Artiklid
- Üksikasjad
Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk tänavu esimeses kvartalis 1091 eurot ja brutotunnipalk 6,86 eurot.
Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 8,1% ning brutotunnipalk 7,7%. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli veidi kiirem kui eelmises kvartalis, teatas statistikaamet.
Palgatõusu kiirenemise peamiseks põhjuseks olid ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud, mis tõusid 2015. aasta I kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 32,5% ning mõjutasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,8 protsendipunkti võrra. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk I kvartalis 7,2%. Samuti tõusis aasta alguses miinimumpalk 390 eurost 430 euroni.
Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2015. aasta I kvartaliga tänu jätkunud tarbijahindade langusele kiiremini kui keskmine brutokuupalk – 8,5%. Reaalpalk on tõusnud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes alates 2011. aasta teisest poolest.
Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2016. aasta I kvartalis pea kõigil tegevusaladel (v.a. muud teenindavad tegevused). Kõige enam tõusis keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk haldus- ja abitegevustes, majutuses ja toitlustuses ning info ja side tegevusalal. Palgakasvu vedajaks oli erasektor, kus brutokuupalga aastakasv oli 8,8%.
Palgastatistika uuringu alusel oli 2016. aasta I kvartalis täistööajale taandatud töötajate arv 1,3% väiksem kui 2015. aasta I kvartalis.
Palgatöötajate arv vähenes enim keskmisest madalama brutokuupalgaga tegevusaladel – kinnisvaraalases tegevuses ning muudes teenindavates tegevustes.
Keskmine brutokuupalk oli jaanuaris 1067 eurot, veebruaris 1058 eurot ja märtsis 1148 eurot.
Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli tänavu I kvartalis 1476 eurot ja tunnis 9,75 eurot, mis on võrreldes 2015. aasta I kvartaliga tõusnud vastavalt 8,5% ja 8,3%.
- Üksikasjad
Lugeja küsib:
„Kas lõunapaus kuulub tööaja sisse? Ettevõttes, kus ma töötan, on lõunapausiks ette nähtud pool tundi. Kas nii lühike tohib olla puhkeaeg pärast neljatunnist tööd?”
Jurist Helve Toomla selgitab:
Lõunapaus ei kuulu tööaja sisse. Töölepinguseaduse (TLS § 47 lg 2) kohaselt peab see vaheaeg kestma vähemalt 30 minutit. Kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega teha (näiteks liinitöö puhul), peab tööandja töötajale võimaldama aja puhkamiseks ja einetamiseks ning siis kuulub see aeg ka tööaja hulka.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Kas tööandjal on kohustus kompenseerida tervisekontrollis töötervishoiuarsti poolt töötajale määratud vahendeid ja protseduure (näiteks taastusravi ja massaaþid)?
Vastab Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Mari-Liis Ivask:
Tervisekontrolli eesmärk on hinnata töötaja terviseseisundit ja sellest lähtuvalt töötingimuste sobivust töötajale. Tervisekontrolli tulemusena vormistab töötervishoiuarst tervisekontrolli otsuse, milles saab eristada nn kahte osa - otsust töö sobivuse kohta töötajale ning ettepanekuid töökeskkonna ja töökorralduse muutmiseks. Otsust töö sobivuse kohta peab tööandja arvesse võtma ja täitma. Otsusena kirjeldatakse ka piirangud töötamisel, kui neid peaks olema – näiteks töötaja ei tohi tõsta raskemaid raskusi kui 10 kg.
Ettepanekud töökeskkonna ja töökorralduse muutmiseks on tööandja jaoks soovitusliku iseloomuga. Ettepanekute osas soovitatakse tihti teenuseid nagu näiteks massaaþ, ujumine, taastusravi või abivahendeid töökohale nagu näiteks jalatugi. Ettepanekute täitmine ei ole tööandja jaoks küll kohuslik, kuid neid tasub siiski arvesse võtta. Need soovitused aitavad töötajal püsida terve ja teha oma tööd hästi ja rõõmuga.
Samuti tasuks kaaluda ka teenuste võimaldamisega seotud soovitusi – näiteks taastusravi. Kui teenustega seotud soovitused on konkreetselt sõnastatud – näiteks kahe kuu jooksul 10 korda õlavöötme massaaþ, saab tööandja võimaldada neid teenused töötajale erisoodustusmaksu vabalt.
Töötajate puhul, kes töötavad üle 50 % tööajast arvuti kuvariga, võib tekkida ka prillide hüvitamise kohustus. Kui tervisekontrollis selgub, et töötaja nägemisteravus on halvenenud ja ta vajab selle tõttu uusi prille või muid nägemisteravust korrigeerivaid abivahendeid, siis peab tööandja kokkuleppel töötajaga hüvitama nende maksumuse. Prillide või muude abivahendite maksumus hüvitatakse töötajale lähtuvalt ettevõtte sisesest korrast.
- Üksikasjad
Allikas: Põhjarannik
Ida-Virumaa langes 847 euroga 2015. aastal kõige väiksema keskmise brutopalgaga maakonnaks Eestis
Kui 2014. aastal edestas Ida-Virumaa veel Valgamaad, siis mullu tuli seegi maakond mööda lasta. Et Ida-Virumaa oli mullu 5 protsendiga ka üks aeglasema palgakasvu tempoga maakondi, kärises vahe eespool olijatega veelgi.
Tähelepanuväärne, et ka palgateenijate arv kukkus Ida-Virumaal aastaga rohkem kui tuhande võrra. 2015. aastal oli maakonnas palgasaajaid 52 551. See tähendab, et vaid iga kolmas Ida-Viru elanik teenis palka. Masu-eelsel ajal 2007. aastal oli palgasaajad enam kui 14 000 võrra rohkem.
Ida-Viru keskmist palka tiris kõige raskema pommina allapoole Narva, kus elab rohkem kui kolmandik palgasaajatest. Narvas ulatus keskmine palk kõigest 787 euroni, mis on viimane nii võrdluses kõigi teiste siinsete omavalitsustega kui teiste suuremate Eesti linnadega. Narvast ei jää väga palju maha ka teised Ida-Viru linnad, nagu Kiviõli, Sillamäe ja Kohtla-Järve.
Loe edasi Põhjarannikust http://pr.pohjarannik.ee/?p=18287.
- Üksikasjad
Merike Teder, reporter
Iga järgnev haridustase suurendab küll sissetulekut, kuid töökogemus annab rohkem palgalisa ning õppesuund eristab palka enam kui õppetase, selgus haridus- ja teadusministeeriumi analüüsist.
Haridus- ja teadusministeeriumi analüüsiosakonna juhataja Aune Valgu sõnul näitab analüüs selgelt, et õppida ja töökogemusi omandada on kasulik. «Iga järgnev haridustase suurendab selgelt sissetulekut, samuti on oluline vahe äsja lõpetanute ja üheksa aastat tagasi hariduse omandanute palgas,» lausus Valk.
HTM avalikustas 2005-2013 aastatel kutse- ja kõrghariduse lõpetajate hõive ja palgaandmed koolide ja õppesuundade lõikes ning koostas andmetel põhineva analüüsi omandatud hariduse seostest edukusega tööturul.
Analüüsi põhijäreldused
Iga järgnev haridustase kasvatab sissetulekut. Kutseharidus annab võrreldes põhiharidusega ca 25 protsenti kõrgema sissetuleku, kõrghariduse omandamine võrreldes kutseharidusega ning doktorikraad võrreldes bakalaureusekraadiga tasub end samuti ära.
Kui vahetult peale lõpetamist on kutsekesk- ja rakenduskõrgharidus tulusam vastavalt gümnaasiumis omandatud keskharidusest ja bakalaureuseõppest, siis töökogemuse lisandudes erinevus taandub või muutub isegi vastupidiseks.
Õppesuund eristab palka enam kui õppetase. Kõrghariduse tasemel on lõpetajate töine sissetulek õppesuundade lõikes varieeruv 800 eurost 1700 euroni, st keskmiselt madalamat sissetulekut saanud kunstide õppesuuna lõpetajate sissetulek on 53 protsenti madalam kui kõrgeimat sissetulekut saanud arvutiteaduse õppesuuna lõpetanutel. Kutsehariduse tasemel varieerusid keskmised sissetulekud 620 eurost kuni 1130 euroni.
Tehnika-alad ja arvutiteadused on kõigil haridustasemetel kõrgema sissetulekuga. Oluline on jätkata kasvuvaldkondade eelisarendamist ning loodus- ja täppisteaduste erialade populariseerimist.
10 protsenti erialase haridusega noortest on Eesti tööturult eemal. 8,5 protsenti erialase haridusega inimestest (12 600 inimest) on Eestis tööturult eemale jäänud, st nad ei õpi, ei tööta, ei ole töötud, ei saa lapsetoetust ega ole kaitseväes.
Lisaks viibis 2014. aasta seisuga rahvastikuregistri andmetel välismaal 3,7 protsenti (5 400 inimest) aastatel 2005-2013 kutse- või kõrghariduse lõpetajatest (kokku 147 000 inimest).
Valk kutsub neid, kes ise edasi õppimise valikuid teevad või neid suunavad ning teisi huvilisi täpsemaid andmeid uurima haridusstatistika veebist www.HaridusSilm.ee.
Lehekülg 853 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee