Artiklid
- Üksikasjad
Eleen Laasner, reporter
Väga vähesed küsimused on seadusevastased, kirjutas Business Insider. Palju on aga neid küsimusi, mida saab hiljem tööle kandideerija vastu ära kasutada. Kuna mõistlik on arvata, et kandideerimisel esitatavaid küsimused arutatakse läbi mingi kindla eesmärgiga ja selle põhjal tehakse ka hilisem valik, siis tuleks kohati olla ettevaatlik.
1. Millega su elukaaslane tegeleb?
See on üks võimalus diskrimineerida tulevasi töötajaid. Kellegi perekonna või perekonnaseisu tõttu ei tohiks ühte inimest teisele eelistada, see on ebaseaduslik. Tööandja võib küsimust esitada ka teises formaadis: «Kas sa oled abielus?», «Kas sa plaanid abielluda?» või «Mis on su abikaasa nimi?».
2. Kas sa oled rase?
Seda küsimust küsitakse tihti meeste eelistamiseks naistele, aga on samuti ebaseaduslik. Seepärast poleks hea vastata ka küsimustele: «Kui palju lapsi sul on?», «Kui vanad su lapsed on», «Kas sa plaanid lapsi saada?» või «Kuidas on planeeritud lapse elu töö ajal?».
3. Kas sul esineb mingisugust võimetust, mis võiks tööd segada?
Selle küsimusega püütakse enne töö sobivuse väljaselgitamist saada teada, kas kandidaat on ikka täiesti terve inimene, kuigi tema võimetus ei pruugi antud töö tegemist üldse mõjutadagi. Sarnased küsimused samas rubriigis võivad olla: «Kas sul on südamehaigusi?», «Kas sul esineb astmat või muid hingamisraskusi?», «Mitu päeva sa eelmisel aastal haige olid?», «Kas sinuga on tööõnnetust juhtunud?» või «Milliseid ravimeid sa praegu kasutad?».
4. Kas sind on arreteeritud?
Tööandjal ei tohiks sinu minevikuga mingit asja olla, juhul kui kuritegu pole just kuidagimoodi seotud uue töökohaga, kuhu parasjagu kandideerid. Aresti või muu väiksema väärteo pärast ei tohiks sind kandidaatide seast välja arvata.
5. Mis aastal sa kooli lõpetasid?
See küsimus pole taas nii süütu kui tundub, sest kooli lõpetamise järgi on üsna lihtne vanust arvutada, mis võib tööandja jaoks olla määrava tähtsusega.
6. Mis ühendustesse sa kuulud?
Töötajatele peab alles jääma õigus kuuluda ükskõik millistesse ühendustesse, seda ei tohi kuidagi pärssida ning selle põhjal laiaulatuslikke järeldusi teha.
7. Kust su nimi pärit on?
Nime päritolu küsimine võib pigem olla populaarne suurtes välisriikides. Samas ei tohiks seda teha kuskil, sest ka selle järgi on väga lihtne inimest hiljem tema päritolu pärast diskrimineerima hakata. Sarnast eesmärki võivad täita ka küsimused «Mis keeli sa räägid?» või «Mis on sinu emakeel?».
8. Kui palju sa praegusel töökohal teenid?
Palga ajalugu pole ilus uuelt töötajalt küsida, professionaalid soovitavad sellisel puhul vastata: «Ma arutan meeleldi raha teemadel, aga praegu on olulisem näha, kas meie koostöö sujuks ja ma usun, et ka sina oled selle sama peal väljas».
- Üksikasjad
Anna-Maria Uulma, reporter
«Sellistel päevadel, kus esimene kliendivaba minut on alles 6,5 tundi pärast töö alustamist, oleks muidugi suurem palk õiglasem,» meenutas Liisa Lotta Tomp.
Kassapidaja ametit proovinud ja sellest enda blogis rääkinud noor luuletaja Liisa Lotta Tompi arvates ei ole kassapidaja töö häbenemine vajalik, sest töö valib endale igaüks ise. Teisalt toob Tomp välja, et olukord poleks häbenemist väärt, kui poleks kliente, kes peavad end alati kõrgemateks.
«Tundsin vajadust selgitada, et teen seda tööd eksperimendi korras kolm päeva ja et ma ei ole oma tegelikku karjäärihimu unustanud. Juba esimesel hommikul sain aru, et mu hirm oli põhjendamatu ning peale seda ei olnud minu jaoks vahet, mida teised arvata võivad,» sõnas Tomp.
Peale tuttavate ees häbenemise sõnas Tomp, et üheks raskemaks osaks olid kliendivabad hetked. «Kui korra selle rütmi sisse saab, siis kliendivaba minut võttis tempo maha ja need hetked möödusid kõige aeglasemalt,» meenutas Tomp.
Ka oli keeruline tasakaalu leidmine kiiruse, täpsuse ja sõbralikkuse vahel, mis on ka neiu enda lemmikomadused, mida ta teenindajalt alati ootab. Siiski pidi Tomp tõdema, et alguses oli tõesti keeruline säilitada kooskõlas kiirus ja sõbralikkus.
Mis toidupoe meeskonda puutus, siis selle kohta ei soovi neiu ühtki halba sõna öelda. Raske töö kõrvalt pakkus alati keegi abi ja juba esimesel päeval oli neiu omaks võetud.
«Rõõm oli näha, et omavahel on teatud usaldus ning puhkeruumi alati kaetud laud näitas, et jagamine on selles kollektiivis tuttav sõna,» oli neiu õnnelik.
Idee tekkimine
«Huvi eksperimendi vastu tekkis tegelikult sellest, et mulle ja mu elukaaslasele pakuti võimalust töötada liiklusreguleerijana. Kuna see on üsna kurnav töö, plaanisime selle väljakutsena vastu võtta ja sellest ka oma enesearengublogis lähemalt rääkida, kuid jäime liiga kauaks mõtlema. See jäi veidi kripeldama ning hakkasin otsima alternatiive, et mõnda muud vähehinnatud tööd proovida. Teadsin, et paari kuu pärast võiks toidupoe kassapidaja ameti ära proovida, kuid nähes GoWorkABit lehel kohest pakkumist, ma kuigi pikalt ei mõelnudki. Nägin selles head võimalust iseend proovile panna ja näha töid nende tegijate silme läbi,» sõnas neiu.
Tööd tehes olid kliendid järjekorras pigem sõbralikud ja mõistvad, kuid aeg-ajalt sattus ka neid, kes nii positiivselt ei suhtunud. Iga silmsideme vältimine ja tere mitteütlemine neiut end halvasti tundma ei pannud.
Neiu sõnul arvamus lihttöösse kui lihtsasse töösse tal aga muutus. «Õppimine võttis enne esimese kliendi teenindamist aega vaid mõned minutid ja siis tuligi juba ise hakkama saada,» sõnas neiu.
Tema sõnul käib kassapidajaks olemine ikkagi lihtsate tööde hulka, kuid sõnab, et kindlasti ei ole lihtsad 12-tunnised tööpäevad, mida tema tundis vaid paar päeva järjest.
Kuidas saaks klient teenindaja elu paremaks muuta?
«Mind klienditeenindajana oleks aidanud see, kui inimesed oleksid letile asetatud tðeki vastu võtnud ja ise lindi lõpus olevasse prügikasti visanud. See ei võta palju aega, et tðekk ära visata, kuid tehes mitut asja korraga, märkasin vahel maha unustatud tðekki alles siis, kui järgmine klient maksma hakkas. Teine selline asi on ka täpsete sentide leidmine. Võib tunduda, et see võtab palju aega, et rahakotist täpne summa leida, kuid lõpuks võtab isegi rohkem aega see, kui kassapidajal kassas sendid otsas on ja ta neid juurde otsima hakkab,» sõnas Tomp. Ta lisas, et ka üks naeratus ja teretamine kliendi poolt teeb müüja päeva juba ilusamaks.
Töötingimused olid Tompi sõnul esmapilgul väga head.
«Tuuletõmbust ei olnud kordagi ja tooli olemasolu aitas endal vastavalt enesetundele asendit vahetada, kõrgus oli sama, vahet ei ole, kas seista püsti või istuda. Seljavalu tekkis päeva lõpuks küll, sest tðeki võtmiseks tuleb pidevalt minimaalselt ettepoole kallutuda. Samuti jätab ka 10-kiloste arbuuside ja raskete koeratoidupakkide küljelt küljele tõstmine päeva lõpuks oma jälje, see on paratamatu,» sõnas neiu.
Et seljavalusid eemale peletada, käis neiu pauside ajal end alati sirutamas ja väljas värsket õhku hingamas, mis aitas teda ka tööl tekkiva väsimuse vastu. On oluline pauside ajal end veidi sirutada ja võimaluse korral käia värsket õhku hingamas, siis ei tule ka väsimust.
Palgasuhtest ei tea rääkida
Neiu sõnul on tal keeruline õiglast palganumbrit teenindaja tööle anda, sest kuigi oli töö ühest küljest väga raske ja väsitav, siis teisest küljest on see siiski lihttöö.
«Sain ikkagi miinimumist rohkem, täpne summa peaks olema kõikidele avalikult GoWorkABit lehel nähtav,» kommenteeris neiu.
Kuna Tomp tegi tööd kogemuse pärast, siis tema jaoks ei olnudki summa tähtis, vaid pigem sihtis ta uue kogemuse poole. Samas leidus tema sõnul hetki, kus tuli mõelda, et väike boonusraha peaks sellisel tööl siiski olemas olema.
«Sellistel päevadel, kus esimene kliendivaba minut on alles 6,5 tundi pärast töö alustamist, oleks muidugi suurem palk õiglasem,» meenutas Tomp.
Soovitab kogemust teistelegi
«Omavanustega suheldes on jäänud arusaam, et paljud ei tea, mida nad tulevikus teha tahavad ning seetõttu on igasugused kogemused olulised. Isegi kui noor on kindel, et poemüüjat temast ei saa, pole paha see töö siiski ära proovida ning edaspidi osata olla parem klient või näha olukordi teise pilgu alt, seega on taolise töö proovimine puhas silmaringi arendamine,» sõnas Tomp.
Tompi sõnul hakkab noor erinevaid ameteid proovides nägema, mis talle sobib ja mis mitte ning erialavalikut on kergem teha, kui omada laiemat pilti tööturust.
- Üksikasjad
Seitse juhti kümnest läheks konkurendi juurde tööle, kui saaks 30 protsenti parema palgapakkumise, kirjutab tööandja turundusele ja värbamisele spetsialiseerunud agentuuri Brandem tegevjuht Paavo Heil Äripäevas.
"Aktiivseid tööotsijaid on juhtide hulgas vaid 5%, mis on üle 3 korra vähem kui kõigi Eesti töötajate seas keskmiselt (vastavalt 17%). 36% juhtidest ei ole üldse tööpakkumistest huvitatud ja 59% on nii-öelda passiivsed kandidaadid (juhid, kes aktiivselt tööd ei otsi, aga on pakkumistele avatud)," tutvustas Heil statistikat.
"Kui vaadata, milliste värbamismeetoditega on juhid oma praeguse töökoha leidnud, siis selgub, et endiselt on kõige sagedasem juhtide otsimise meetod avalik konkurss. Teisel kohal on otsepakkumine ehk sihtotsing ning ülejäänud kanalid on juhtide otsingul pigem marginaalse osakaaluga," kirjutas ta.
"Analüüsist selgus, et kõige lojaalsemad on need juhid, kes on saanud oma praeguse töökoha just otsepakkumise ehk sihtotsingu kaudu," jätkas Heil.
Loe pikemalt Äripäevast!
http://www.aripaev.ee/kasulik/2016/08/07/kuidas-varvata-juhti
- Üksikasjad
Maiken Mägi, reporter
Alates augustist annab töötukassa osalise või puuduva töövõimega inimestele plastikkaardi, tõendamaks nende vähenenud töövõimet.
Kaart on vajalik vähenenud töövõime tõendamiseks ning see kehtib koos isikut tõendava dokumendiga, teatas töötukassa pressiteate vahendusel.
Töötukassa saadab kaardi posti teel inimestele, kelle töövõime on hinnatud osaliseks või puuduvaks.
Eeskätt võib kaarti vaja minna kohaliku omavalitsuse või eraettevõtete pakutavate soodustuste kasutamiseks, riigiasutused vahetavad soodustuse andmiseks vajalikke andmeid oma andmekogude kaudu.
Juhul kui tegemist ei ole seaduses ettenähtud soodustusega, otsustab soodustuse andmise ja selle ulatuse konkreetne teenusepakkuja.
Kaardi kaotamise, hävimise või varguse korral saavad inimesed taotleda uut kaarti kas töötukassa esindustes kohapeal või e-posti aadressil .
- Üksikasjad
Toimetas: Triinu Laan,
Maaleht
Lugeja küsib:
Meile tuleb tööle uus töötaja, kes juunis lõpetas erialase kooli. Kas pean temale korraldama samasuguse juhendamise nagu teistele töötajatele?
Vastab Rein Reisberg, tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant:
Äsja koolis ametit õppinut tuleb tööle asumisel samuti juhendada ja välja õpetada. Võib küll tekkida arvamine, et ta on ju mitu aastat koolis käinud ja küllap on tal kõik selge ka töötervishoiu ja tööohutuse alal. Tegelikult see nii ei ole. Ametikoolides käsitletakse reeglina töökeskkonna teemasid ja õppijad võivad olla saanud head teoreetilised teadmised ning ka praktilised oskused kooli ruumides praktiliste tööde tundides. Kuid ettevõtte töökeskkond, kuhu koolilõpetanu tööle asub ei ole samasugune koolis nähtuga. Seetõttu peab tööandja korraldama töötervishoiu- ja tööohutusalane juhendamise ja väljaõppe ka värskelt kooli lõpetanutele, sest nad ei ole eelnevalt töötanud samalaadsel tööl ning ei tunne ohutuid töövõtteid piisavalt.
Juhendamise käigus peab tööandja veenduma, et uus töötaja on omandanud just selles ettevõttes töötamiseks vajalikud töökeskkonnaalased teadmised. Kui tööle asub noor oma esimesele koolijärgsele töökohale, on juhendamisel ja väljaõppel eriti oluline praktiline pool, et nad teaksid töökeskkonna ohtusid ja viise, kuidas kasutada töövahendeid.
Tõsiselt tasub mõelda, kes ettevõttes uusi töötajaid juhendab. Tema tegevusest sõltub suurel määral, kui tervisthoidvalt uus töötaja töötama hakkab. Juhendaja näitab isiklikku eeskuju ning loob arusaama ettevõtte ohutuskultuurist. Kui juhendaja töötab viisil, mis ei ole kooskõlas ettevõttes kehtestatuga, hakkab reegleid eirama ka uus töötaja. Juhendaja peab alati reageerima, kui märkab uut töötajat midagi ohtlikult tegevat. Vastasel juhul tajub töötaja, et ka nii on lubatud ja võtab ohtlikku tööviisi kui tavapärast.
Lehekülg 831 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee