Üksikasjad

Avaldatud: 15 august 2016

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Maiken Mägi, reporter

«Kolisime uutesse kontoriruumidesse. Osa töötajaid on hakanud kaebama peavalude, silmade kipituse üle ja hakanud sagedasti aevastama. Kahtlustan, et tööruumide õhk põhjustab nimetatud sümptomeid, kuid praegu tõendid selleks puuduvad. Mida peaksin tööandjana tegema, et ruumide rendileandja miskit ette võtaks?» küsib lugeja.

Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Indrek Avi.

Aevastamine ja silmade kipitus võib olla seotud töötajate kokkupuutega kontoriruumide põrandakattematerjalis, siseviimistlusmaterjalides, sisustuses või puhastusvahendites ja lillede õietolmus leiduvate allergiat tekitavate ainetega ehk allergeenidega. Allergiat võivad tekitada ka hallitusseened.

Ühel töötajal immuunsüsteemi teatud liiki ülitundlikkust tekitav aine ei pruugi teisele töötajale allergiat tekitada. See teeb keerukaks töökeskkonna allergeenide väljaselgitamise.

Allergeenid võivad tekitada töötajatele tervisekahjustusi ning vähendavad oluliselt tööviljakust. Seetõttu on tööandja huvi ja kohustus tarvitusele võtta abinõud. Alustada tuleks allergiat põhjustavate ainete väljaselgitamisega.

Tervisekaebustega töötajad tuleb suunata töötervishoiuarsti juurde ning arstile tutvustada nende töökohta ja -korraldust. Töötervishoiuarst määrab vajalikud terviseuuringud, hindab terviseseisundit ning töökeskkonna või -korralduse sobivust töötajale. Kui töökeskkonnas esinevad allergeenid on selgunud, teeb arst ettepanekud töökeskkonna või -korralduse muutmiseks.

Seejärel võib tööandja täiendavalt korraldada töökeskkonna õhuanalüüsid, et määrata allergiat tekitavate ainete paiknemist ruumides. Näiteks linnaõhus lenduv tolm, sealhulgas õietolm võib levida tööruumidesse puhastamata ventilatsioonitorustike või ventilatsioonisüsteemi saastunud filtrite tõttu.

Rendileandjaga tuleks kindlasti rääkida, et ruumides on leitud allergeene. Kui ruumiõhus leiduvate allergeenide allikaks on hooldamata ventilatsioonisüsteem või muu rendileandja kohustuste hulka kuuluv, tuleb sellele tähelepanu juhtida ja nõuda tingimuste parendamist. Lahenduseta jäävatel juhtudel tasub vahetada tööruume, sest sümptomitega vaevlevad töötajad ei ole rahulolevad, töö on häiritud ning nende tervisekahjustused võivad süveneda.

Tööandjal on võimalus kutsuda ettevõttesse tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant, kes saab teha ettepanekuid töökeskkonna parendamiseks. Selleks palume saata e-kiri sooviga aadressile .

Üksikasjad

Avaldatud: 11 august 2016

• Vanemahüvitise seadus
• Eesti Päevaleht

Adik Levin, rinnaga toitmise edendamise Eesti komitee esimees
Eesti Päevaleht

Uus vanemapalga kord ei tohi ohustada rinnaga toitmist.

Sotsiaalministeerium esitles võimalikku peatset uut vanemapalga süsteemi. Arvatakse, et vanemapalka tuleb senise pooleteise aasta asemel maksta paindlikult kolme aasta vältel.

Kui olen rahvusvahelistel foorumitel meie vanemapalgast kõnelenud, imestavad välisriikide eksperdid, kuidas meie väike Eesti Vabariik on teinud sellise jõulise positiivse sammu nii laste kui ka vanemate heaks.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 11 august 2016

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Maiken Mägi, reporter

«Kas äikese tõttu võib töötaja keelduda tööst arvutiga või mõne muu elektroonilise vahendiga?» küsib lugeja.

Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja õiguse alal.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lg 5 punkt 4 annab töötajale õiguse keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule.

Elektriohutuse nõudeid silmas pidades tuleb äikese ajal elektriseadmed elektrivõrgust välja tõmmata, samuti eemaldada arvutilt internetijuhe. Ka arvuti kasutusjuhendid tuletavad sageli meelde, et vältida elektrilöögi võimalust, ei tohi äikese ajal ühendada juhtmeid arvuti külge või arvuti küljest lahti ega teha hooldus- ega ümberseadistustöid.

Lisatakse ka hoiatus: «Mitte kasutada arvutit äikese ajal, välja arvatud juhul, kui kõik juhtmed on elektritoite pistikupesast lahti ühendatud ja arvuti töötab akutoitel.»

Seega peab töötaja alati hindama olukorda ja lähtuma oma ohutusest ning kindlasti koheselt teavitama tööandjat, kui ei saa äikese tõttu tööd arvutiga või muu elektri- või elektroonilise seadmega jätkata. Seega ka äikese ajal jääb pidama töötaja ja tööandja vastastikkuse lojaalsuse, usalduse ja üksteise huvidega arvestamise kohustus.

Üksikasjad

Avaldatud: 10 august 2016

• Vanemahüvitise seadus
• Eesti Päevaleht

Kadri Ibrus,
Eesti Päevaleht

Paindlikuma süsteemiga saaks hüvitist võtta kolme aasta jooksul, vajaduse korral samal ajal töötades.

Vanemahüvitise süsteemi muutmisest on räägitud aastaid. Analüüsid on näidanud, et praegune kord pärsib naiste võimalusi tööturul, soosib palgalõhe kasvu ega aita suurendada isade rolli laste kasvatamises. See aga mõjutab negatiivselt nii laste sündide arvu kui ka majanduskasvu.

Sotsiaalministeeriumis on valminud uus ettepanekute pakett, millega kavatsetakse seni kehtinud reegleid muuta, aga jätta muutmata vanemahüvitise maksmise üldpõhimõtet. Seda, millised uued reeglid täpselt oleksid, tuleb aga veel valitsuses koalitsioonipartneritega arutada. Sotsiaalminister Margus Tsahkna (IRL) kavatseb oma ettepanekutega valitsuskabinetti minna septembris.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.