Üksikasjad

Avaldatud: 22 mai 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Maiken Mägi, reporter

Eesti ettevõtted võtavad värbajate sõnul aina enam omaks skandinaavialikku juhtimisstiili, kuid tööturu täielikuks muutumiseks on teha veel palju.

Artikkel jätkub originaalis,

Kõigi artiklite lugemiseks liitu tasulise Postimehega.

Üksikasjad

Avaldatud: 22 mai 2016

• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS
• Kasulik

Merilin Kruuse, reporter-toimetaja
www.DELFI.ee

Jaanuaris ühes väiksemas Eesti omavalitsuses aktiivselt tööd otsima hakanud Anna (nimi muudetud – toim.) on lootust kaotamas, kuna näeb, et teda kui ülikoolis õppivat kahe lapse ema ei soostu keegi tööle võtma. Seda hoolimata sellest, et koolis tuleb tal kohal käia üksikud päevad kuus ja ka väiksemal lapsel on lasteaiakoht olemas.
"Tööandja ei ütle otsesõnu, et laste ja õpingute tõttu mind tööle ei soovi, samas on see läbikumav," rääkis Delfile 29-aastane Anna, kes on kahe lapse ema ja käib mõned päevad kuus ülikoolis. Anna suurem laps käib koolis ja väiksem saab varsti kaheaastaseks ning käib lasteaias.

"Olen teinud ka proovi, kustutanud CV pealt lapsed ära ja pole maininud õpinguid, sel juhul jõuan isegi vestluseni, kuid vestlusel olen ikka sunnitud neid mainima. Kui CV-l on lapsed ja õpingud kirjas, ei võeta ühendustki," näeb Anna ülikoolis õppimise ja väikeste laste ning tööotsinguid saatnud ebaedu vahel selget seost.

Kogemusi on Annal peamiselt infoteeninduse, klienditeeninduse ja asutuse juhtimise valdkonnas. Enne lapsehoolduspuhkusele jäämist asendas ta samuti lapsehoolduspuhkusel olnud töötajat, nii et sellele tööle ta naasta ei saanud. Nüüd on ta enda sõnul aktiivselt tööd otsinud jaanuarist saadik ja kandideerinud väikses omavalitsuses 10–15 kohale. Kandideerinud on ta ka sellistele kohtadele, kus töötamiseks eelnevaid oskusi pole vaja ja mis on selgelt alla tema võimete. "Olen ka lihtsalt telefonitsi helistanud kohalikke ettevõtteid läbi," lisas Anna.

"Käisin ka töötukassas, kuid sealt saadeti mind tagasi väidetega, et ma olen juba seaduste silmis topelt koormatud, mul justkui oleks kaks täiskohaga töökohta, sest ma õpin täiskoormusega ja mul on alla 3-aastane laps. See "täiskoormusega" õpe tähendab seda, et reaalselt käin koolis kohal 4–6 päeva kuus. Ka tööotsijana ei võetud mind arvele, sest nemad on kindlad, et minu jaoks sobivat töökohta ei teki," sõnas Anna.

Nii tunneb naine, et ta on lootusetus olukorras. "Nüüd jõuame siis meie riigiisade põhimurekohtadeni – inimesed peaksid ikka õppima ja Eesti iivet tõstma. Ma küsin, kuidas seda teha saab, kui samal ajal sunniviisiliselt peab inimene hambad varna riputama?"

Anna sissetulekuteks on praegu peretoetus 135 ja õppetoetus 134 eurot, kuid järgmisest kuust lõpeb ka tema õppetoetus. "Nagu igal normaalsel inimesel, on ka minul arved maksta," sõnas Anna, kes tööotsingute läbikukkumises pettunud on. "Ma ei ela küll üksi, kuid leian, et elukaaslasel on raske üksi neljaliikmelist peret üleval pidada," lisas ta.

Täiskoormusega õppijat ei saa töötuna arvele võtta

Töötukassa töökeskse nõustamise teenusejuht Marina Radik selgitas Delfile, et töötuna ei saa arvele võtta inimest, kes õpib täiskoormusega õppes. Mitmel päeval nädalas õppetöö tegelikult toimub, pole siinjuures oluline, sest kui koolis käimist on vähe, on seda suurem iseseisva töö maht. "Täiskoormusega õppes õppimise ajal saab töötuna arvele võtta ainult sellist inimest, kes on viimase 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva töötanud või kes viibib akadeemilisel puhkusel," lisas Radik.

Kui inimest ka töötuna arvele ei võeta, siis on tal siiski võimalus saada töövahendust ehk teavet vabade töökohtade kohta, karjäärinõustamist ja tööotsingunõustamist. "Meil on väga kahju, et inimene lahkus töötukassast arusaamisega, et me ei saa teda töö leidmisel aidata, sest võimalus meie abiga tööotsinguid jätkata on tal end tööotsijana registreerides," osutas Radik. "Kui inimene on tööotsijana arvele võetud, aitame töökeskse nõustamise käigus leida talle samamoodi nagu töötuna registreeritud kliendilegi tööpakkumisi ja sobivat tööd ning täiendame tema tööotsinguteks vajalikke oskusi," kinnitas Radik.

"Lisaks saab igaüks pöörduda ilma end töötukassas registreerimata karjääriinfotuppa, kus saab informatsiooni töö otsimise kohta ja abi kandideerimisdokumentide koostamiseks. Samuti on igaühel võimalik osaleda tööotsingu võimalusi tutvustavas infotunnis või tööklubis. Alates aastast 2015 pakume kõikidele soovijatele karjäärinõustamise teenust, et aidata langetada õigeid otsuseid haridustee või töökoha valikul."

"Eesti töötukassa soovib kõiki inimesi nõustades neile koostöös parimaid lahendusi leida. Usume koostöösse ja vastastikusesse lugupidamisse," lisas Radik.

Kui keegi poole kohaga tööle võtta, siis väikse lapse vanem

Sotsiaalministeeriumi meediasuhete nõunik Jana Rosenfeld lisas, et töötaja ja tööandja kokkuleppel on võimalik töötada ka osalise tööajaga. "Väikelapsevanema värbamist osalise tööajaga lihtsustab ka sotsiaalmaksu erisus – alla 3-aastast last kasvatava lapsevanema puhul ei kehti sotsiaalmaksu miinimum. See tähendab, et ei rakendata minimaalset sotsiaalmaksu määra ja maksu makstakse reaalselt töötasult," märkis Rosenfeld.

Veel sedastas ta, et kui inimene ei käi tööl, kasvatab lapsi ja tal puudub sissetulek, siis on tal võimalus taotleda riigipoolset toetust, näiteks toimetulekutoetust ja vajaduspõhist peretoetust.

Oled praegu või oled olnud samasuguses olukorras? Kirjuta oma lugu aadressile või !

Üksikasjad

Avaldatud: 22 mai 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Maiken Mägi, reporter

Nii mõneski valdkonnas on töökuulutuse avaldamine uute töötajate leidmiseks iganenud võte – värbamiseks on ettevõttel vaja ennast turundada ning mõelda tavapärastest raamidest väljaspool. Paljudel ettevõtetel on aga raskusi uue reaalsusega kohanemisel.

Tööturult eriti säravate pärlite leidmiseks peab ettevõte end hoolega pildil hoidma, et tulevastele töötajatele atraktiivne olla – sealjuures tasub kasutada kõiki sotsiaalmeedia võimalusi.

Artikkel jätkub, lugeda saab originaalis Postimehe koduleheküljel.

Üksikasjad

Avaldatud: 20 mai 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Merike Teder, reporter

Kohe oleks tööd pakkuda enam kui 70 kutsetunnistusega hooldustöötajale, selgus tervishoiuasutuste juhtide seas läbi viidud küsitlusest.

Peaaegu kõik küsitletud pidasid juba töötavatele hooldustöötajatele tasemeõppe korraldamist vajalikuks, küsitlusele vastanud asutuste hooldustöötajatest on kutsetunnistusega ainult 20 protsenti.

Tallinna tervishoiu kõrgkooli läbi viidud küsitluse peamine eesmärk oligi välja selgitada, kui suureks hinnatakse hooldustöötajate koolituse vajadust ning kui palju on reaalselt uusi hooldustöötajad meie tervishoiusüsteemis tarvis.

«Nii töötavate hooldustöötajate kui ka tööjõuvajaduse kohta puudub kahjuks riiklik statistika ja seetõttu kogus Tallinna tervishoiu kõrgkool andmeid tervishoiuasutustelt otse. Kuigi vastajad tõdesid, et enamik hooldustöötajate ametikohtadest on täidetud, oleksid nad valmis kohe tööle võtma kokku enam kui 70 kutsetunnistusega töötajat. Kindlasti on tegelik tööjõuvajadus suurem, sest meie küsitlusankeedile vastas kolmandik tervishoiuasutustest,» ütles kõrgkooli rektor Ülle Ernits.

Küsitlusele vastanud 30 tervishoiuasutuses töötab kokku 1421 hooldustöötajat. Vastustest selgus, et tasemeharidus s.o hooldustöötaja eriala lõputunnistus on vastanud asutustest kokku vaid 278 töötajal (19,6 protsenti).

«Lisaks märkimisväärsele uute töötajate vajadusele peavad tööandjad vajalikuks töötajate koolitamist tasemeõppes. Tänapäevases tervishoius uute nõudmiste, töövahendite ja vastutuse suurenemise juures ei ole hooldustöötajal ilma õppimata võimalik edukalt hakkama saada,» lisas Ülle Ernits.

Tallinna tervishoiu kõrgkooli kutseõppe osakond viis küsitluse läbi tervishoiuasutuse hulgas jaanuarist märtsini 2016 üle kogu Eesti. Küsitlusele vastasid 30 tervishoiuasutuse esindajad, mille hulgas oli nii haiglaid kui ka hooldekodusid. Küsitlusele vastasid asutuste juhid, õendusjuhid, vanemõed jt, kes hooldustöötajate töö juhtimise, värbamise ja koolituse eest vastutavad.