Üksikasjad

Avaldatud: 09 mai 2016

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Maiken Mägi

«Töötaja esitas ämmaemanda väljastatud tõendi, et lapseootel töötajale on vastunäidustatud töötamine sundasendis ja pingelises mürarikkas keskkonnas. Meil on väiketootmine, kus tööruumis on veidi müra, töö toimub istudes ja seda võib lugeda ka pingeliseks, sest ühe tootega tegelemiseks on aega kuni kümme minutit. Mida teha, kui tööandjal ei ole töötaja oskusi arvesse võttes anda talle kergemat tööd? Kas peame ajutiseks tööst vabastamiseks taotlema tööinspektsiooni nõusoleku?» uuris lugeja.

Vastab tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja õiguse alal Meeli Miidla-Vanatalu.

Tööinspektsiooni nõusolekut antud olukorras kindlasti vaja ei ole. Nõusoleku andmist nägi ette vana töölepinguseadus, mis kehtis 30. juunini 2009, kuid see ei olnud eesmärgipärane. Praegu kehtiv seadus seda ette ei näe.

Tööandja peab ise hindama oma töökeskkonda ning arvestama arsti või ämmaemanda soovitustega, mis lapseootel naisele antud on. Kui tööandja saab tööd kergendada, aga ikkagi arvab, et töökeskkonna ohutegurid võivad kahjustada lapseootel naist ja arenevat loodet, tuleks nõu pidada töötervishoiuarstiga.

Töölepinguseaduse kohaselt võib töötaja, kes on lapseootel või kel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, nõuda tööandjalt ajutiselt terviseseisundile vastavat tööd, kui tema tervis ei võimalda tööülesandeid täita senistel kokku lepitud tingimustel. Sel juhul peab töötaja esitama tööandjale arsti või ämmaemanda tõendi, kus on kirjas terviseseisundi tõttu esinevad piirangud. Neist lähtuvalt tuleb tööandjal ka otsustada, kuidas edasi tegutseda.

Tööandja peab võimaluse korral kas töö ümber korraldama või viima töötaja ajutiselt üle teisele, tema oskustele ja terviseseisundile vastavale tööle. Rasedus ei ole haigus - kui tööandjal on võimalus töötingimusi lapseootuse ajaks muuta vastavalt arsti soovitustele, siis tuleb seda teha ning naisele töötamise võimalus tagada.

Kui tööandjal ei ole võimalik pakkuda töötajale sobivat tööd, võib töötaja keelduda tööülesannete täitmisest ning tal tekib õigus ravikindlustuse seaduses sätestatud hüvitisele. Lisainfot leiab haigekassa koduleheküljelt.

Lapseootel töötaja töötingimuste kohta saab täpsemat infot ka portaalist Tööelu.

Üksikasjad

Avaldatud: 05 mai 2016

• Ärileht
• VÕRDSE KOHTLEMISE SEADUS

Tiina Saar-Veelmaa, karjäärinõustaja ja koolitaja
ärileht.ee

On kurb kuulda kui riigi jaoks olulistes sektoritest ja suure mõjuga tööandjate juures levib mõtteviis, et teatud ametikohad ongi alla arvestuse ja üle 45-aastased inimesed käivad maha ning manduvad.
Oma 13 aastase koolitamise ja konsultandikogemuse käigus olen avastanud, et kui ettevõte ei saa endale väärtuslikku ja pühendunud personali, on see kahjuks tema enda tegemata töö.

Eestis on üldse laiemalt levinud see, et hooliv tööandjakultuur levib heal juhul kontoritöötajate hulgas, liht- ja oskustöötajateni see aga ei jõua. Aga just nendest sõltubki kogu teenuse või tootmise kvaliteet. Niiöelda „põllul" olevaid inimesi ei peeta tihti selle vääriliseks, et nendega arenguvestlusigi teha, kuid siis ei saa me rääkida ka nende erialade jätkusuutlikkusest ja ametiuhkusest.

Võtame või puhastusteenuste valdkonna ettevõtted, kes kurdavad, et töötajate voolavus on pea 90%. Kui aga uurida, kui paljud neist pakuvad oma tööjatele rohkem sellest üsna väikesest või pisut suuremast palgast, siis neid ettevõtteid palju pole. Puhastusteenindajad ei tea sageli sedagi, mis firmas nad töötavad, vaid seostavad end objekti ja heal juhul töödejuhataja.

Kui töötaja ei tunne aga, et tema tööl oleks tähendus, teda hinnatakse, koheldakse võrdsena, küsitakse ettepanekuid, kaastakse, siis ongi lihtne muutuda mutrikeseks, kellest niikuinii midagi ei sõltu ja teha oma asjad enam-vähem ära.

Tudengid koristajaks

Samas on juba täna koristamise näol tegemist üsna keerulise valdkonnaga, mis ei ole enam halli lapi ja plekkämbriga vehkimine, vaid osati tõeline raketiteadus. See omakorda loob võimalused valdkonnas areneda kuni selleni välja, et puhastusteenindajad võivad ettevõtjana pakkuda kodukoristusteenust või koristusega seonduvaid koolitusi eramajapidamistele oma põhitöö kõrvalt. Selleks tuleb neid lihtsalt ette valmistada ja see taastaks ametiuhkuse.

Kui aga inimestesse suhtuda nagu masinatesse, siis ei olegi reaalne, et me soovitud arengut näeme. Töötaja panus on väga suures osas mõjutatav sellega, kuidas temasse töökohal suhtutakse. Minu suurmaid ahaa-elamusi võrdse töökultuuriga seoses pärineb umbes 10 aasta tagusest õppekäigust Taani, kus aasta tööandjaks oli valitud pesumaja, mis teenindas haiglaid ja hotelle.

Silma paistsid nad mitte niivõrd ülivinge töökeskkonna pärast, kuivõrd selletõttu, et lihtsale tööle vaatamata, olid inimesed seal võrdselt kaastaud ja said ise luua töökultuuri, tunda end väärikana. Taanist rääkides, on seal tavapärane ka see, et tudengid töötavad kooli kõrval koristajatena, mis Eestis on veel mõeldamatu, kuna valdkonna maine on nii nigel ja tingimused paindumatud.

Aju saab arendada igas vanuses

Ma ei saa ka nõustuda ka Urmas Somelari väitega, et pärast 25. eluaastat hakkab inimese õppimisvõime järjepidevalt langema. Kaasaegsed aju-uuringud on tõestanud vastupidist, et inimese aju on plastiline ja muutumisvalmis kõrge eani. Tuleb leida vaid uuenduslikud õppemeetodid, õiged lähenemised ja ajju tekitavad uued närviteed.

Meil on enamus õpet olnud pähe-tuupimise põhine, peaks aga olema eluline, interaktiivne ja aruteludel –kogemustel põhinev. Kasutades Surmaoru näidet, kus maailma ühte kuumimasse ja kuivemasse orgu, kus ei kasvanud midagi, tuli 2004. aastal suur hulk sademeid ja järgmisel kevadel puhkes kogu org õide. Nii on ka õpetamises õigete tingimuste loomise korral õitsemine võimalik – isegi kohtades, kust enam muutusi ei oodata.

Kokkuvõttes, elama ikkagi maailmas, kus tuleb ka 90-selt möllu panna ja kui tööandjad ei suuda ega oska teatud elanike gruppe kaasata, võiksid nad lihtsalt ekspertide abi paluda.

Üksikasjad

Avaldatud: 06 mai 2016

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Ärileht

Toimetas: Romet Kreek, majandustoimetuse reporter
ärileht.ee

Indrek Neivelt kirjutab oma blogis pensionifondidest ja pärisorjusest.
Näiteks suuruselt teine fond, kus kogub raha pensioniks 102 tuhat inimest, on kümne aasta keskmisena saavutanud tootluse 0,55%. Samas võtab see fond täna valitsemistasu 1,21% aastas. Varem oli see veelgi kõrgem. See tähendab, et kogu tootlusest on raha omanikule läinud alla kolmandiku ja rohkem kui kaks kolmandikku on läinud pangale.

Ja kui sa tahad oma inflatsioonist puretud rahanatukese teise fondi üle viia, siis pead pangale veel ühe protsendi maksma! Ehk saagist rohkem kui kaks kolmandikku annad igal aastal ära ja peaaegu kahe aasta saagiga saab sealt ennast vabaks osta. Nii oleks arutanud meie kauged esivanemad.

Viisakas inimene vabandaks ja tunnistaks, et ei tulnud välja ning laseks kliendil lihtsalt ära minna. Veel viisakam oleks kogu võetud teenustasu tagasi maksta.

Neid numbreid vaadates meenus mulle, et sel aastal möödub 200 aastat pärisorjuse kaotamisest Eestimaal. Kakssada aastat on möödas aga sisuliselt pole midagi muutunud. Ainult vorm on teine. Kas selle tähtpäeva puhul oleks palju küsida, et pensionifondist väljumistasu oleks null?

Mul on seoses pensionifondide tasudega alljärgnevad ettepanekud:

1. Kord aastas peaks fondihaldur oma raportis selgelt välja näitama kuipalju teenis raha pensioni koguja ja kuipalju fondihaldur.

2. Fondi haldustasu määramisel peaks eesmärk olema Rootsi tase ehk 0,24% aastas. Kui meie fondid ei suuda sellise tasemega opereerida, siis võiksime me kogu pensioniraha anda otse ilma vahendajateta mõnele maailmatasemel fondile juhtida. 100% Eestisse investeerivatel fondidel oleks õigustatud kõrgem haldustasu.

3. Fondist väljumistasu peaks olema null. Inimesed ei ole 21. sajandil pärisorjad.

Arvestades, et pensionifondi teeb suurema sissemakse riik, siis peaks siin riigi esindajatel olema teenustasude määramisel suurem sõnaõigus ja seda sõnaõigust tuleks ka kasutada. Ning fondihaldurid ei tohiks rääkida läbi oma advokaatide suude „õigustatud ootuse“ printsiibist.

Pensionikogujal on õigustatud ootus korjata raha pensioniks. Mitte maksta teenustasusid, mis on kolmandik või pool saagist.

Üksikasjad

Avaldatud: 05 mai 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Teele Tammeorg,
Eesti Päevaleht

Tervishoiutöötajate palganõue on üle 60 miljoni euro, haigekassa 2017. aasta eelarve on aga miinuses.
Haigekassa on kokku arvutanud, kui palju läheksid maksma kollektiivlepingute projektid, mida on esitanud ühelt poolt arstid-õed jt tervishoiutöötajad ning teiselt poolt haiglate liit. Palganõudes ja -pakkumises on ilmselged käärid. Kui arstid-õed soovivad tulevaks aastaks palgatõusu, mis kokkuvõttes nõuaks haigekassa eelarvest pea 68 miljonit eurot lisaraha, siis haiglate pakkumine on kolm korda tagasihoidlikuma mõjuga: umbes 23 miljonit eurot.

Töötajate soov on, et arstide alamtunnipalk suureneks nii järgmisel kui ka ülejärgmisel aastal kahe euro võrra, haiglad pakuvad kummakski aastaks ainult 30-sendist palgatõusu. Õdede soov on saada tunnipalgale juurde 1,45 eurot, haiglad lubavad ainult 40 senti (vt tabel).

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.