Artiklid

Sandra Saar
Eesti Päevaleht

Ettevõtteid puudega inimesi tööle võtma ärgitav asutus välistas kurdi noormehe palkamise.
Kuulmispuude ja kõneraskusega Jari Pärgma otsustas kandideerida töötukassa juhtumikorraldaja töökohale. Ametilt saadud vastus oli tema jaoks üllatav, arvestades, et töötukassa aitab läbi viia tööhõivereformi, mille oluline osa on just nimelt puudega inimestele töö leidmine.

Pärgma mainis oma kuulmispuude ära ka kandideerimiskirjas ja küsis, kas see pole takistuseks nimetatud töökohale kandideerimisel. Kuna konkurssi korraldab personalifirma Tripod Grupp OÜ, siis vastas talle nende psühholoog-konsultant Liisa Raudsepp, kes olevat asja töötukassalt üle küsinud. Sealt olevat öeldud, et kuulmispuudega inimene saab teha juhtumikorraldaja tööd, aga eeldus on suhtlus viipekeele tõlgita. „Juhul, kui see eeldus on täidetud, olete oodatud kandideerima,” vastas Raudsepp Pärgmale.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Toimetas: Kaja Koovit, majandustoimetuse juhataja
ärileht.ee

Viimase 6 kuu jooksul on mujale tööle kandideerinud 31% kõigist uuringus osalenud töötajatest, selgub Palgainfo Agentuuri ja Brandemi uuringust.
Uuringus keskenduti ühe osana sellele, kuhu kaovad kandideerijad ning vastajatel paluti selgitada, miks nad töökohtadele kandideerimise katkestasid.

Peamised põhjused, miks tööle kandideerimine katkestati, on uuringu tulemuste põhjal järgmised: töövestlusel saadud info ei vastanud ootustele (36%), tööandja kohta saadi tuttavalt, meediast või mujalt negatiivset infot (29%), tööandjalt ei saadud piisavalt infot ja tagasisidet (28%).

Brandemi tegevjuhi Paavo Heili sõnul annavad uuringutulemused hulgaliselt mõtteainet tööandjatele. “Palju räägitakse sellest, et töötajaid on raske leida. Samal ajal on tööjõuturg aga ülimalt aktiivne. Statistikaameti andmetel vahetab aastas töökohta ligikaudu 150 000 inimest ja vähemalt 2 korda rohkem on neid, kes on kuhugi kandideerinud,” sõnas Heil.

Põhjused, miks tahetakse vahetada töökohta on suurel määral ka tööandjatest endist tulenevad. “Oluliseks töökoha vahetamise ajendiks on parem töötasu ning tööprotsesside kehv korraldus, ebapädev juhtimine, motivatsiooni langus ja teised põhjused,” soovitab Heil tööandjatel oma juhtimispraktikad üle vaadata.

Mais läbiviidud tööturu- ja palgauuringus osales 12 603 töötajat ja tööotsijat, mis teeb uuringust suurima töötajate küsitluse Eestis, kinnitas Brandem.

Toimetas: Aivar Õepa
ärileht.ee

Palgasurve ei ole taandunud, keskmise palga 5% lähedusse jääv kasv sunnib ettevõtteid kas tootmist tõhustama või turult väljuma, teatas täna Eesti majanduskasvu ootusi alandanud keskpank.
Eesti Panga tänase prognoosi kohaselt kasvab sisemajanduse kogutoodang (SKT) tänavu 1,8% ja tuleval aastal 2,9%. Muullu detsembris avaldatud prognoosiga võrreldes kärpis keskpank tänavuse majanduskasvu ootust 0,4% ja tulevase aasta oma 0,2%.

"Lähitulevikus laseb majanduskasvul kiireneda töötaja kohta suurem tööviljakus, sest täistööajaga töötavate inimeste tegelikult töötatud tundide arv on nõudluse paranemise ootuses ajutiselt vähenenud," kommenteeris Eesti Pank. "Pikemas perspektiivis saavad suuremat tootlikkust tagada üksnes investeeringud ja töötajate arendamine, mida peaksid toetama kasvu soodustav majanduspoliitika ja konkurentsivõime edendamine nii riigi kui ka ettevõtete tasandil."

Panga teatel ei paranda üksnes investeeringute mahu suurenemine majanduse kasvuvõimekust. "Arendustegevusse suunatud investeeringute osakaal on Eestis üks Euroopa Liidu väiksemaid ja tugi innovatsioonile on seetõttu tagasihoidlik. Teisalt on ka tootmisressursside rakendatuse tase Eestis olnud madalam kui Euroopa Liidus keskmiselt, mis tähendab, et suhteliselt suurem osa soetatud põhivarast ja tehtud kulutustest on ebaefektiivne ega toeta kasvu."

Leebe rahapoliitika ja rahastamise kättesaadavus soodustavad Eesti Panga hinnangul majanduskasvu, ent probleeme tekitab tööjõu piiratud hulk. "Seejuures pole majandusarengu seisukohalt keskne küsimus, kuidas suurendada tööjõu hulka, vaid kuidas olemasolevat tööjõudu senisest paremini rakendada. Tööjõupuudust tunnetavad eelkõige väiksema lisandväärtusega tegevusalad ja ettevõtted, sest sealne madalam keskmine palgatase halvendab nende konkurentsivõimet tööturul."

Keskpanga teatel on väiksema tootlikkuse ja madalama palgatasemega ettevõtete turult lahkumine osa majandusarengust, kuid liiga suur surve neile, mida muu hulgas võib põhjustada jõuline alampalga kasv, võib tööpuudust suurendada ja kasvuväljavaadet kahjustada.

"Palgasurve ei ole taandunud ning tööjõukulud kasvasid ka selle aasta alguses kasumite arvel edasi," nentisid keskpanga analüütikud majandusprognoosis.

Tänavu on nii võidupüha kui jaanipäev mõlemad puhkepäevad.
Kui palju on tööpäev enne pühi lühendatud?
Kui palju on lühendatud töötamine puhkepäeval ja kuidas seda tasustatakse?

Mis saab siis, kui töökohast tingituna ei ole võimalik pühade ajal töötada lühendatud graafikuga, samas inimene ei ole nõus puhkepäeval nii palju tööd tegema?

Edasi loe originaalist

http://digileht.maaleht.delfi.ee/seadus/kui-palju-makstakse-jaanipaeval-tootamise-eest-lisatasu?id=74735657&utm_source=Analytics+Source&utm_medium=email&utm_campaign=Analytics+Name

leen Laasner, reporter

Eesti ettevõtetes oli selle aasta I kvartalis ligi 8300 vaba ametikohta, teatas Statistikaamet. Vabade ametikohtade arv suurenes eelmise kvartaliga võrreldes 25 protsenti.

Võrreldes eelmise aasta sama ajaga oli kasv aga 14 protsenti. Ametikohtade koguarvus oli nii vabade kui ka hõivatud ametikohtade osatähtsus kõige suurem töötlevas tööstuses (19%), hulgi- ja jaekaubanduses (15,6%) ning hariduse tegevusalal (10%).

Suurim vabade ametikohtade arvu kasv oli info ja side tegevusalal, kus vabu ametikohti oli 2015. aasta I kvartaliga võrreldes kaks korda rohkem.

Piirkondlikult asusid vabadest ja hõivatud ametikohtadest 57% Harju maakonnas (sh Tallinn), järgnesid Tartu maakond (11%) ja Ida-Viru maakond (7,5%). Vabade ametikohtade määr oli jätkuvalt kõige kõrgem Harju maakonnas (1,8%) ning madalaim Saare maakonnas (0,7%).

Vabadest ametikohtadest 6100 ehk pea kolmveerand olid erasektoris ning ligi 2200 ehk pisut üle veerandi avalikus sektoris. Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud.

Tööjõu liikumist iseloomustav tööjõu käive (tööle võetud ja lahkunud töötajate arv kokku) oli 2015. aasta IV kvartalis 67 000, mis oli 2014. aasta sama kvartaliga võrreldes 2 protsenti väiksem. Võrreldes 2014. aasta IV kvartaliga kasvas tööjõu käive kõige enam info ja side (25,5%) ning põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (24%).

Hinnangud põhinevad uuringul «Vabad ametikohad ja tööjõu liikumine», mida Statistikaamet korraldab alates 2005. aastast. 2016. aastal on valimis 12 603 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni ning valikuliselt uuritavate üksuste andmed laiendatakse üldkogumi valikuliselt uuritavale osale igas kihis eraldi.

Vabade ametikohtade arv on kõik kvartali teise kuu 15. kuupäeval olevad vabad ametikohad, s.o vastloodud, vaba või töötaja lahkumise tagajärjel vabaks saav tasustatav ametikoht, millele tööandja otsib aktiivselt sobivat kandidaati väljastpoolt ettevõtet, asutust või organisatsiooni.