Üksikasjad

Avaldatud: 13 mai 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Statistikaamet

13. mai 2016 – pressiteade nr 55

Töötuse määr oli 2016. aasta I kvartalis 6,5% ning tööhõive määr 64,1%, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise aasta I kvartaliga suuri muutusi ei toimunud.

Töötuse määr tõusis 2016. aasta I kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 0,1 protsendipunkti, mis on seletatav sesoonse mõjuga – mitmel tegevusalal vähenes töökäte vajadus. Ka 2015. aasta I kvartaliga võrreldes pole töötuse määras suuri muutusi – töötuse määr langes võrreldes eelmise aasta I kvartaliga 0,1 protsendipunkti.

Hinnanguliselt oli 2016. aasta I kvartalis 630 000 hõivatut ning 43 600 töötut. Tööjõus osalemise määr ehk tööjõu osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus tõusis võrreldes eelmise aasta I kvartaliga 0,8 protsendipunkti, tuues tööturule juurde ligikaudu 6400 inimest.

Tööhõive määr ehk hõivatute osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus oli 2016. aasta I kvartalis 64,1%. Kuigi võrreldes eelmise aasta I kvartaliga hõivemäär tõusis, jäi see ülejäänud kvartalitega võrreldes madalamale tasemele.

Jätkuvalt on tööturunäitajates erinevused sõltuvalt sotsiaal-demograafilistest tunnustest. Vanuserühmiti püsib madalaim hõive 15–24-aastaste seas, mis tuleneb suuresti pooleliolevatest õpingutest. Õpingute tõttu oli 2016. aasta I kvartalis tööturult eemal 79 200 noort, moodustades enamuse kõigist 15–24-aastastest mitteaktiivsetest. Võrreldes 2015. aasta I kvartaliga langes 15–24-aastaste hõivemäär 1,4 protsendipunkti, teistes vanuserühmades hõivenäitajad paranesid. 50–74-aastaste hõivemäär oli I kvartalis 54,3%, mis on võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga tõusnud 1,8 protsendipunkti.

2016. aasta I kvartalis oli eestlaste töötuse määr 5,1% ja mitte-eestlaste 9,8%. Võrreldes eelmise aasta I kvartaliga langes töötuse määr eestlaste seas 0,7 protsendipunkti, mitte-eestlaste seas aga tõusis 1,2 protsendipunkti. Mitte-eestlastest meeste seas langes töötuse määr 0,6 protsendipunkti, samal ajal kui mitte-eestlastest naiste seas tõusis näitaja 3,1 protsendipunkti. Eestlastest meeste seas langes töötuse määr võrreldes möödunud aasta sama ajaga 0,1 protsendipunkti ning eestlastest naiste seas 1,4 protsendipunkti.

15–74-aastaste meeste ja naiste hõivelõhe ehk tööhõive määrade erinevus oli 2016. aasta I kvartalis 6,5 protsendipunkti, peamises tööeas olijate ehk 20–64-aastaste seas oli näitaja 5,9 protsendipunkti. Mõlemas vanuserühmas on hõivelõhe võrreldes eelmise aasta I kvartaliga vähenenud.
Diagramm: Töötute arv vanuserühmiti, I kvartal, 2007–2016

Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (hõivatute ja töötute summa). Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Tööjõus osalemise määr on tööjõu osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Hõivelõhe on tööhõive määrade vaheline erinevus protsendipunktides. Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel.

Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast. Igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid ühtlustatud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.

Üksikasjad

Avaldatud: 12 mai 2016

• Postimees
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Eleen Laasner, reporter

Tänasest jõustub uus EURES määrus, millega laieneb tööotsijatele ja tööandjatele pakutavate teenuste valik.

Eesti Töötukassa EURES teenusejuht Marta Traks ütles, et suurimaks uuenduseks on see, et nüüdsest võivad EURES võrgustikuga liituda ka erasektori töövahendusettevõtted. «Kui erasektori töövahendaja liitub EURES võrgustikuga, siis vahendatakse tema pakutavaid töökohti üle-euroopalises EURES portaalis. Võrgustikuga liitunud eraettevõte peab lisaks töövahendusele pakkuma tööandjatele ja tööotsijatele ka tugiteenuseid. Liituda saavad nii eraettevõtted kui mittetulundusühendused,» selgitas Traks.

Teine oluline muudatus puudutab tööd otsivale inimesele pakutavat. Traksi sõnul on uuenduse eesmärgiks pakkuda välismaal tööd otsivale inimesele samasugust tuge, kui inimesele, kes otsib tööd oma koduriigis. See tähendab, et igale inimesele, kes võtab ühendust ükskõik, millise liikmesriigi tööturuasutusega, antakse infot EURES võrgustiku ja EURESe pakutavate teenuste kohta. Samuti peavad liikmesriigid tulevikus avaldama EURES portaalis kõik tööpakkumised, mida riiklik tööturuasutus vahendab ning lisama portaali oma tööotsijate CVd. Viimast võib teha mõistagi vaid tööotsija nõusolekul.

EURES pakub tööotsijatele ja tööandjatele terviklikku teenust, mis sisaldab vastavalt vajadusele

Individuaalset karjääri- ja värbamisnõustamist;
Abi tööotsingutel ja töölevõtmisel;
Infot teises riigis töötamise või teisest riigist töötajate värbamise kohta;
Infot tööle saamisele / töötaja leidmisele järgneva abi kohta: näiteks keelekursused, integratsiooniteave, kohanemist toetavad teenused jms.
EURES on üle-euroopaline tööhõivevõrgustik, mida toetavad kõik Euroopa riiklikud tööturuasutused. EURES pakub teavet, nõuandeid ning värbamisteenuseid (tööandjate ja tööotsijate kokku viimine) kõigile Euroopa Majanduspiirkonna ja Ðveitsi töötajaile ja tööandjaile, samuti aitab võrgustik kõiki neid kodanikke, kes soovivad kasutada inimeste vaba liikumise põhimõtte eeliseid.

Liikmesriikide tööturuasutustes töötab üle 1000 EURES nõustaja. Euroopa tööalase liikuvuse portaalis (https://ec.europa.eu/eures/public/language-selection) on praegu üle 1 000 000 tööpakkumise, oma CV on seal avaldanud üle 250 000 tööotsija ning portaali kasutajaks registreerunud üle 6 000 tööandja.

Eestis koordineerib EURES tegevusi Eesti Töötukassa.

Üksikasjad

Avaldatud: 13 mai 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Kerli Kivistu

Eesti Tööandjate Keskliit toetab seadusemuudatust, mis lihtsustaks alaealiste töötamist ja selle kaudu töökogemuse omandamist.

«Kehtiv seadus on alaealistele liialt piirav, ei motiveeri noori töötama ega tööandjaid neid tööle võtma,» ütles keskliidu juhataja Toomas Tamsar. Ta mainis, et Eestis on hinnanguliselt 30 000 noort, kes ei õpi ega tööta ning ei omanda seetõttu töökogemust ja -harjumust. «Ei ole kuidagi mõistlik näiteks 16-aastasel põhiharidusega noorel töötamist piirata, kui ta on edasi õppimisest loobunud või selle tulevikku lükanud. Ka Euroopa Liidu direktiiv on siin leebem, koheldes selliseid noori täisväärtuslike töötajatena,» lausus ta.

Tamsar tõi ühe tegurina välja asjaolu, et liigsete piirangute tõttu võivad alaealised töötada «mustalt» või näiteks käsundus- ja töövõtulepingute alusel. Sellistel juhtudel puuduvad aga noortel sotsiaalsed garantiid või on need oluliselt väiksemad kui töölepinguga töötamise puhul.

Eesti Tööandjate Keskliidu arvates tuleks töölepingu seaduses lisaks planeeritud muudatustele üle vaadata ka muud paindliku töökorraldusega seotud regulatsioonid, nagu sotsiaalmaksu miinimum, töökoormuse määratlemine töölepingus, tähtajaliste töölepingute pikendamine.

Üksikasjad

Avaldatud: 12 mai 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Kas valitsus peaks sekkuma ning keelama töövälisel ajal e-kirjade lugemise, et vältida töötajate läbipõlemist? – prantslased arvavad, et õige vastus on «jah».

Sotsialistlik partei, kuhu kuulub muuhulgas ka president Francois Hollande, paneb hääletusele eelnõu, mis annaks tööandjatele õiguse keelata töövälisel ajal tööülesannetega tegelemise, vahendab BBC. Partei ennustab, et eelnõu saab vajaliku heakskiidu. See muudatus puudutaks rohkem kui 50 töötajaga ettevõtteid, kes peaksid paika sätestama nädalapäevad ja kellaajad, mille jooksul pole töötajatel lubatud lugeda ega vastata tööalastele e-kirjadele.

Kui idee esmakordselt välja käidi, sai see meedias üsna suureks naerualuseks ning paljudele seostus sellega näiteks kullipilguga inspektor, kes töötajate postkastis nuhib. Samas märgib Prantsuse valitsus, et probleem on täiesti olemas ning kasvav, mistõttu nõuab see sekkumist.

Pärast tööpäeva lõppu tööülesannetega tegelemine süvendab inimestes stressi, sest füüsiliselt ollakse kontorist küll lahkunud, ent mõte töötab ikka edasi ega lase töötajal välja puhata. Isegi sage meilide lugemine võib töötaja viia murdumispunktini, sest nii võib töötaja pidevalt mõelda lõpetamata tööülesannetest ning nendega end koormata. Prantslaste kavandatav abinõu on osa tööseadusest ning muudatusi on tulemas teisigi, aga see on ainuke, millele ei näi töötajad ja tööandjad tungivalt vastu seisvat.

Näiteks online-müügiplatvormi PriceMinister tegevjuht Olivier Mathiot on sellest mõttest inspireerituna kehtestanud ühe alternatiivina reegli, mis välistab töötajatel e-kirjade lugemise reedeti ning õhutab neid ühtlasi kasutama otsesuhtlust.