Artiklid
- Üksikasjad
«Minu tudengist tütar soovis GoWorkaBiti kaudu juhutööd saada ja küsis minult nõu, kas kasutada selle firma abi. Mina olen saanud töökeskkonnaspetsialisti koolituse, kuigi ma pole sellel alal töötanud,» kirjutas lugeja. «Kirjutasin GoWorkaBitile ja küsisin järele, kas nende kaudu tööd saanule tagatakse töökaitse ja tööohutusalane koolitus enne tööle suunamist ja kes selle läbi viib. GoWorkaBit vastas mulle, et koolituse peab läbi viima see firma, kes juhutöölise tööle võtab, kuid neil pole firmadega mitte mingeid lepinguid, mis seda tagaks.»
Vastab Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja õiguse alal Meeli Miidla-Vanatalu:
«Selleks, et küsimusele vastata, pean alustama kaugemalt ehk kehtivast õiguslikust regulatsioonist.
Tööandja kohustusest rääkimisel selliste omavahel põimunud suhetes, tuleb eristada töövahendusega tegelevaid ettevõtteid, tööjõurenditeenust pakkuvaid ettevõtteid ja kasutajaettevõtteid ehk neid, kus siis lõppude lõpuks tegelikult tööd tehakse.
Töövahendus on seaduse mõistes töötule ja tööotsijale sobiva töö ning tööandjale sobiva töötaja leidmine. See tähendab, et töövahendusettevõte pakub nii tööotsijale kui ka töötajat otsivale ettevõttele teenust, mis aitab kaks osapoolt omavahel kokku saada. Ainult töövahendusega tegelev ettevõte ei sõlmi kunagi tööotsijaga ise töölepingut, tööleping sõlmitakse omavahel kokkuviidud ettevõtte ja töötaja vahel. Sellises suhtes ei ole tööjõu vahendusega tegeleval ettevõttel töötaja ees mingeid töökeskkonnaga ehk tööohutuse, töötervishoiu ja töösuhetega seotud õigusi või kohustusi.
Hoopis teine lugu on aga renditööjõu vahendajana tegutsemisel. Renditöö vahendaja ehk rendiettevõte sõlmib ise töötajaga töölepingu ja saadab ta seejärel tööle oma lepingupartneri ehk kasutajaettevõtte juurde. Tekib kolmepoolne töösuhe, kus töötajaga seotud õigused, kohustused ja vastutus on teatud osas rendiettevõtte ehk tegeliku tööandja ja kasutajaettevõtte vahel jagatud ning mõlemal on töötaja ees teatud kohustused.
Kui klassikalises töösuhtes, kus on kaks poolt – tööandja ja tööaja, vastutab töötingimuste nõuetekohase täitmise eest tööandja, siis kolmepoolsetes töösuhetes ehk renditöö puhul annab tööandja osaliselt oma õigused ja kohustused üle kasutajaettevõtjale, kuid seda piiratud ulatuses ning ainult selleks ajaks, kui töötaja tegelikult kasutajaettevõttes tööd teeb.
Selleks, et tegeleda töövahendusega või pakkuda tööjõurendi teenust, peab ettevõte olema esitanud majandustegevuse registrisse (MTR) vastavasisulise teate. Registrist saab ka kontrollida, millisest tegevusest ettevõte on teatanud.
GoWorkaBit Estonia OÜ on MTRi teatanud nii töövahenduse kui tööjõurendi teenusega seotud tegevusest. Seega peab selle ettevõtte kaudu töö leidnud inimene ise selguse saama, kas talle pakuti parasjagu töövahenduse teenust või sõlmis ettevõte temaga töölepingu, mille alusel ta hakkas renditöötajana kasutajaettevõttes tööle. Ehk peamine küsimus on – kes on tööandja? Millise ettevõttega sõlmitakse või sõlmiti tööleping?
GoWorkaBit senine praktika ja kanded töötamise registris näitavad, et pigem pakutakse lühiajalise töö vahendamise teenust, mitte tööjõu rendi teenust. Seega võib eeldada, et töötegijal tekib õigussuhe ettevõttega (või miks mitte ka füüsilise isikuga), kelle juures või kelle heaks töö tehtud saab. Sellisel juhul ei ole tööd vahendanud GoWorkaBit’il töötaja töökeskkonna osas mingeid kohustusi, töötaja juhendamise ja väljaõppe peab läbi viima tegelik tööandja.
Tähelepanu tasub aga pöörata ka veel sellele, mis õigussuhe ikkagi töötegija ja töötamist võimaldanud isiku vahel tekib. Sageli toimuvad sellised lühiajalised töötamised suuliste kokkulepete alusel ja lepingu tingimusi peale tööülesannete ja töötasu eriti ei täpsustata. Kui kirjalikku lepingut ei vormistatud, tasub üle vaadata, mis kanne tehti töötamise registrisse, kas sinna märgiti töötamise alusena tööleping või muu võlaõiguslik kokkulepe. (Oluline on ka see, et kanne oleks kindlasti tehtud. Enda kohta töötamise registrisse tehtud kandeid saab iga inimene kontrollida e-maksuameti kaudu.)
Sellestki oleneb, millised kohustused seoses töökeskkonnaga ja kellel on. Kui töötamist võimaldanud isik kinnitab, et poolte vahel on töölepinguline suhe, siis on ta kohustatud täitma kõiki töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel ettenähtud tööandja kohustusi, sh läbi viima töötaja juhendamise, väljaõppe, tutvustama töökeskkonna ohutegureid, vajadusel väljastama isikukaitsevahendid jne. Ehk vastutus töötaja tööohutuse eest on tööandjal.
Kui aga töötamise registrisse on tehtud kanne, et tegevus toimub muu võlaõigusliku lepingu alusel ehk siis teenuse osutamisena käsundus- või töövõtulepingulise suhte raames, siis peab töö tegija aru saama, et ta on nagu ettevõtja, kes pakub teenust ja vastutab oma tegevuse eest täiel määral ise. Ehk sellisel juhul vastutab ta Eestis kehtivate seaduste kohaselt ka oma töökeskkonna ehk tööohutuse ja töötervishoiu eest ise ja keegi teine teda selles küsimuses juhendama otseselt ei pea. Erandid on ainult ehitustöödel, kus konkreetse ehitusobjekti ohutuse eest vastutab objektijuht ja tema asi on ohutusreegleid tutvustada kõigile, olenemata sellest, mis lepingu raames töö tegemine toimub.
Selliseid töövahenduse teenuse pakkujaid on Eestis veel, paljud neist suunavad inimesi tööle ka välismaale. Seega on eriti oluline aru saada, millisel ettevõttel, mis kohutused töötegija ees ikkagi on.
Selle loo juurde meenub üks eelmise aasta kaebus, kus Eestis tööd otsinud ehitaja saadeti Soome ettevõte juurde, siin lubati talle maad ja ilmad kokku küll elukoha, töökoha ja töötasu osas. Soomes võttis teda vastu teise ettevõtte esindaja viis ta hotelli ja jättis nö ootele. Kui nädal oodatud sai ja hotell mehelt elamise eest raha nõudma hakkas, alles siis taipas ta uurima hakata, millised on Eesti ja millised teda vastu võtnud Soome ettevõtte kohustused. Eestis tegutsev vahendaja teatas, et tema poolt on kõik tehtud, ta on Soome saadetud, aga edasi pidi juba Soome ettevõte temaga töölepingu sõlmima. Paraku jäi see aga tegemata ja Soome ettevõte teatas, et kuna mees ei tulnud õigel päeval tööle, siis nemad temaga lepingu sõlmimisest huvitatud ei ole. Kokkuvõttes pidi mees ise nii laevasõidu kui ka hotellis elamise kinni maksma, sest kummagi ettevõttega töösuhet tekkinud ei olnud.
Sarnane olukord võib juhtuda ka Eestis, seega tasub alati enda jaoks selgeks teha, kellel millised kohustused on ja kes mille eest vastutab ning soovitav on sõlmida kirjalikke kokkuleppeid või pidada kokkulepete teemal vähemal e-kirjavahetust.»
Lisainfot:
https://www.sm.ee/et/toovahendus
http://www.tooelu.ee/et/tootajale/Toosuhted/paindlikud-toovoimalused/Renditoo
http://www.tooelu.ee/et/tootajale/toosuhted/tooleping/lepingueelsed-labiraakimised
Tarbija»Töö
- Üksikasjad
Maiken Mägi, reporter
Mitu tööandjat ütles noorele tööotsijale ära, kuna tema pahkluul olev väike tätoveering osutus nende jaoks probleemiks.
Austraallanna Chontelle McGoldrick oli 18-aastane, kui tegi oma esimese tätoveeringu – väikse ankru oma pahkluule, vahendab news.com.au. See on umbes kümnesendise mündi suurune. Tema teine tätoveering on veel väiksem merelaine ülakehal. Seni ei põhjustanud need talle probleeme, kuniks naisele öeldi mitmele töökohale kandideerides tätoveeringute tõttu ära.
21-aastane naine kandideeris Qantasi ja Emiratesi lennufirmadesse stjuardessi positsioonile ning mõlemast kohast öeldi, et oleksid hea meelega nõus talle tööd pakkuma, kuid pahkluul oleva tätoveeringu tõttu ei saa nad siiski seda teha.
«Nad ütlesid, et mõne kultuuri või usu esindajad peavad seda solvavaks. Seega paluti mul tagasi tulla, kui olen tätoveeringu eemaldanud ning sel kohal ei esine mingit löövet ega armi. Olen varem töötanud ortodondi assistendina ja ökopoes ning kummagi koha jaoks polnud tätoveering probleem,» kirjeldas naine.
Emiratesi lennufirma esindaja kinnitas, et lennukipersonalil ei tohi olla riiete alt nähtavaid tätoveeringuid ning ka Qantas märkis, et kõik tätoveeringud peavad olema kaetud. Lennufirmad lisasid, et tätoveeringu eemaldamine annab naisele suurema potentsiaali ka mujal tööd saada. Samas pole olemas seadust, mis keelaks töötajal tätoveeringud.
Austraalia õiglase töö ombudsmani kinnitusel pole tööandjal õigust (potentsiaalset) töötajat diskrimineerida tema rassi, soo, seksuaalse eelistuse, vanuse, suhtestaatuse, usu jm suhtes, kuid välimuse osa on seadusega reguleerimata.
Austraalia inimõiguste komisjoni esindaja märkis, et tööandjad võivad töökohal kehtestada reegleid, mis mõjutavad ettevõtte kuvandit, kuid kahtlemata ei tohi töötajaid seejuures solvata ega diskrimineerida. See puudutab eriti inimesi, kellel on etnilise tausta tähendusega tätoveering, mille puhul võib töölevõtmast keeldumine mõjuda rassilise diskrimineerimisena,
- Üksikasjad
Eleen Laasner, reporter
«Meie ettevõtte peakontor asub Tallinnas, aga kontorid asuvad mitmes Eesti paigas. Just kuulutati välja töökeskkonna voliniku valimised. Kas piisab, kui volinik on vaid Tallinnas või peaks iga kontor oma voliniku valima?» uuris lugeja.
Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja õiguse alal:
Töökeskkonna volinik esindab töötajaid töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes. Töökeskkonna volinik tunneb oma üksuse töötajaid ja töötingimusi, ta jälgib, et töötervishoiu ja tööohutuse nõuded oleksid täidetud ning vahendab tööandja ja töötajate vahelist suhtlust.
Territoriaalselt eraldatud struktuuriüksuste töötajad ning vahetustega tööl käivad töötajad ei pruugi teise struktuuriüksuse või vahetuse töötajatega kokku puutuda. Seetõttu võivad töötajad valida oma töökeskkonnavoliniku. Üksuse oma voliniku valimine on võimalus, mitte kohustus.
Õigustatud on eraldi töökeskkonnavoliniku valimine struktuuriüksustesse, mis asuvad näiteks eri maakondades ja üksustes töötab rohkem kui kümme töötajat. Samuti võivad töötajad valida oma töökeskkonnavoliniku samas linnas olevatesse struktuuriüksustesse, kus kummaski on üle kümne töötaja. Kindlasti peaks volinik olema üksustes, kus töökeskkonnas esineb ohutegureid, mille ohjamiseks peab tööandja rakendama abinõusid.
Samas ei ole seadusega vastuolus ka olukord, kus üks volinik esindab mitme struktuuriüksuse või vahetuse töötajaid. Küll peab sel juhul olema tagatud, et volinik tõepoolest teaks erinevate üksuste töötajaid ning töökeskkonda.
Töökeskkonnavoliniku valivad töötajad ning tööandja peab looma võimaluse valimiste läbiviimiseks. Kui ettevõttes on moodustatud töökeskkonnanõukogu, peab seal olema töökeskkonnavolinikke võrdsel arvul tööandja esindajatega. Näiteks kui ettevõttel on kümme kontorit ja igast kontorist on valitud üks volinik, peab nõukogus olema ka kümme inimest, kes esindavad tööandjat.
- Üksikasjad
Anna-Maria Uulma, reporter
Töötule pakub hämmingut töötukassa poolt määratud stipendium, mis ulatub vaevu nelja euroni päevas.
Ingrid (58), kes on lõpetanud Tartu ülikooli, on Võrumaalt pärit pikaajaline töötu. Hiljuti asus naine praktikale saalitöölisena Maximas, mille võttis vastu kartuses sealsete töötingimuste suhtes. Tema sõnul oli kergenduseks asjaolu, et tunnipalk on 3,80 eurot, kuid ta ei mõelnud sellele, et antud summa oli töötukassa poolt lubatud päevastipendium.
«Olen hämmingus Võru töötukassa ametnike suhtumisest. Üks selgitas, et 3,80 eurot on tunnitasu, aga hiljem selgus, et tegelikult see ongi kogu tasu kaheksa tunni eest päevas,» kaebas naine.
Ingridi arvates ei olene asi Maximast, kuid ta ei saa aru rohkearvulistest sotsiaalministeeriumi ametnikest, kes jagavad tema sõnul töötutele lubadusi. Teisalt on mõistmatu praktikakord, kui töö tegemise eest on tegelikkuses vaja maksta vähemalt miinimumtasu ning keelustatud on ka tasuta proovipäevad. Tema sõnul ei olnud tal vormistatud ka lepingut praktika tegemise kohta, selle kohta on tõendiks vaid praktikapäevik.
Postimehele kättesaadavast naise ja töötukassa vahelisest meilivestlusest selgus, et Ingridile on tegelikult antud infot, et ta on siiani töötuna arvel ning omandab praktika käigus saalitöötaja-klienditeenindaja kogemust, mistõttu on ka tasu just selline ning eraldatakse stipendiumina.
Töötukassa teenuste osakonna peaspetsialisti Kati Kadaka sõnul selgub tööpraktika vajadus kliendi ning konsultandi koostööst, võttes arvesse inimese varasemat töökogemust, oskuseid, teadmisi ning töösoove.
«Ka tööpraktika päeva pikkus lepitakse tööandjaga kokku vastavalt inimese praktikavajadusele ja õpitava ameti nõudmistele. Enamasti on praktikapäeva pikkus kaheksa tundi nagu tööpäevadelgi, eesmärgiga õppida päeva lõikes tehtavaid töid ja saada ülevaade tööprotsessidest,» sõnas Kadaka.
Kadaka märkis, et kui kliendil tekib küsimusi seoses praktikapäeva pikkusega, siis soovitaksid nad tal pöörduda oma konsultandi poole töötukassas, kellega koos vaadatakse üle tingimused praktika kestuse osas ja leida sobiv lahendus.
«Tööpraktika kestel maksame registreeritud töötule stipendiumi, mille määr on 3,84 eurot päevas. Töötasu nagu tavalistele töötajatele praktika kestel tõepoolest ei maksta, sest tööpraktika on eeskätt juhendamisel õppimine, tehes praktilisi tööülesandeid,» põhjendas Kadaka.
Kadaka sõnas, et kui tööülesanded saavad kiiresti selgeks ning inimene saab iseseisvalt kõigi ülesannetega hakkama ega vaja enam juhendamist, siis on töötukassa ja tööandja kokkuleppel võimalik tööpraktika varem lõpetada ja tööandja saab inimese sobivusel juba tööle vormistada.
Maxima kommunikatsioonijuhi Katja Ljubobratetsi sõnul kestab töötukassa praktika neil vaid neli päeva, mille kestel pakuvad nemad praktikandile enda poolt alati tasuta toitlustust.
«Taoline tööpraktika on üks võimalustest, mida pakume tööotsijatele meie jaeketi ja Töötukassa vahelises koostöös. Antud koostöö tingimuste kohaselt tasub praktikandile tööpraktika eest stipendiumi Töötukassa,» sõnas Ljubobratetsi.
Praktikatingimused on Ljuboratetsi sõnul alati eelnevalt praktikandiga kokkulepitud ning kui töö sobib, annab firma ka võimaluse jätkamiseks.
- Üksikasjad
Tiina Normak
Kuidas ja mis tingimustel saab moodustada õpilasfirmat? Kas need õpilased, kes on mingi äriühingu, õpilas-üliõpilasfirma rajanud, peavad makse maksma?
Õpilasfirma on gümnaasiumiõpilastest koosnev mitteametlik firma, mis on moodustatud majandusõppe programmi käigus.
Õpilasfirma puhul ei ole tegu ettevõtlusvormiga, vaid õppeprotsessiga. Kui õpilasfirma maksab töö eest palka, tekib õpilasfirmal samuti maksude arvestamise ja tasumise kohustus.
Edasi lugemiseks telli Maaleht
Lehekülg 835 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee