Artiklid
- Üksikasjad
Maria Reinik, reporter
Suvetööle asudes tasub meeles pidada, et ees ootab töösuhe nagu iga teinegi.
Suvetööle asudes tasub meeles pidada, et ees ootab töösuhe nagu iga teinegi. Foto: Arvo Meeks/Valgamaalane
Suvi on käes ja järjest enam pakutakse hooajatööd. Paljud ettevõtted vajavad täiendavaid abikäsi või asendajaid puhkuste ajaks ning mitmed inimesed otsivad omakorda lisateenistust.
Praktika aga näitab, et nii mõnelgi korral jäävad kokkulepped hooajatöö tegemiseks pealiskaudseks ning vaid suuliseks. See omakorda võib tagantjärgi kaasa tuua vääritimõistmist või suisa pahatahtlikku tõlgendamist.
Põhilisteks probleemideks on vaidlused töötasude ning töökoormuse üle. Näiteks ei saa kuu aega teenindajana töötanud noor oodatud töötasu ning puhkusehüvitist, sest lepingutingimused jäid fikseerimata või tekib lahkarvamusi töökoormuse ja ületunnitöö tasustamise osas. Tööandjatel tuleb omakorda silmitsi seista olukorraga, kus kindla eesmärgi nimel värvatud inimene otsustab ühel hommikul enam mitte kohale ilmuda ja teha midagi muud.
Ilma kirjaliku lepinguta tööle asudes peaks tööandja selle esitama töötaja nõudmisel hiljemalt kahe nädala jooksul. Siiski esineb praktikas, et lepingu tegemine võib jääda venima. Hea on teada, et kirjaliku vormi puudumine ei muuda poolte omavahelist kokkulepet olematuks. Hetkest, kui töötaja asub tööülesandeid täitma, tekib tal tööandjaga lepinguline suhe ja töölepingu seadus kehtib võrdselt mõlemale poolele. Seega võib töölepinguline suhe tekkida ka ilma lepingut sõlmimata, tööle asumisel. Ühtlasi ei muuda suuline kokkulepe töötajaga töösuhte ülesütlemist tööandja jaoks lihtsamaks.
Suvisele või hooajalisele tööle asudes tasub meeles pidada, et ees ootab töösuhe nagu iga teinegi. Ka tähtajaliselt ametit vastu võttes peaks pöörama tähelepanu sisukatele lepingueelsetele läbirääkimistele. Siinkohal tasub kindlasti tähele panna ka seda, millist lepinguliiki tööandja pakub – kas töölepingut või hoopis töövõtulepingut. Võib tunduda et kaht lepinguliiki eristab üksnes nimi, kuid tuleb silmas pidada, et võlaõiguslik leping (töövõtuleping, käsundusleping jne) ei anna samasugust kaitset ja õigusi nagu seda teeb tööleping.
Tööandja peaks läbi mõtlema, millised ülesanded vajavad täitmist ning milliseid hüvesid saab ta töötajale lubada. Töötaja peaks omakorda paika panema, mida ja millistel tingimustel ta soovib teha ning kas esineb mingeid piiranguid. Omavahel tuleks läbi arutada kõik olulised punktid nagu näiteks töökoht ja ülesanded; kas ja kuidas toimub väljaõpe; kas kohaldatakse katseaega; töötasu ja selle arvestamise viis; lepingu kestvus; varaline vastutus; tööaeg jne.
Sisukad läbirääkimised ja leping on kasulikud nii tööandjale kui töötajale, sest panevad ka lühiajalise töösuhte puhul paika mõlema poole ootused ning võimaldavad juba ette ära lahendada tõenäolised konfliktikohad. Tulemusliku töösuhte aluseks on selgus.
- Üksikasjad
Kas tunned, et tööandja väärtustab Sind? Kas ta jagab Sulle tagasisidet ja tunnustab, kui täidad Sulle seatud eesmärgid? Üha enam on hakatud rääkima tööandjatest, kes peavad tulemuste kõrval väga oluliseks ka ettevõtte sisekliimat ja suhtumist töötajatesse – ettevõtte tähtsaimasse varasse. Väljundiks võib olla motiveeriv tasustamissüsteem, karjäärivõimalused, head töötingimused, hambaravi kompensatsioon aga ka haiguspäevadel töötasu säilitamine – selliseid hüvesid pakkuvatele tööandjatele on selge, et töötajate väärtustamine loob hea kuvandi tööturul ning lihtsustab omakorda aasta-aastalt keerulisemaks muutuvaid personaliotsinguid.
Kes meist siis ei tahaks töötada ettevõttes, kus tööandja tõesti väärtustab oma töötajaid? Kuidas aga saada kandideerides teada, missugune töökeskkond ja -kultuur on Sind ees ootamas?
Tee eeltööd!
Nii autoostu planeerides kui ka reisipakkumist otsides teeme me eeltööd – täpselt samamoodi peaksid toimima ka siis, kui otsid uut töökohta. Õpi tundma Sulle huvipakkuvat ettevõtet! Näiteks, millist infot annab Sulle ettevõtte kodulehekülg? Kui Sul veab, on ettevõte kirjutanud oma väärtustest ja tegemistest just seal.
Kui koduleheküljelt vajalikku infot ei leidnud, siis heida pilk sotsiaalmeediasse. Infot, mida sa kolmandatest allikatest leiad, hinda aga kriitiliselt – tasub meeles pidada, et vahel jätavad ebakonstruktiivseid kommentaare just konkurendid!
Pööra tähelepanu!
Soovitame vestlusele minnes pöörata tähelepanu sellele, kuidas töötajad omavahel suhtlevad. Sellest saad vihjeid, kas on tegu väga ametliku, loomingulise või hoopis vaba keskkonnaga. Vaata võimalusel veidi ringi – kas töötajad on kõik eraldi tubades või möödud ehk avatud uksest, kust kostab ühtlast kontorisuminat? Või satud ehk hoopiski kellegagi lifti oodates vestlema?
Küsi töövestlusel ettevalmistatud küsimusi!
Olles rääkinud töövestlusel töökohale kandideerimise motivatsioonist, vajalikest oskustest ja kogemustest ning tööülesannetest ja -tingimustest, on Sinu kord esitada tööandjale küsimusi. See on Sinu võimalus uurida ettevõttesiseste traditsioonide ja sisekliima kohta. Ehk võtad julguse kokku ja uurid isegi seda, mis motiveerib inimest, kes Sind intervjueerib seal töötama. Küsi, kas on ettevõte sõnastanud oma missiooni – mis see on? Kas ja kuidas veedavad töötajad kontoriväliselt koos aega? Need on väikesed asjad, kuid annavad edasi palju teavet selle kohta, kas töötajad tahavad ka töövälisel ajal koos viibida või tehakse töö ära ja minnakse igaüks isesuunas? Töövestlusel lisaküsimuste küsimine näitab ka tööandjale, et oled tõeliselt huvitatud ettevõttes töötama!
- Üksikasjad
Tallinna abilinnapeade majanduslike huvide deklaratsioonidest selgub, et kolm neist teenisid eelmisel aastal töö- ja lisatasudena tunduvalt rohkem kui Eesti peaminister või president.
Tallinna abilinnapeade majanduslike huvide deklaratsioonidest selgub, et kolm neist teenisid eelmisel aastal töö- ja lisatasudena tunduvalt rohkem kui Eesti peaminister või president.
Abilinnapeade sissetulek kujuneb põhipalgast (praegu 4220,55 eurot kuus – toim) ja lisatasudest, mis võivad laekuda näiteks mõne asutuse või linna osalusega ettevõtte nõukogus istumise eest.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Leidsid tööpakkumise, mis näib Sulle ideaalselt sobivat? Kuid on siiski üks „aga“ – kuulutusel vaatab vastu tavapärane lause „Sobivalt kandidaadilt eeldame vähemalt 3-aastast töökogemust“, millest jääb Sul pisut (kolm aastat) puudu… Kas peaksid selle tõttu nüüd raske südamega vajutama punasele ristile töökuulutuse nurgas ja jääma oma praegusele ametikohale või on Sul siiski lootust endale meeldiv töö haarata?
Anname Sulle 4 nõuannet, mis suurendavad Sinu võimalusi soovitud ametikoht endale võita.
1. Pea meeles – ka vabatahtlik töö on töö!
Ehk oled Sa loomult hästi aktiivne, teotahteline või lihtsalt olude kokkulangemise tõttu sattunud abistama mõnda organisatsiooni, üritust või ettevõtmist? Kuna number Sinu pangakontol pole ilmselt nende tegevuste tagajärjel suurenenud, ei pea Sa suure tõenäosusega kordasaadetut isegi tööks, vaid eelkõige vabatahtlikuks tegevuseks. Siiski peaksid suhtuma sellesse kui (meelepärasesse, hästi valitud, paindliku graafikuga) töösse.
Ka vabatahtlik tegevus – olgu see mõnel üritusel külastajatele info jagamine või telkide püstitamine – on töö. Mõtle, mida need ettevõtmised on Sinus arendanud. Ehk oskad nüüd paremini aega planeerida, inimestega vabamalt suhelda või oled valmis julgemalt initsiatiivi enda kätte haarama? Vabatahtlik töö näitab tööandjale, et oled teinud midagi heast tahtest, nõudmata selle eest tasu. Lisaks on see arendanud Sinus väärtuslikke oskusi.
Mõtled nüüd, et miks Sa küll pole selle peale varem tulnud ja mõnes sellises tegevuses kaasa löönud? Õnneks, ei ole Sa lootusetult hiljaks jäänud – võimalusi on palju ja heatahtlikud abikäed alati oodatud.
2. Muuda enda huvialad väärtuslikuks trumbiks!
Ehk alustasid klaverimängu õppimist, kui olid vaid 6-aastane ning mängid seda klahvpilli siiani? – sellest võib järeldada, et oled järjekindel ja pühendunud. Või oled ehk osalenud koolis õppimise ajal mitmetel matemaatikaolümpiaadidel? – suure tõenäosusega on Sul hästi arenenud analüütiline mõtlemine ja hea mälu. Õpetasid oma nooremat õde või venda inglise keeles suhtlema, kui too alles lasteaias käis? – Sul on hea keeleoskus ja ilmselt oled kannatlik, rahulik ja püsiv. Sinu saavutused ei pea olema suured ega kümnete aastate pikkused, oluline on, mida oled õppinud, kuidas on see Sind isikuna kujundanud ning mida see Sinu kohta ütleb.
Jah, kui oled juba aastaid tööl käinud, ei ole Sinu edukatel olümpiaadivõitudel enam CV-s kohta, ent kui töökogemusse veel midagi eriti kirjutada ei ole, siis soovitame Sul mõelda just sellistele saavutustele ja tegevustele!
3. Iga töö on Sulle midagi õpetanud – mida?
Enda esimesi ametikohti (ega ka hilisemaid!) ei soovita me Sul ülepaisutavalt nimetada rohkemaks, kui need tegelikkuses olid. Näiteks, kui pidid müügisaalis riiulitesse saiapätse ja piimapakke laduma, siis ei tasuks ennast ilmselt päris kauba- või sisseostujuhiks nimetada. Ka ei tähenda klienditeenindaja ametikoht sama, mis kliendihalduriks olemine. Küll aga soovitame Sul keskenduda vähem tööülesannete kirjeldamisele ja rohkem omandatud kogemustele, oskustele ja teadmistele. Täpsus? Ajaplaneerimine? Iseseisvus? Innovaatilisus? Kohusetunne? Ära jäta oma esimesi ja lühiajalisi töösuhteid kirja panemata, jõuad seda tulevikus teha küll, kui juba aastaid töökogemust olemas ja esimesed töökohad enam relevantsed pole.
4. Õpingud – kas vaid erialased teadmised?
Mõtle, mida on Sulle kutse-, kõrg- või ülikoolis õpitu andnud? Lisaks erialastele teadmistele oled kindlasti omandanud ka ülekantavaid oskusi. Paar-kolm kursust võrdlevat kirjanduslugu – analüüsivõime, allikakriitilisus ja nn suure pildi nägemise oskus. Sinu kõrvalerialaks oli keeletoimetamine? Seal arendasid kindlasti täpsust, detailidele orienteeritust ja korrektsust. Või hoopis ettevõtlus? Ilmselt said sealt väga praktilised ja vajalikud teadmised mitmel elualal.
- Üksikasjad
Urmas Jaagant,
Eesti Päevaleht
Lennuamet leidis, et kaitseväele tööotsa teinud ametnik on pannud toime vääritu teo ja vallandas ta. Pärast kohtuvaidluses lüüa saamist püüdis amet vältida ametnikule saamata jäänud töötasu väljamaksmist.
Ei tule kuigi tihti ette, et üks riigiamet vaidleb kohtus selle üle, kas tema ametnik võis teha tööotsa teisele riigiasutusele. Selline vaidlus lõppes tänavu aprillis ringkonnakohtus lennuameti ja ühe selle pikaajalise töötaja vahel.
Juhtumi teevad märkimisväärseks põhjendused, millega lennuamet püüdis kohtule selgeks teha, et nende ametnik ei oleks tohtinud oma pädevust teise riigiasutuse heaks kasutada. Võib tekkida küsimus, kas amet soovis töötajast lihtsalt vabaneda.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Lehekülg 843 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee