Üksikasjad

Avaldatud: 17 mai 2016

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Rinel Pius
Eesti Päevaleht

Mõnes töövaldkonnas hüvitataks tervishoiukulud meelsasti, kui riik seda liiga kalliks ei teeks
Eesti töötajad oleksid tervemad ja tublimad ning töötajatest hoolivaid ettevõtteid oleks hulga rohkem, kui riik seda ei karistaks. Töötajate tervis on riigile aga vähem oluline kui riigikassa täitmine.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 17 mai 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Tanel Saarmann
ärileht.ee

Ärileht kirjutas täna Eestisse investeerinud USA ettevõttest Malwarebytes, mis avas eelmisel nädalal Exploreri maja 5. korrusel uhke kontori, kuhu mahub algselt 60 inimest. Kui muidu ei ole ettevõttel talentide leidmisega väga suuri probleeme, siis on üks tüüp arendajaid, keda IT-maastikul tikutulega taga otsitakse. Kellest jutt?
Malwarebytesi asutaja ja juht Marcin Kleczynski ning Eesti haru vedav Fernando Francisco tõid välja ühe ametikoha, mis koodikirjutajate maailmas täna eriti hinnas on. Nad otsivad kaht Ruby on Rails arendajat. Neid tuleb isegi Silicon Valleys tikutulega taga otsida. Kui väga heal tasemel arendaja leiadki, siis tihti ulatub tema aastapalk 200 000 dollarini. Rohkem kui paljud tegevjuhid teenivad.

Kindlasti on IT-maailmas veel selliseid niððe, kus väga head spetsialistid eriti kõrgelt tasutud saavad, kuid Ruby on Rails on kindlasti üks selline.

Loe selle kohta, miks Malwarevytes Eestisse investeerida soovis, siit http://arileht.delfi.ee/news/uudised/vaikselt-eestis-toimetanud-suurfirma-tegi-tallinna-kontorisse-kopsaka-investeeringu?id=74540227.

Üksikasjad

Avaldatud: 17 mai 2016

• AVALIKU TEENISTUSE SEADUS
• Ärileht

Erik Rand, reporter-toimetaja
ärileht.ee

Ärilehe koostatud ametnike sissetulekute tabelist välja kooruva esikolmiku 2759-2920 eurone brutopalk võrdub töökuulutusi vahendava portaali CV Keskus turundusjuhi Henry Auväärti hinnangul IT-sektori vanemarendaja keskmise palgasooviga.
„Antud valdkonna spetsialistide järgi on Eesti tööturul väga tugev nõudlus, millest tulenebki keskmise palgasooviga võrreldes kolmekordne erinevus. Seega on pea 3000-eurone brutopalk põhjendatud olukorras kui tööturul ei ole piisavat arvu vajalikke töökäsi või suudab töötaja pakkuda tööandjale keskmisest kolm korda kõrgemat lisaväärtust,“ viitas ta oskuste, nõudluse ja töötasu vahelisele seosele.

Auväärti hinnangul vajab avalik sektor tööandjana paremat maine kujundamist, mitte töötajate üleostmist, kuna Eesti personalijuhtimise üheks suurimaks väljakutseks on nii praegusel ajal kui ka tulevikus see, et tööandjatel tuleb end tööotsijate jaoks atraktiivsemaks teha, sest kõrgema palganumbriga töötajate ostmine ei ole enam lihtsalt jätkusuutlik strateegia.

„Eesti tööandjate hoiakuid era- ja avaliku sektori töötajate suhtes uurinud magistritööst (TTÜ, Minna-Maria Lõbus, 2015) selgus, et avalik sektor on tegelikkuses töövõtjatele atraktiivne, kuid neid atraktiivsusi ei ole siiani piisavalt kommunikeeritud ega mainekujundusega tegeletud. Mainitud uuringus toodi välja avalikus sektoris töötamise plussideks pigem stabiilne ja kindel töökoht, arenemisvõimalused ning võimalus teha missiooniga tööd,“ ütles Auväärt.

Üksikasjad

Avaldatud: 16 mai 2016

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Kerli Kivistu

«Meie ettevõttes töötavad ainult kontoritöötajad. Midagi ohtlikku selle tööga ei kaasne. Miks tööinspektor meid ikka kontrollima tuleb?» soovib lugeja teada.

Vastab Tööinspektsiooni töökeskkonna nõustamise osakonna juhataja Rein Reisberg.

Kontoritööd võivad tunduda küll ohutud ja mugavad, eriti võrdluses välitingimustes rasket füüsilist tööd tegijatega, kuid see mulje on petlik. Tööõnnetusi juhtub ka kontorites ja nende õnnetuste arv küündib aastas sajani, millest ligikaudu veerand on raskete tagajärgedega. Enamus neist juhtub liikumisel kas libisedes või komistades – kipsis käe või jalaga on inimesed kaua töölt eemal. Kuid õnnetusi juhtub ka erinevate kontoriseadmete kasutamisel.

Hoopis suurem probleem on kontoritöödel seotud töötervishoiuga. Hädad siin tekivad pika aja jooksul ning neid ei kiputagi tööga seostama. Väga oluline on aga tagada, et inimesed saaksid töötada nii, et kael ei jääks kangeks ja silmanägemine ei saaks kahjustatud. Inimese keha ei ole loodud pikalt istuma arvuti taga ja silmad väsivad pikaajalisest ja pingsast ekraani jälgimisest. Asjata ei räägita, et iga 45 minuti tagant tuleb teha puhkepaus ja silmad ekraanist eemale suunata (igasugusest ekraanist – läptopi asemel telefoniekraani vaatamine kurnab silmi samamoodi).

Sundasendid ja –liigutused on kolme enamlevinud põhjuse seas tööga seotud haigestumisel. Tõenäoliselt on need põhjustatud ebaergonoomilisest töötamiskohast. Kontrollige kohe – kuidas te seda teksti lugedes istusite, milline oli teie käte asend, kas ekraan asetses silmade kõrgusel? Paljud kontoritöötajad on tundnud valu või ebamugavustunnet õlgades, kaelas või randmes.

Moodsa aja häda on nutikael, mille põhjuseks on pea liigne kallutamine ettepoole. Pea sügav kalle ette põhjustab aga suurenenud survet lülisamba kaelaosale. Täiskasvanud inimese pea kaalub umbesneli kuni viis kilogrammi. Normaalse, füsioloogilise peahoide puhul on lülisammas harjunud seda tööd tegema ning liigset koormust ei teki. Pead ettepoole kallutades suureneb koormus lülisambale. Näiteks pead 15 kraadi ettepoole kallutades suureneb koormus lülisamba kaelaosale 2,5 korda ning 30 kraadi ettepoole kallutades, suureneb koormus juba neli korda.

Tihtipeale jäävad tööandjale need probleemid märkamata või ei pöörata neile piisavalt tähelepanu. Siis peavadki tööinspektorid neid lihtsaid tõsiasju meelde tuletama. Ka kontoris juhtuvaid tööõnnetusi on võimalik ennetada, märkides ära trepid, kinnitades juhtmed, inimesi korrektselt juhendades.

Kontoritöökohtade puhul pööravad tööinspektorid suuremat tähelepanu pigem töötervishoiule ja nende tähelepanekud ja ettepanekud töökeskkonna muutmiseks võimaldavad ennetada nii mõnegi tervisekahjustuse. See on hea nii töötajale, kes ei pea tööd tehes oma tervise pärast muretsema kui ka tööandjale, kelle töötajad suudavad panustada rohkem, ja ära jäävad tööõnnetuste ja haigestumistega seotud kulud.