Artiklid
- Üksikasjad
Toimetas: Aive Mõttus,
Maaleht
Lugeja küsib:
Saime tööinspektsioonilt nõusoleku võtta tööle 13-aastane tüdruk, kelle ülesandeks on lillepeenarde rohimine ning peenraäärtest muru lõikamine (need kohad, mida niidukiga niita ei saa), kas meil peab veel olema mingeid dokumente lisaks tööinspektori nõusolekule?
Vastab Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula:
Nagu kõikide ettevõtte tööde ja tegevuste kohta tuleb läbi viia töökeskkonna riskianalüüs, peavad ka alaealise poolt tehtava töö riskid olema tuvastatud ja hinnatud. Hinnates riske millega alaealised töökohal kokku puutuvad, tuleb arvesse võtta töötajast tulenevaid eririske, mis võivad olla tingitud kogemuste puudusest või vähesusest.
Kõikidest töökohal esinevatest riskidest tuleb töötajat teavitada, samuti meetmetest, mis on kasutusele võetud riskide vähendamiseks (kasutatakse isikukaitsevahendeid vms). Alla 15-aastase alaealise töötamise puhul tuleb teavitada ka alaealise seaduslikku esindajat (vanemat) tööga seotud riskidest ning tema ohutuse ja tervise kaitseks rakendatud abinõudest.
Kui riskianalüüsis on ette nähtud isikukaitsevahendite kasutamine, siis tuleb alaealisele töötajale väljastada talle sobivad isikukaitsevahendid. Näiteks, kui töötaja peab tööd tehas kasutama kindaid, peavad kindad olema töötajale parajad. Samuti nagu teiste töötajate puhul viiakse ka alaealise juhendamine läbi kirjaliku ohutusjuhendi alusel. Alaealisele juhendamiseks mõeldud ohutusjuhend peab olema alaealisele arusaadav, st juhendis ei tohiks olla keerulist erialast või raskesti mõistetavat teksti, millest alaealine aru saa.
Pärast juhendamist tuleb alaealisele töötajale korraldada väljaõpe, mis on praktiline õpetus, kuidas tööd ohutult teha. Väljaõppe ajal teeb alaealine töötaja tööd kogenud töötaja juhendamisel ja jälgimisel. Väljaõppe kestuse määramisel ja väljaõpetamisel tuleb lähtuda alaealise töötaja vähestest või olematutest teadmistest töö spetsiifika ja ohtude kohta. Seetõttu on eriti oluline, et juhendajal oleks aega väljaõpet läbi viia.
Samuti tuleks arvestada, et juhendajate arv oleks piisav tagamaks kõikidele alaealistele töötajatele vajalik väljaõpe. Juhendaja määramisel tuleb ka arvesse võtta, kas juhendajal on olemas vajalikud isikuomadused, et alaealisi töötajaid välja õpetada (kannatlikkus, oskus oma teadmisi edasi anda). Samuti peab juhendajal olema laitmatu ohutusalane käitumine sest alaealisele töötajale ei tohi väljaõppe käigus jääda mulje, et näiteks isikukaitsevahendite kasutamine on vabatahtlik ning tehes tööd lühikest aega, ei pea isikukaitsevahendit kasutama.
Nagu täisealise töötaja puhul, tuleb ka alaealistele töötajatele läbiviidud juhendamine ja väljaõpe registreerida vastavas päevikus või andmebaasis, kus töötaja kinnitab juhendamist ja väljaõpet oma allkirjaga. Kui alaealine lubatakse iseseisvale tööle, tuleb ka see fikseerida. Kuid on ka võimalus, et alaealine ei asugi iseseisvalt tööle vaid töötab vanema kolleegi juhendamisel ja jälgimisel.
- Üksikasjad
Toimetas: Triinu Laan,
Maaleht
Töötajate mediaan netotöötasu, millest pooled töötajad teenisid vähem ja pooled rohkem, oli käesoleva aasta aprillis 800 eurot. Eelmise aasta aprillis oli mediaan netotöötasu 768 eurot, aastane kasv on olnud 4,2%, selgub täna avaldatud Palgainfo Agentuuri ja partnerite tööturu- ja palgauuringu tulemuste väljavõttest.
Uuring viidi läbi tänavu mais ja selles osales 10 773 töötajat, 1829 tööotsijat ning 380 organisatsiooni esindajat.
Avaldatud töötajate netotöötasu sisaldab põhipalka ja lisatasusid töötamisel põhiametikohal, andmete korrastamisel on võetud arvesse töötatud tunnid ning osaajaga töötajate töötasu on ümber arvutatud täistööajale.
Töötajate mediaan palgaootus on aastaga kasvanud 9.1% ehk 1100 eurolt 1200 eurole netos, olles samal tasemel, mis pool aastat tagasi sügisel.
Oktoobriks prognoosivad uuringus osalenud töötajad 3,8%-list töötasu kasvu, mis tähendab mediaan netotöötasu tõusu 830 eurole.
Võrreldes möödunud aasta sügisega on suurenenud oma töötasuga majanduslikult hästi toimetulevate töötajate osatähtsus küsitlusele vastajate seas. Kui pool aastat tagasi tuli oma töötasuga majanduslikult hästi või väga hästi toime 14% uuringus osalenutest, siis mais hindas oma toimetulekut heaks 20% küsitletutest.
Keskmine töötasu muutus ei tähenda, et töötasu on tõusnud kõigil töötajatel. Uuringus osalenud töötajatest 41% märkis, et nende töötasu ei ole aastaga kasvanud, 6,5%-l oli töötasu langenud ning 8% ei töötanud aasta tagasi. Töötasu oli tõusnud 44,5% töötajatest.
Töötasude muutusi mõjutab oluliselt töötajate liikumine tööturul – 43% töötasu muutustest oli oluliselt mõjutatud töökoha vahetusest. Suuremale osale töötajatest tähendas töökoha vahetus põhipalga kasvu, aga oli ka neid, kelle töötasu selle tulemusel kahenes. Üle poolte töötajate (51%) töötasu muutuse taga oli kõigi töötajate töötasude regulaarne korrigeerimine organisatsioonis, riikliku töötasu alammäära muutus oli mõjutanud oluliselt veerandi (25%) töötajate töötasu kasvu.
Uuringus osalenud organisatsioonidest oli töötajate põhipalkasid korrigeerinud eelmisel kuuel kuul või kavandas seda teha järgmisel kuuel kuul 65%, üle kolmandiku (35%) organisatsioonidest ei olnud põhipalkasid muutnud ega kavandanud seda teha või ei osanud muutust prognoosida.
Viimasel kuuel kuul organisatsioonides toimunud põhipalga muutus jäi 3-9% vahemikku, mediaan muutus oli 5%. Järgmisel kuuel kuul kavandatud põhipalga muutus jääb vahemikku 4-9%, prognoositud mediaan muutus on 5%.
- Üksikasjad
Helve Toomla, jurist
Eesti Päevaleht
Lugeja küsib:
„Palun selgitage puhkuse aegumise teemat. Kui kaua saab näiteks selle tööaasta eest ettenähtud puhkust veel kasutada? Kas viie varasema aasta puhkused on praeguseks juba aegunud? Igal aastal puhkasin umbes nädala jagu vähem, kui seadus ette näeb, ja tahaksin sel aastal kõik vanad jäägid välja võtta.”
Üldjuhul aegub põhipuhkus ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Näiteks 2015. aasta puhkus või selle osa tuleb aegumise vältimiseks välja võtta tänavu enne 31. detsembrit. Samas nõuab töölepinguseadus, et puhkuste ajakavas oleks märgitud ka kasutamata puhkuseosa. 2010. aasta kasutamata puhkuse nädal võidi viia 2011. aastasse, 2011. aasta puhkusenädal 2012. aastasse jne. Nii võis küsija enese teadmata igal aastal kasutada ka eelmise aasta puhkuseosa ja nii aastast aastasse. Sel juhul ehk ei olegi aegumata puhkust. Soovitan üles otsida kõigi viie aasta puhkuste ajakavad, sealt peaks selguma, mis aja eest täpselt puhkust kasutati ja milline osa on üle viidud järgmisse aastasse. Kui sellist üleviimist ei ole tehtud, on nõudeõigus enne 2015. aastat välja teenitud puhkuseosadele aegunud.
Rasedus- ja sünnituspuhkuse, lapsehoolduspuhkuse ning lapsendajapuhkuse ajaks puhkuste aegumine peatub, st seda aega aegumise aja hulka ei arvata.
- Üksikasjad
Signe Kalberg,
Eesti Päevaleht
Seda, kas töötaja kasvatab väikest last, tasub lepingut üles öeldes uurida ka siis, kui koondatav on mees.
Sergei (isik toimetusele teada) töötas kuni eelmise aasta augustini Eesti Energia Kaevandused AS-i logistikaettevõttes vedurijuhi abina. Kuna raudteevedude maht vähenes, tahtis tööandja panna mehe kuuks ajaks tööle raudtee monteerijana. Selleks aga pidi Sergei augustis sooritama teemehaaniku kutseeksami.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
29. juunil saab viimast päeva Soome maksunumbri kätte veel maksu- ja tolliameti Tallinna teenindusbüroost, edaspidi jätkab maksunumbri väljastamist vaid Soome maksuamet.
Kahe riigi ametite pilootprojekti käigus sai pea 550 Soome tööle siirduvat ehitusobjekti töötajat numbri kätte juba Eestist. „Senine kogemus näitas, et selliseid piiriüleste teenuste vastu on inimestel huvi olemas ja võimalusel neid ka kasutatakse ning kindlasti otsime sarnaseid koostöökohti ka tulevikus,“ selgitas maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhataja Rivo Reitmann.
Rohkem infot ehitussektori maksunumbri ning selle taotlemise kohta leiate Soome maksuameti kodulehelt eestikeelsest juhendist.
Lehekülg 842 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee