Änilane, reporter
Kasulik.ee

Otsid tööd? Imestad, miks ettevõtted sind saadetud CV-de peale töövestlusele ei kutsu? Ehk teed sa enda elulookirjelduses just neid vigu, mille on reastanud The Independent?

Tööturg on karm koht ning selleks, et seal ellu jääda, tuleb kriitilise pilguga üle vaadata enda elulookirjeldus. Sulle võib küll näiteks tunduda, et mida rohkem oskusi sa üles reastad, seda parema kandidaadina tundud, ent kui oled sündinud näiteks pärast 1990. aastat, oleks lollus enda CV-sse üles tähendada Microsoft Wordi kasutamise oskus - see on sulle tõenäoliselt emapiimaga kaasa antud.

Spetsialistid toovad välja lisaks need kaheksa sõna, mida ei tohiks mitte kunagi enda CV-sse märkida, kui soovid, et sind tõsiselt võetaks.

1. "Perfektsionist"

See on tõenäoliselt kõige sagedasem viga, kuna inimestele tundub, et kui nimetad end perfektsionistiks, siis jätad endast tööka mulje. Tegelikkus on see, et kui tööandja vajab inimest, kes suudaks strateegiliselt ja pikas perspektiivis mõelda, võid jätta endast mulje, nagu suudaksid vaid väikeste ülesannetega tegeleda. Isegi ametite puhul, mis nõuavad detailidele fokusseeritust, jätad selle sõnaga endast pigem obsessiivse mulje.

2. "Multitaskija"

Enamik inimesi ei ole head rööprähklejad, nad suudavad lihtsalt kiirelt ülesannete vahel liikuda. Võid küll loota, et multitaskingu oskus jätab sinust produktiivse mulje, ent tegelikkuses võid tunduda inimesena, kelle tähelepanu on lihtne olulistelt asjadelt kõrvale juhtida.

3. "Töökas"

See sõna ei tähenda tööandjale mitte midagi. Samahästi võiksid selle koha lihtsalt tühjaks jätta. See ei ütle sinu kohta mitte midagi, keegi ei kirjutaks ju enda CV-s, et ei ole töökas.

4. "Entusiastlik" ja "kirglik"

Ära kirjuta, et oled kirglik ja entusiastlik, kui sul pole seda millegagi illustreerida.

5. "Tulemus"

Sama mõttetud on sellised sõnad, nagu "suutlikkus" ja "kindel". Kui tahad enda kogemusi ja tulemusi kuidagi kajastada, kirjuta nendest, mitte ära loobi üldsõnalisi lauseid.

6. "Soovitajate kontaktide jaoks võtke minuga ühendust"

CV peaks olema võimalikult lööv ja sisaldama võimalikult vähe mõttetut müra. Tööandja teab niigi, et kui soovib enne su tööle palkamist küsida su soovitajate kohta, küsib ta seda otse sinu käest.

7. "Palk kokkuleppel"

Nagu eelmisegi punktiga, teab su tööandja niigi, et palganumber sünnib läbirääkimiste käigus. Ära raiska enda kallist CV ruumi sellele!

8. "Meeskonnamängija"

See sõna lipsab CV-desse tihti sisse selle tulemusel, et tööotsijad üritavad enda elulookirjeldustes vastata täpselt nendele märksõnadele, mis on töökuulutuses välja toodud. Sõna "meeskonnamängija" ei ütle tööandjale midagi. Kui oled meeskonnamängija, kirjelda seda varasemate kogemuste pinnalt!

Üksikasjad

Avaldatud: 03 august 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

CV ja motivatsioonikirja koostamisel tuleb lähtuda konkreetsest tööpakkumisest ning vältida kliðeesid ja stamplauseid - "töökad ja kohusetundlikud" on kindlasti ka kõik teised töölesoovijad, ja selline kirjeldus ei erista sind konkurentidest millegi poolest, kirjutas Äripäev.

"Peamised vead, mida töövõtjad CV-des teevad, tulenevad aga hooletusest ja kiirustamisest," on CV Keskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt veendunud.

"Näiteks kirjavead, kiirelt koostatud CV, kus puudub töökogemuse ja oskuste kirjeldus, ebaprofessionaalne pildivalik või veider e-posti aadress võivad kiirelt rikkuda esmamulje," lisas ta.

CV-Online Estonia OÜ turundusspetsialist Liina Puusepp märkis, et CV-d kirjutama asudes on kõige olulisem mõelda kõigepealt läbi, missugust eesmärki see teenima peaks.

"CV loetakse läbi mõne sekundi jooksul, see aeg tuleks maksimaalselt ära kasutada, et ennast võimalikult hästi reklaamida," kinnitas ta.

Loe pikemalt Äripäevast http://www.aripaev.ee/uudised/2016/08/03/sinu-cv-l-on-mulje-jatmiseks-6-sekundit

Üksikasjad

Avaldatud: 04 august 2016

• TULUMAKSUSEADUS
• Ärileht

Äärmusliku abinõuna peaks ümbrikupalka maksvatelt ettevõtjatelt võtma võimaluse jätkata tegevust veoteenuse osutajana, kirjutab Rain Transport ASi juhataja Toomas Raud Äripäevas.

"Valetamisel ja varastamisel ning selle üldrahvalikul talumisel on kahjuks pikad traditsioonid. Meenutame näiteks nõukogude aega, mil tegutsesid kolhoosid-sovhoosid ja tehased kuulusid riigile," nentis Raud.

"Täna tehakse sedasama peenemalt: varastatakse riigile kuuluvaid makse, ümbrikupalga puhul siis eelkõige sotsiaal- ja tulumaksu. Aasta jooksul on autovedajate sektoris makstavad ümbrikupalgad toonud hinnanguliselt kaasa maksukahju 3,3 miljonit eurot, silmas on siin peetud ka päevaraha fiktiivsete lähetuste eest ja tasu maksmist kütuses," kirjeldas ta.

Raua andmetel saab ligi veerand autojuhtidest paberite järgi miinimumpalka ja ainult 30% ettevõtetest maksab autojuhtidele suuremat palka kui 620 eurot kuus, mis tundub vähe usutav.

Loe pikemalt Äripäevast http://www.aripaev.ee/arvamused/2016/08/04/toomas-raud-umbrikupalk-oitseb

Üksikasjad

Avaldatud: 02 august 2016

• Postimees
• VÕRDSE KOHTLEMISE SEADUS

Maiken Mägi, reporter

«Millised tingimused kehtivad tätoveeritud ja needistatud töötajale - kas tegu on diskrimineerimisega, kui tööandja ei võta mind nende tõttu tööle või käseb mul need tööpostil olles kinni katta? Mille alusel peaks tööandja seda tehes oma käitumist ja otsuseid põhjendama?» küsis lugeja.

Vastab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta.

Eestis täpsustavad diskrimineerimist võrdse kohtlemise seadus ja soolise võrdõiguslikkuse seadus. Paraku on nii, et tööandja võib Eestis tõesti osade välimuse tunnuste alusel inimesi tööle võtmisel kõrvale jätta. Jutt käib eeskätt tunnustest, mis ei ole omased näiteks peamiselt naistele või meestele. Needistamine on välimuse osa, mida ei saa seostada sooga ja tööandjal on õigus öelda, et konkreetsele töökohale eelistab ta neetideta töötajat - iseasi muidugi, kui mõistlik see on.

Välimuse osas ei tohi tööandja teha piiranguid ega avaldada sundi naistele või meestele omaseks peetava osas, sest sooline diskrimineerimine on keelatud. Näiteks ei tohi tööandja keelata meikimist ega seda peale suruda. Nii ongi, et pubi «Roosamanna» võib oma töötajal keelata tätoveeringud või nõuda nende katmist, kuna tätoveeringud on omased mõlemale soole.

Tööandja võib öelda, et tätoveeringud ei sobi tema ettevõtte kuvandiga. Sellisel juhul võib ta ilma jääda muidugi mõnest eriti heast töötajast ja palgata oma piirangu tõttu kehvema töötaja, mis kokkuvõttes tähendab majanduslikult halvemat tulemust.

Küll aga ei tohi sama pubi nõuda töötajalt, et ta ennast meigiks, kui töötaja ei taha seda teha, kuna meikimine on omane peamiselt naissoole ja selle nõudmine on seetõttu keelatud. Samas võib tööandja keelata näiteks pikad rippuvad kõrvarõngad, kui nende kasutamine võib häirida töö tegemist (näiteks kõrvarõngaste tekitatav heli) või olla töötajale ohtlik (näiteks töötamisel liikuvate masinatega või väikeste lastega).