Üksikasjad

Avaldatud: 02 juuni 2016

• TULUMAKSUSEADUS
• Postimees

Andres Reimer, majandusajakirjanik

Eesti maksusüsteemile on kadunud ligi 40 000 noort, kes ei maksa riigile makse ja kellel pole seetõttu õigust ka nn tasuta arstiabile, selgub eile avaldatud konjunktuuriinstituudi uuringust.

«Eelmisel aastal kasvas nende inimeste arv, kes on ümbrikupalgaga rahul, ja samal ajal vähenes oluliselt nende arv, kes ei ole ümbrikupalgaga rahul,» ütles konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. «Ligi 40 000 noort inimest on kadunud ja pole teada, kes maksab nende raviarved.»

Ümbrikupalga saaja on uuringu tulemuste järgi madala haridustasemega, maal elav ja põllumajanduses, teeninduses või ehituses töötav noor mees. «Viimase paari aasta tagasilöögid on tekitanud selle, et ka põllumajandusse on tekkinud ümbrikupalk,» lisas Josing.

Kui 2014. aastal moodustasid põllumajandusest ümbrikupalka saanud töötajad vaid kolm protsenti kõigist illegaalse töötasu saajatest ja veel varem jäi see vahemikku kuus kuni üheksa protsenti, siis 2015. aastal kasvas põllumajanduses ümbrikupalga teenijate osakaal 20 protsendini.

Eesti riigieelarve kaotab ettevõtlusminister Liisa Oviiri (SDE) sõnul salasuitsu, -alkoholi ja ümbrikupalkade tõttu ligi 225 miljonit eurot aastas. «Selle uuringu tulemused on alles nii värsked, et valitsusel pole lahenduste leidmiseks veel poliitikat,» tõdes Oviir. «Peame kasvatama inimeste teadlikkust sellest, et riigi tagant varastamine pole aktsepteeritav, ning selgitama, millest nad ümbrikupalka vastu võttes ilma jäävad.»

Oviiri kinnitusel mõjuks väga tõhusalt, kui näiteks kooli ettevõtlustunnis räägitaks senisest rohkem varimajanduse kahjulikkusest.

Asjatundjate hinnangul aga ei anna senisest usinam teavitamine varimajandusest mitte mingit tulemust niikaua, kuni Eesti palgatase ei võimalda noortel saavutada neile eeskujuks olevat elatustaset.

«Kümme varimajandust selgitavat tundi õppeprogrammis ei muuda asjaolu, et 500 euro suuruse kuupalgaga ei saa noor inimene endale lubada unistuste elu, kuhu kuuluvad auto, mobiiltelefon ja oma eluase,» rääkis Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli direktor Arnold Pastak. «Tänapäeva noor pole nõus elama nagu pärisori kogu elu kodukülas ja sööma jahukörti. Ta ostab lennupileti ja rändab ilma mingisugustesse registritesse raporteerimata sinna, kus makstakse rohkem: Austraaliasse, Inglismaale, Soome.»

Pooled maksusüsteemile kadunud noortest inimestest seiklevadki Pastaku sõnul mööda maailma ringi, teenides teekonnale ette jääval maal reisiraha, ning liiguvad edasi kiiremini, kui nad jõutakse mingisse registrisse sisse kanda.

«Avalik saladus on see, et kui noor inimene läheb Tallinna südalinna toitlustusasutusse tööle, siis ametlikult teenib ta vaid miinimumpalka, teine osa tuleb ümbrikus,» lausus Pastak. «Kuid ma olen kindel, et kõik minu kooli lõpetanud õpilased saavad ametlikult tööle ja teenivad ka korralikku palka.»

Ausast maksumaksmisest peletab maanoori eemale nii põllumajanduse raske olukord kui ka pensionisüsteemi ebakindlus.

«Mina olen FIEst talupidajana kõvasti rabanud, aga nüüd, kui põllumajandus on omadega jamas, pean leppima minimaalse pensioniga,» kurtis Koli talu peremees Jaan Erm. «Ma vaatan neid naabritalu noori mehi, kes praegu kõvasti rabavad – mis kasu nad oma makstud maksudest saavad, kui hakkavad tulevikus saama samasuguseid sandikopikaid nagu mina?»

Ümbrikupalka sai mullu iga kümnes töötaja. Nagu ka eelmistel aastatel maksti 2015. aastal illegaalset töötasu kõige enam ehituses, kus sai ümbrikupalka 33 protsenti kõigist illegaalse töötasu saajatest.

«Töötamisregistri statistika näitab ka, et ettevõtjad on aidanud vähendada ümbrikupalga probleemi. Murelikuks teeb aga see, et noorte suhtumine ümbrikupalka on muutunud soosivamaks. See on kahtlemata suund, mis võib tulevikus kahjustada ettevõtete konkurentsi, ümbrikupalga saajast endast rääkimata,» nentis maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm.

Ümbrikupalga maksmist ei pooldanud 2015. aastal 68 protsenti töötajatest ja see näitaja on viimase kümne aasta jooksul järjest vähenenud. Illegaalset töötasu pooldas 15 protsenti töötajatest. Ümbrikupalga pooldamist põhjendati enim sellega, et Eestis on liiga suur maksukoormus – 70 protsenti illegaalse töötasu pooldajatest õigustas ümbrikupalka töötajate ja 67 protsenti ettevõtte liiga suure maksukoormusega.

Samas on vähenenud illegaalsete sigarettide suitsetajate hulk, salaalkoholi turg püsib aga samal tasemel.

Ümbrikupalga maine tõuseb

Küsitletute suhtumine (protsentides)

2014 2015

Sai ümbrikupalka 7 11
Pooldab ümbrikupalka 7 15
Ei poolda ümbrikupalka 71 68
Rahul ümbrikupalgaga 47 49
Rahulolematu ümbrikupalgaga 29 22

Keskmine ümbrikupalga teenija

elab maal,
töötab põllumajanduses, ehituses või teeninduses,
töötab väikeses ettevõttes,
on noor,
meessost,
madala haridustaseme ja
väikese sissetulekuga.

Allikas: konjunktuuriinstituut

Üksikasjad

Avaldatud: 31 mai 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Täna toimub riikliku lepitaja juures tervishoiu kollektiivse töötüli lepituskoosolek.
Läbirääkimised lõppesid 23. märtsil kokkuleppele jõudmata, kuna töötajad ei nõustunud tööandjate ettepanekuga jätta lepingust välja kõik töö- ja puhkeaega, öötöö, puhkepäevadel tehtava töö ja ületunnitöö hüvitamist, valveaega, puhkust ning täienduskoolitust käsitlevad punktid, teatasid meditsiinitöötajate katuseorganisatsioonid ühiselt.

Riiklik lepitaja on menetlenud töötüli kaks kuud, kuid ühtki uut ettepanekut ei ole töötajatele tehtud.

Arstide ja õdede jaoks on juba mitmendate läbirääkimiste peateemaks töökoormus. Et nende kannatus on katkemas, seda kinnitab Tartu arstide käivitatud ja nädalaga näoraamatus tuhandeid toetajaid kogunud ettevõtmine, mis kulmineerub 31. mail, kui tervishoiutöötajad tulevad tööle, padi kaasas.

„„Padjaga tööle“ on pehme protest meie ettepanekute eiramise ning tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ja haiglate liidu kavandatavate seadusemuudatuste vastu, millega koormust mitte ei vähendata, vaid suurendatakse“, selgitas üks aktsiooni eestvedajaid anestesioloog Jaan Sütt.

Ta lisas, et tervishoiusüsteem on krooniliselt alarahastatud ja tervishoiutöötajad ülekoormatud, süsteemi parandamise asemel aga on riiklikuks strateegiaks kivist viimasegi vee välja pigistamine ehk efektiivsuse suurendamine.

Töölepingu seaduse muudatustega tahetakse inimesi tervishoius veelgi intensiivsemalt tööle panna, pikendades valveaega, lühendades puhkeaega ja kaotades ületundide ning riigipühal töötamise lisatasu.

Arstide liit, tervishoiutöötajate kutseliit ja õdede liit ühinevad kolleegide algatusega, liitude ühisdelegatsiooni liikmed tulevad lepituskoosolekule padjaga.

Üksikasjad

Avaldatud: 01 juuni 2016

• TULUMAKSUSEADUS
• Postimees

Kui varimajandus (ja ümbrikupalk sealhulgas) kasvab, astume sammu eemale Põhjamaadest, mille elukorraldusega oleme harjunud end võrdlema.

Vaevalt leidub maailmas just palju inimesi, kes riigimakse tasudes ekstaasi sattuvad. Siiski on maksumaksmiskultuuris vägagi suured erinevused. Inimestele loeb see, kas teised ka makse maksavad ja mida nende maksurahaga tehakse. Loeb nii tegelikkus ise kui ka see, millise nad arvavad tegelikkuse olevat.

Kui sa ikka usud, et naabrimees (konkurent, rikkad, poliitikud jne) ausalt makse ei maksa, siis hakkad ka ise suurema tõenäosusega pettusevõimalusi otsima. Selle vastu aitab riigi loodav maksudistsipliin – maksupetturid, ka suured sulid, jäävad millalgi vahele ning pill tuleb pika ilu peale. Raskem lugu on küsimusega, kas inimesed üldiselt usuvad, et maksuraha kulutatakse õigete asjade peale, või mitte. See on oluline märk ühiskonna sidususe kohta.

Jäädes Euroopa piiresse, võime skaala ühte otsa paigutada näiteks Kreeka ning teise me põhjanaabri Soome ja Ðveitsi (seda rahvusvahelise konkurentsivõime uuringu järgi). Muidugi on varimajandust ja maksupettusi igas riigis ja nii ehitus kui ka teenindus kipuvadki olema need tööalad, kus palka makstakse tihtipeale (osaliselt) mustalt. Küsimus on selle probleemi ulatuses. Ühel pool on arusaamine, et ehkki loomulikult oleks meeldiv maksuraha eest iseendale midagi toredat osta, vajavad siiski ülalpidamist ka koolid, haiglad, riigikaitse, vaesteabi jpm. On sügav arusaamine, et iga tööinimene (olgu siis ettevõtja või palgatöötaja) peab kõigesse sellesse panustama. Teisel pool on (nende kogemusele tuginev) mõte, et maksuraha raisatakse niikuinii ära – arukam on maksudest viilida, nii kuis saab.

Üldiselt on nii, et parema maksukultuuriga riigid on edukamad kui suure varimajanduse osakaaluga riigid.

Eesti on ses asjas keskmike hulgas. Võrreldes praegust mentaliteeti 1990ndatega, on erinevus silmanähtav. Kahjuks ei lähe asjad aga selgelt paremaks, vaid pigem vastupidi.

Üllataval kombel on viimase kümne aastaga Eestis märgatavalt kahanenud nende inimeste osakaal, kes on ümbrikupalkade maksmise vastu, ning kasvanud lausa pooldajate ja selle suhtes ükskõiksete hulk, selgus konjunktuuriinstituudi värskest uuringust.

Kui 2005. aastal ütles 93 protsenti vastanutest, et ei poolda ümbrikupalka, siis eelmisel aastal vastas nii vaid 68 protsenti. Pooldajaid on aga tervelt viis korda rohkem kui kümne aasta eest – kolm protsenti (2005) ja 15 protsenti (2015).

Muidugi võiks igale noorele koolis selgeks saada, kuidas ühiskond üldiselt toimib, milline tähtsus on selles solidaarsusel ja igaühe ausal maksumaksmisel. Sotsiaaldemokraadist minister Liisa Oviir eksib aga ilmselgelt, kui tõsimeeli arvab, et sedavõrd sügavat hoiakuprobleemi saab mõjutada üksnes kooliõpetuse, propaganda vms kaudu. Ka Eesti majanduse tegelikkus peab muutuma ning valitsuselt ootaks siinkohal nii sisukamat seletust varimajanduse kasvule kui ka mingit arukat plaani

Üksikasjad

Avaldatud: 30 mai 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Kasulik

Kristel Plangi, Tööinspektsioon teabeosakonna juhataja
Kasulik.ee

Tööinspektsiooni nõustamisjurist Helena Ilvese sõnul peab alaealise töötamine olema ohutu tema tervisele ja võimaldama hariduse omandamist. Tööd peavad olema lihtsad ja noorele jõukohased. Tagamaks alaealiste kaitse töösuhetes, on nende töötamine eraldi reguleeritud ja sisaldab piiranguid nii vanusele kui tehtavale tööle.

10-aastase alaealise tööle võtmisel peate arvestama, et töölepingu seaduse § 7 lg 4 kohaselt on 7–12 aastastel alaealistel lubatud teha ainult kerget tööd kultuuri, kunsti, spordi või reklaamitegevuse alal, eelkõige võib ta töötada etendusasutuse töös loomingulise töötajana või modellina. Näiteks võib astuda üles reklaamikampaanias, esineda rolliga teatrietenduses või osaleda erinevates kultuuriprojektides. Hooajatöödele, näiteks marjade korjamine, rohimine, kastmine või istutamine, 7-12 aastast alaealist tööle võtta ei tohi.

Lühendatud tööaeg

Alaealisele töötajale on kehtestatud lühendatud tööaeg, mis tuleneb vajadusest kaitsta alaealise tervist ning anda piisavalt aega hariduse omandamiseks. 7-12-aastane alaealine võib töötada 3 tundi päevas ja 15 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul, kusjuures ületunnitöö tegemine on keelatud. Samuti on keelatud alaealise töötamine kella 20.00–06.00 vahelisel ajal. Sellest reeglist võimaldab seadus teha erandi vaid olukorras, kus alaealine teeb täiskasvanu järelevalve all loomingulist tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamialal kella 20.00 kuni 24.00. Et kindlustada koolikohustuslikule alaealisele võimalus õppetööks välja puhata, ei tohi ta töötada rohkem kui pool igast oma koolivaheaja pikkusest.

Töölepingu sõlmimiseks vajalikud nõusolekud

Töölepingu sõlmimiseks alaealisega on vajalik saada erinevad nõusolekud. Lisaks alaealise seadusliku esindaja (lapsevanema) nõusolekule, tuleb 7 kuni 14-aastase alaealise töötamiseks tööandjal taotleda ka tööinspektori nõusolekut. Kindlasti tuleb töölepingu sõlmimisel arvesse võtta ka lapse enda tahet – tööleping sõlmitakse lapse, mitte lapsevanemaga. Kui tööinspektoril tekib kahtlus lapse tegelikus soovis töötada, võib ta asja lahendamisse kaasata lastekaitsetöötaja.

Oluline on, et nõusolekut hakataks taotlema enne alaealise tööle asumist. Taotluse esitamisel peab tööandja esitama iseenda, alaealise ja tema esindaja kontaktandmed, alaealise sünniaja ja vanuse ning andmed koolikohustuslikkuse kohta, samuti andmed töösuhte kestuse, tööaja, töötasu, töökoha, tööülesannete, tööga seotud riskide ning alaealise ohutuse ja tervise kaitseks rakendatud abinõude kohta. Taotluse saamisel hindab tööinspektor kõiki neid asjaolusid ja otsustab kas töötingimused on alaealisele töötamiseks sobilikud.

Tööinspektor teeb oma otsuse nõusoleku andmise või andmisest keeldumise kohta kümne tööpäeva jooksul. Kui taotluse hindamisel selgub, et pakutav töö on 10-aastasele ohtlik ja ei kuulu lubatud tööde nimekirja, siis keeldub tööinspektor nõusoleku andmisest ja alaealist tööle võtta ei saa.