Artiklid
- Üksikasjad
Eesti Tööandjate Keskliit leiab, et tööjõupuuduse pikaajaliseks lahendamiseks tuleb välistööjõu palganõuet alandada valdkonna keskmiseni ning suurendada sisserände piirarvu.
„Tööjõupuudus ei ole vaid ettevõtjate probleem. Tegemist on Eesti arengu pikaajalisema küsimusega – kui töökäsi ja maksumaksjaid jääb järjest vähemaks, siis kes maksab 25 aasta pärast pensioni, kes peab üleval haridus- ja tervishoiusüsteemi ja kogu riiki,“ ütles Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar pressiteenistuse vahendusel.
Peaminister Taavi Rõivasele saadetud kirjas esitavad Tööandjad kaks ettepanekut. Esiteks soovitakse välistööjõu värbamisel kehtestada kohustuslikuks miinimumpalgaks valdkonna keskmine töötasu.
Tööandjad näevad positiivse muudatusena, et välismaalaste seaduse eelnõus on välistööjõule kehtestatud palgakriteeriumi vähendatud – senise 1,24 kordse Eesti keskmise palga asemel nähakse ette vähemalt Eesti keskmise palga maksmise nõuet.
See ei ole Eesti Tööandjate Keskliidu liikmete hinnangul siiski piisav, kuna ei aita sektoreid, kus palk jääb keskmisele alla (nt ehitus, teenindus). Üle keskmise palga teenib Eestis vaid ca 35% töötajatest. Kui üldse on kindel tahe siduda palga nõue keskmisega, peaks see olema sektoripõhine.
„Kartus, nagu hakkaksid tööandjad massiliselt eelistama odavat välistööjõudu eestimaalastele, ei ole reaalne. Endiselt jääks alles vahefilter Töötukassa näol, kes annab väljaspoolt Euroopa Liitu töötaja töölevõtmiseks loa vaid siis, kui Eesti tööturult vastava ala spetsialiste saada ei ole,“ lisas Tamsar.
Paralleelselt palganõude leevendamisega peab Eesti Tööandjate Keskliit hädavajalikuks suurendada sisserände piirarvu. Tööandjate ettepanekul tuleb sisserände piirarvu määratlemisel lähtuda tööjõu tegelikust puudujäägist ehk tööealise elanikkonna vähenemisest teatud perioodil, näiteks eelmise kalendriaasta andmetest lähtuvalt.
„Kuni aastani 2040 prognoositud demograafiliste arengute tõttu jääb Eesti tööjõuturult aastas keskmiselt puudu ca 5000 inimest, see teeb kokku üle 100 000 inimese. Sidudes sisserände piirarvu Eesti alalise elanikkonnaga, oleme olukorras, kus tööjõu vajaduse suurenedes võib sisserände piirarv paradoksaalsel kombel hoopis väheneda, kuna alaliste elanike arv väheneb,“ kirjutas Tamsar.
„Hirm, et välistööjõud toob kaasa töökohtade kadumise kohalikele, ei ole põhjendatud. Tegelikkus on vastupidine: tööjõupuuduse tõttu tegemata jäävad investeerimisotsuste tulemusena ei teki uusi töökohti ka eestimaalastele.“
Tööandjate hinnangul ei ole Eesti põhiküsimus mitte kaitse sisserändaja eest, vaid see, kuidas üldse asjalikke inimesi siia väärtust looma meelitada. See on märgitud ka World Economic Forumi 2015-2016 konkurentsivõime edetabelis Eesti ühe nõrgima aspektina.
- Üksikasjad
2. mail eetris olnud Tööminutite saates rääkis Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja õiguse alal Meeli Miidla-Vanatalu täiskasvanute koolituse seadusest tulenevatest õigustest ja kohustustest.
Töötaja on kohustatud osalema oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel. Kusjuures seadus ei ütle, et ainult tööandja korraldatud koolitusel, vaid eesmärgiks on laiem enesetäiendamise kohustus.
Tööandja on aga vastukaaluks töötaja kohustusele kohustatud omalt poolt tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu. Selle sätte eesmärgiks on eelkõige koolituste korraldamine tööandja poolt. Kuid lisaks on tööandjal kohustus võimaldada töötajale õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras. Selle paragrahvi kontekstis on mõeldud neid koolitusi, kuhu töötaja läheb omal initsiatiivil.
Paljudel tööandjatel on töötajad, kes alles omandavad kutsealast kõrgharidust või läbivad spetsialistiõpet. Nendes õppevormides osalemise initsiatiiv tuleb üldjuhul töötajalt endalt ja seega on asjakohane täiskasvanute koolituse seaduse rakendamine.
Täiskasvanute koolituse seaduse alusel antakse töötajale tema taotluse ning õppeasutuse teatise alusel tasemeõppes või täienduskoolitusasutuse pidaja läbiviidavas täienduskoolituses osalemiseks õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul.
Tasemeõppes ja tööalase enesetäiendamise eesmärgil täienduskoolituses osalemiseks antud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale keskmist kalendripäevapõhist õppepuhkusetasu 20 kalendripäeva eest töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras, ülejäänud 10 päeva eest tasu ei maksta.
Lisaks eelnimetatule, on töötajal õigus saada tasemeõppe lõpetamiseks täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse töölepingu seaduse § 29 lõike 5 kohaselt kehtestatud töötasu alammäära alusel arvutatud õppepuhkusetasu.
Tasemeõppe korraldamist reguleerivad põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, kutseõppeasutuse seadus, rakenduskõrgkooli seadus, ülikooliseadus ning erakooliseadus ehk kui meditsiinitöötaja omandab kutsealast kõrgharidust, on see vaadeldav seaduse mõistes tasemeõppena ning tal on õigus taotleda tööandjalt õppepuhkust.
Õppepuhkust antakse töötaja avalduse alusel, mis peab olema esitatud vähemalt 14 kalendripäeva enne õppepuhkusele jäämist. Avaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ehk töötaja võib teatise saata ka näiteks e-kirja teel. Lisaks avaldusele peab töötaja esitama õppepuhkuse taotlemiseks ka õppeasutuse teatise.
Millistel juhtudel on aga tööandjal õigus keelduda õppepuhkuse andmisest või see katkestada? Kuula täpsemalt Kuku raadio eetris olnud Tööminutite saatest ning saa ülevaade.
Allikas: Tööelu.ee
- Üksikasjad
Energiasektor on maailma üks kiiremini kasvavaid valdkondi. Seetõttu vajatakse nii täna, homme kui ka kaugemas tulevikus selles valdkonnas pidevalt uusi häid tegijaid. Eesti üks suuremaid energiaettevõtteid Adven Eesti tutvustab lähemalt elukutseid, mille esindajate järele on energiasektoris nõudlus. Üks sellistest võtmeametitest on keskkonna- ja ohutusjuhtidel.
Seal, kus on suured seadmed ja tootmine, tuleb alati olla eriti hoolikas, et kõik oleks ohutu nii töötajatele kui ka ümbritsevale keskkonnale. Selliste küsimuste eest vastutavad ettevõtetes töö- ja keskkonnaohutuse spetsialistid, kes on ettevõttes nagu omamoodi kaitseinglid, tänu kellele jäävad halvad asjad juhtumata.
Keskkonna- ja tööohutuse valdkondi reguleerivad Eestis ja laiemalt Euroopa Liidus väga paljud erinevad seadused, kvaliteedinõuded ja standardid. Kuigi keskkonna- ja tööohutusspetsialisti töös on sellised paberid väga tähtsad, pakub tasakaalu praktiline pool ametist.
“Väga palju tuleb suhelda inimestega, juhendada ja koolitada töötajaid, et nad ennast ja keskkonda kaitsta oskaksid. Muidugi tuleb käia ka tootmisobjektidel kohapeal, et veenduda nõuetest kinnipidamises. Ohutusspetsialistide töö hulka kuulub ka erinevate riskianalüüside läbiviimine ja ettevõtte sisekontrolli teostamine oma valdkonnas,” tõi Adven Eesti keskkonna- ja ohutusjuht Kauri mõned näited keskkonna- ja ohutusjuhi vaheldusrikkast tööst.
Kes soovib tööle asuda tööohutusspetsialistina, peaks mõtlema mõne tehnilise eriala omandamise peale. Näiteks energiaettevõttes loob sellel alal töötamiseks väga head eeldused soojusenergeetika alane haridus. Ohutust oskab tagada vaid see, kes saab ise aru, kuidas katlamajad ja koostootmisjaamad töötavad. Lisaks loob erialane haridus lisaväärtuse, mis võimaldab töötajal kaasa rääkida ka ettevõtte teistes olulistes protsessides. Soojusenergeetika erialal valitseb järelkasvupõud, kuna tegemist on küllaltki keerulise erialaga. Seetõttu on selles vallas lihtsam tööd leida ning eriala lõpetajale avanevad väga mitmekülgsed valikud.
Kes soovib aga spetsialiseeruda rohkem keskkonnajuhtimise valdkonnale, peaks omandama spetsiifilise keskkonnaalase hariduse. Keskkonnatehnoloogiat ja -juhtimist saab õppida näiteks Tallinna Tehnikakõrgkoolis, Eesti Maaülikoolis on keskkonnakaitse eriala. Keskkonnatehnika ja keemia- ja keskkonnakaitse tehnoloogia erialadel on võimalik õppida Tallinna Tehnikaülikoolis.
- Üksikasjad
Valitsus jõudis möödunud nädalal põhimõttelisele kokkuleppele, et alates 2017. aastast on tööandjal vabatahtlikult võimalus hüvitada töötajale teine ja kolmas haiguspäev ilma selle eest sotsiaalmaksu tasumata.
Sotsiaalministeeriumi kinnitusel on maksuleevenduse eesmärk motiveerida tööandjaid esimesi haiguspäevi hüvitama ning selle kaudu hoidma oma töötajate tervist. "Ei ole saladus, et täna käib tuhandeid inimesi haigena tööl, et palgas mitte kaotada. See ei ole normaalne, mistõttu on mõistlik, et riik tuleb siinkohal tööandjale poolele teele vastu ega käsitle neid kulusid erisoodustusena," selgitas ministeerium.
Tööandjal on seadusest tulenev kohustus hüvitada töötajale 4.-8. haiguspäev. Seejärel võtab kohustuse üle haigekassa.
Lisaks nõustus valitsus valmistama ette alates 2018. aastast tööandja vabastamist erisoodustusmaksust töötaja teatavatele taastusraviteenustele, milleks on näiteks taastusarsti konsultatsioon.
Allikas: Tööelu.ee
- Üksikasjad
Kerli Kivistu, reporter
«Kuulsin, et meil on tööl usaldusisik. Mis ülesanded tal on ja kuidas temast tavalistele töötajatele kasu on?» soovib lugeja teada.
Vastab Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja õiguse alal Meeli Miidla-Vanatalu.
Töötajate huve esindavad töökohal mitu inimest. Töökeskkonda puudutavate muredega tasub pöörduda töökeskkonnavoliniku või töökeskkonnanõukogu liikmete poole. Nemad on seda ülesannet täitma volitanud töötajad. Lisaks on oluline isik töökollektiivis töötajate usaldusisik.
Töötajate usaldusisik esindab töötajaid nii töötervishoiu, tööohutuse kui töösuhete küsimustes. Tema ülesanded, õigused ja kohustused on oluliselt laiemad kui näiteks töökeskkonnavolinikul.
Usaldusisiku kandidaate võivad esitada kõik töötajad ja tööandja juures tegutsev ametiühing, kuid mitte tööandja esindajad. Üldkoosolek on kohustatud tööandjale viivitamatult pärast koosoleku toimumist ja usaldusisiku valimist teatama kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis usaldusisiku valimisest, tema volituste kestusest, ja õigusest töötajaid ühiselt esindada.
Usaldusisiku peamine ülesanne on tööandja ja töötajate vahel nö vahendajaks olemine. Tema annab tööandjale edasi kõigi töötajate arvamuse ning tööandja saab talle edastada infot, mis peab jõudma kõigi töötajateni. Teisalt peab usaldusisik omama kõige värskemat informatsiooni tööandja plaanide ja tegemiste kohta. Ka peab ta teadma töötajate seisukohti ja hinnanguid tööandja kavandatavate tegevuste osas.
Töötajate usaldusisikul on õigus tutvuda takistamatult töötingimuste, sealhulgas töökorraldusega, saada tööandjalt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning konsulteerida sel teemal tööandjaga. Ka võib ta pidada tööandjaga läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks, kui tööandja juures ei ole ametiühingut või ei tööta ametiühingusse kuuluvaid töötajaid.
Usaldusisiku ülesanded.
* Osaleb töötajate informeerimisel ja konsulteerimisel, näiteks juhul, kui tööandja soovib muuta töökorraldust või peab plaani töölepingute kollektiivseks ülesütlemiseks.
* Jälgib töötingimuste täitmist ning teatama rikkumisest tööandjale ja vajadusel tööandja Tööinspektsioonile.
* Töötaja taotlusel esindab teda töövaidluses tööandjaga enne töövaidlusi lahendavasse organisse pöördumist.
* Aitab kaasa töörahu hoidmisele, kui kollektiivlepingu on kollektiivlepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras sõlminud usaldusisik ja teeb koostööd ametiühingu usaldusisiku, töökeskkonna voliniku ja töökeskkonna nõukoguga.
Lehekülg 863 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee