Üksikasjad

Avaldatud: 20 august 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Gert Siniloo, reporter

IT-asjatundja Linnar Viigi arvates on Eesti 25 aastaga muutunud Põhjamaade sarnaseks, ent praegu on ikkagi õhus küsimus: kuhu edasi?

«1990. aastate algul juhtus see, et maailma majandus, tehnoloogia ja ühiskonnad laiemalt jõudsid sellisesse punkti, et Eesti-taolisel väikeriigil oli esimest korda võimalus maailma majanduses ja maailma kogukonnas ellu jääda. Pean silmas seda, et enam ei määranud edukust turumaht ja loodusvarade rikkus, vaid hoopis kaubavahetus, avatus, tehnoloogia intensiivne kasutamine, aga eelkõige teadmised, mis pandi erinevatesse ühiskonna- ja majandusvaldkonnasse,» rääkis Viik.

Enamik väikeriike suutis neid võimalusi tema sõnul ka ära kasutada. «Eesti hakkas minu jaoks silma võrreldes näiteks Läti ja Leeduga, et me olime alati pool aastat või aastakese neist ees. Vahed polnud silmipimestavad, aga me olime alati natuke eespool. Seda mõjutasid ilmselt paljud pisidetailid, aga mina olen alati rõhutanud, et väikeriigi majandus muutub seda nägu, missugused on tema investorid ja kaubanduspartnerid,» sõnas IT-asjatundja. Meie jaoks tähendas see Viigi hinnangul muutumist Põhjamaade sarnaseks. «Ma arvan, et see oli hea. Nõukogude Liidu lagunemise järel pilk läände pöörata oli ainuõige,» hindas ta.

Viik ütles 1990ndate kohta veel, et esimesed ülesanded, millega riik tegelema pidi, olid suhteliselt

lihtsad. «Jaak Aaviksoo on mitu korda öelnud, et Eestis oli alguses kõik olemas, aga see oli nagu vana maapiirkonna kultuurimaja, kus tuli aknad lahti teha, tuba ära õhutada, tolm pühkida ning mööbel paika panna. Selle ülesandega sai Eesti hästi hakkama,» kirjeldas Viik.

Riigi institutsioonide ülesehitamise järel läks aga ülesanne keerulisemaks. «Nagu kultuurimajas, kus koristamise järel tekib küsimus, mida siis laval näidata. Sellest aitasid meid jälle välja välismõjud, nagu näiteks Euroopa Liiduga liitumise perspektiiv. See küsimus on ka praegu päevakorral – kuhu edasi?» leidis ta. Viigi sõnul on ühiskonnas palju ootusi, et suured muutused peaksid käima üleöö. «Oma valdkonna näitel võin öelda, et asjad ei käi üleöö, vaid need saavad teoks igapäevaste pingutuste tulemusena,» märkis mees.

Tuleviku kohta rääkis Viik, et seda on üha raskem ennustada, kuna areng sõltub teadmistest, aga me ei tea, mida homme õpime ja teada saame. «Praegu arenevad isesõitvad autod olid veel viie aasta eest võimalikud vaid ulmekirjanike peades,» tõi IT-ekspert näite. Tema arvates hakkab Eesti tulevikus sõltuma tehnoloogiast, mida eestlased ise pole välja mõelnud.

«See tähendab, et tehnoloogia hakkab põhinema teadmistel, mis pole kohalikud, see pole aga tingimata halb – see on lihtsalt selge, et kapital ja ressursid kontsentreeruvad mujale, sest Eesti on väike. Tulevikus mängivad kindlasti suurt roli USA, aga järjest enam ka Aasia riigid. Aga sellises reaalsuses muutub Eesti jaoks veelgi olulisemaks tehnoloogia võimalikult kiire kasutuselevõtt ja juurutamine – me ei tohi tehnoloogiaid karta ega nende eest põgeneda. See on asi, mida me oleme ka seni piisavalt hästi osanud, aga see on tulevikus veelgi olulisem,» ütles Viik.

Tema kinnitusel jääb tulevikus vähemaks monofunktsionaalseid ameteid – näiteks ei saa keegi olla üksnes puuraidur või aednik. «Suureneb interdistsiplinaarsus ning tehnoloogia osakaal. Töötajatele on tarvis täienduskoolitust ning ka julgust elukutset vahetada. Mina ise olen praegu 51aastane ja ma ei usu, et ma saaksin kunagi endale lubada seda luksust, et ma jään pensionile. Ka noored peavad leppima, et nad ilmselt töötavad terve elu,» lausus Viik.

Üksikasjad

Avaldatud: 20 august 2016

• Ärileht

Statistikaamet pani taasiseseisvunud Eesti 25. aastapäeva puhul kokku vahva statistika sellest, millised olid erinevad näitajad 1991. aastal ning milline on olukord täna. 1992. aastal oli keskmine pension näiteks 9,5 eurot. Hea lugeja, meenuta, milline oli sinu rahaline seis neil murrangulistel aegadel.

Töötajate keskmine kuutöötasu oli 1991. aastal 711,1 rubla. Tegevusala järgi oli suurim kuutöötasu krediteerimises ja riiklikus kindlustuses (1109,8 rubla), ehituses (814,1 rubla) ja põllumajanduses (kolhoosideta) (804,3 rubla). Väikseim kuutöötasu oli metsamajanduses (448 rubla).

1992. aasta I kvartalis oli töötajate põhitöökohast saadud keskmine brutokuupalk 256,7 krooni (16,4 eurot). Keskmisest kõrgemat kuupalka saadi vabariiklikes linnades Tallinnas, Narvas, Pärnus ja Sillamäel ning Ida-Viru maakonnas. Väikseim keskmine palk oli Põlva maakonnas - 170 krooni (10,9 eurot, 66,2% riigi keskmisest). Oli kiire kuupalga tõusu periood - 1992. aasta keskmine brutotöötasu oli juba 549 krooni (35 eurot). 2015. aastal oli Eesti keskmine brutokuupalk 1065 eurot.

Oma teenitud raha hoiti säästudena hoiuasutustes, mida oli 1991. aasta lõpus 509. Hoiuste arv oli 1,13 miljonit ja kogusumma 2,03 miljardit rubla. See tegi hoiuste keskmiseks suuruseks 1790 rubla.

Aastal 1992 oli Eestis keskmine kuupension 9,5 eurot, 2015. aastal 322 eurot. Pensionäride osatähtsus rahvastikus oli 1991. aasta alguses 23,5% ja 2016. aastal 31,5%. Pensionäride koguarv oli 1990. aasta lõpus 384 000, 2016. aasta alguses 415 100.

Pere-eelarve uuringu andmetel olid tähtsamate toiduainete keskmised ostuhinnad (kilogrammi hind rublades) 1991. aastal järgmised: leivatooted 0,97, saiatooted 1,56, kartul 1,74, sealiha 10,94, või 16,09, täispiim (liiter) 0,80, vorst- ja suitsulihatooted 15,70, värske kala 3,34, suhkur 6,53. 1992. aastal olid hinnad aga juba hoopis teised, sest 1992. aasta jaanuarist detsembrini tõusid tarbijahinnad 5,6 korda. Samal ajavahemikul kasvasid pere-eelarve uuringu andmetel rahalised sissetulekud ühe elaniku kohta 5,7 korda, rahalised väljaminekud 4,8 korda.

Üksikasjad

Avaldatud: 20 august 2016

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Anna-Maria Uulma, reporter

Paljud inimesed teavad magamisvajadustest vähe, mistõttu võivad nad rikkuda enda unereþiimi.

On levinud ekslik arusaam, et nädalavahetuse piisavalt puhates, aitab see paremini su töönädala algusele kaasa, vahendab Business Insider.

Magamine on maiuspalaks mitmetele tööeas täiskasvanutele. Mitmed tööinimesed armastavad magada nädalavahetusel mitmeid tunde korraga, et tunda ennast järgneval nädalal veelgi puhanuna.

«Inimesed magavad nädalavahetusel palju, sest see teeb nende enesetunde paremaks, » rääkis kliinilise tervise psühholoog Kelly Glazer Baron.

Tema sõnul on peamiseks probleemiks aga see, et nädalavahetusel pikalt magades, loob inimene endale unelõksu, mida soovib ta ka järgmisel nädalal jätkata, mistõttu võib ta esmaspäeval ikkagi väsinud olla. Samas on Pittsburgh ülikooli psühholoogi Brant Hasleri sõnul teiseks halvaks mooduseks harjutada endale sisse aina vähem unetunde, sest ka see mõjub meie tervisele pigem halvasti. Siiski on suur osa inimestest arvamusel, et nad on võimelised enda uneajaga mängima.

Tegelikkuses on Hasleri sõnul soovitatav oma uneaega pidevalt kontrolli all hoida, magades kindla rutiini järgi ning proovida ärgata igapäev samal ajal ka ilma äratuskellata. See tundub küll ebaloogilisena, kui on parimaks viisiks hoidmaks tasakaalus meie unerutiini

Tema sõnul tuleks vältida ka väiksemaid uinakuid päevasel ajal, sest ka see võib meie unesüsteemile laastavalt mõjuda, viies selle uuel nädalal tasakaalust välja.

Hasler pakub välja ka nipi, milleks on magada nädala sees igapäevaselt näiteks seitse ning nädalalõpul üheksa tundi, et ei tekiks liialt suuri erinevusi meie unereþiimis.

Üksikasjad

Avaldatud: 19 august 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Anna-Maria Uulma, reporter

Paljud meist käivad tööl vaid raha pärast, kuid tegelikult on võimalik armastada ka seda tööd, mis sulle tegelikult meelepärane ei ole.

Tihti võib töökoht olla meile vajalik vaid palga tõttu ning see ei oma meie jaoks erilist väärtust, vahendab Business Insider.

Vahel võib vastumeelsus töö suhtes tuleneda sellest, et see ei suuda meid piisavalt arendada, tööaeg on jäik või oleme saanud endale ülemuse, kellega klapp on peaaegu olematu. Et sellistel töökohtadel päevad üle elada, soovitame järgida sul kahte abinõu, mis aitavad taolised tööpäevad kiiremiini mööda saata.

Õpi häid päevi analüüsima

Üks viis muuta enda töö meeldivamaks, on analüüsida seda, mis sulle selle töö juures veidigi meelepärane tundub. Tuleks mõelda mõnele päevale, mis teile töö juures meeldiv on olnud ning osata sellest õppida. Võiks küsida seda, mis oli selle päeva juures paremat kui teistel päevadel. Eelmistele ebameeldivatele päevadele mõeldes suudad sa ennast kestvas olukorras õnnelikumaks teha.

Tee kolme hea asja harjutust

Teine viis enda tööd rohkem armastama hakata on kirjutada üles kolm head asja, mis tänasel tööpäeval juhtus. Samuti ei tohiks kirjas olla vaid kolm asja, vaid ka selgitused selle kohta, kuidas ja miks midagi juhtus. Harjutus teeb su tuju paremaks, sest viib mõtte eemale sellest, mis on eelnevalt halvasti läinud ning loob positiivse arvamuse sellest, et asjad on pigem head kui halvad.