Artiklid

Maiken Mägi, reporter

«Kui lapsehoolduspuhkusel viibiv ema tahab tööle viia lahkumisavaldust, siis kas ta võib päevapealt töösuhte lõpetada või peab veel 30 päeva veel tööl käima, enne kui lahkumisavaldus teoks saab?» küsis lugeja.

Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja õiguse alal.

Päevapealt saab töölepingu lõpetada eelkõige poolte kokkuleppel ehk üks pool teeb ettepaneku ja teine nõustub. Kui kokkulepet ei saavutata, on töötajal võimalus öelda tööleping üles korraliselt ehk vastavasisulise avaldusega töölepingu seaduse § 85 lõike 1 alusel. Seejuures näeb aga seadus ette, et korralisest ülesütlemisest peab töötaja tööandjale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva.

Kui töötaja tähtaega ei järgi ja tööandja kannatab seetõttu kahju, näiteks peavad teised töötajad tegema ületunnitööd või peab tööandja võtma asendustöötaja, siis võib tööandja nõuda etteteatamistähtaja järgimata jätnud töötajalt kahju hüvitamist. Märkimist väärib aga asjaolu, et tähtajalist töölepingut, mis on sõlmitud näiteks hooajatööde tegemiseks või konkreetse ülesande täitmiseks, ei saa korraliselt üles öelda. Erisus on ainult kellegi asendamiseks sõlmitud tähtajaliste töölepingute puhul, sellise saab ka korraliselt üles öelda.

Lisaks eeltoodule on seaduses veel üks erand. Kui näiteks töötaja peab oma väikese lapse pärast ootamatult koju jääma, siis võib ta öelda töölepingu erakorraliselt üles TLS § 91 lõike 3 alusel, etteteatamistähtaega järgimata. Ta peab aga suutma tõendada, et olukord tekkis ootamatult ja tingis töölepingu erakorralise ülesütlemise. Töötajal tasub arvestada, et nii TLS § 85 lg 1 alusel korralise ülesütlemisega kui ka TLS § 91 lg 3 alusel erakorralise ülesütlemisega ei kaasne töötuks jäämisel õigust taotleda töötukassalt töötuskindlustushüvitist, kuid töötuna arvele saab ennast siiski võtta.

Maiken Mägi, reporter

«Mul on alla kolmeaastane laps, kuid olen sunnitud käima vahetustega tööl (sealhulgas teen öövahetusi). Kas mul on õigus taotleda ainult päevast tööd? Millistel tingimustel tööandja seda võimaldama peab?» uuris lugeja.

Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja õiguse alal.

Seaduse kohaselt on rasedal ja töötajal, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, õigus nõuda tööandjalt ajutiselt terviseseisundile vastavat tööd, kui tervis ei võimalda tal töölepingus kokkulepitud tööülesandeid täita. Sel juhul peab töötaja esitama arstitõendi, millest nähtuvad terviseseisundi tõttu töötamise piirangud ning võimalusel ettepanekud terviseseisundile vastavate tööülesannete ja -tingimuste kohta. Töötajal on õigus nõuda tõendi alusel terviseseisundile vastavat tööd ja keelduda näiteks raskuste teisaldamisest või sundasendis töötamisest, samuti on õigus nõuda sobivat tööaja korraldust, keelduda öötööst või töötamisest vahetustes.

Kui töötaja naaseb tööle lapsehoolduspuhkuselt ja tunneb, et enne kojujäämist kehtinud töökorraldus talle tööle naastes enam ei sobi, siis peab ta alustama kindlasti tööandjaga läbirääkimisi. Kindlasti ei tohi tööandja kohelda väikelapse vanemat tema perekondlike kohustuste tõttu ebavõrdselt ning peab arvestama oma võimaluste piires töötaja soovidega ja võimaldama talle päevast tööd. Siiski peab ka töötaja arvestama, et on olukordi, kui see võimalik ei ole ehk pooled peaksid jõudma kompromissini.

Näiteks nõustub töötaja käima kuus kaks vahetust siiski öisel ajal või nädala ühe. Praktikas on esinenud olukordi, kus lapsehoolduspuhkuselt naasnud naine pannakse vaatamata tema vastuväidetele ainult öistesse vahetustesse, ja kui töötaja nõus ei ole, siis tehakse ettepanek poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamiseks. Sellises olukorras on tegemist töötaja ebavõrdse kohtlemisega seoses lapsevanemaks olemisega.

Töölepingu seaduse § 3 kohaselt peab tööandja tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. Häid näpunäiteid, kuidas olla töösuhtes hooliv, saab leida soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku büroo poolt koostatud hea tööandja portaalist (http://heatooandja.vordoigusvolinik.ee/lapsevanemaks-olemine/) ning lisaks töötingimuste kohta portaalist Tööelu (
http://www.tooelu.ee/et/Lapsevanemale/Vaikelapse-vanemad-ja-rasedad/tookeskkond/Riskide-hindamine).

NELLI LOOMETS

Kui kavatsetakse töötajale anda koondamisteade, kas seda saab siis teha meili teel ja siis, kui inimene puudub haiguse tõttu, olles haiguslehel? Või tuleb oodata, kuni inimene tööle naaseb ja alles siis talle koondamisest teada anda?

Tõepoolest, töötaja töövõimetus ei ole takistuseks tema töölepingu ülesütlemisel. Tööandjal on kohustus töölepingu ülesütlemisest töötajale teada anda kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

artikkel jätkub..

edasi loe Maalehest.

Maaleht kirjutas täna, et alaealine võib töötada seaduse järgi kuni poole koolivaheajast, kuid noored tahaksid rohkemgi töötada. 75aastane maamees Ager saatis meile oma arvamuse laste tööaja kohta.
Laste tööst tõrjumine igasuguste seaduste ja konventsioonidele viidatas on minu meelest kuritegu laste vastu nende kaitsmise vajadusele rõhudes.

Mõistlikus mahus ja vastavalt eale on töökogemus vajalik kas või sellel põhjusel, et 16-18 aastane oskusteta noor saaks aru, et esimene palk ei saa olla tuhat eurot kätte.

Mina olen koos vanematega Siberi "kogemusega". Et meie pere, ema ja kolm alaealist ellu jääksid, käisin mina kui kõige vanem alates kümnendast eluaastast suvel tööl. Tööaeg oli algul lambakarjas 9-10 tundi, hiljem heinamaal 12 tundi ja enam, sest heinakuhja ei jäätud pooleli.

Saan sellel aastal 76.a vanaks ja ei tunne noorena töötamise pärast end küll haigena.

Meil on igasuguseid järelvalvajaid liiga ohtralt ja kõik lõikavad seadusi täites "juuksekarva" pooleks või isegi neljaks. On ammu aeg igasugustel kontrollijatel käituda mõistusega.

Kui me ei luba lastel saada tööharjumist, jõuame Hispaania tasemele, kus suur hulk noori elab rahumeeli vanemate "selja taga" ja ei tahagi tööd leida.

Tuuli Jõesaar,
Eesti Päevaleht

Tööinspektsioon alustab kaheaastast kampaaniat „Tervislikud töökohad sõltumata east”, mis püüab parandada töötajate tervisekontrolli taset.
Märtsi algul juhtus Tallinnas bussiõnnetus, mis võinuks kujuneda väga rängaks: bussijuht sõitis Gonsiori tänaval liinibussiga teelt välja ja peaaegu vastu maja. Bussijuhti tabas roolis terviserike. Ainult tänu juhusele sai vigastada üksnes tema, kehvemal juhul võinuks bussiõnnetuses viga saada või hukkuda palju inimesi.

Tänavu on töökohal surma saanud juba 13 inimest, neist viimane üleeile, kui Tallinnas hukkus plahvatuses keevitaja. Tööinspektsioon on statistikaga hästi varustatud: aastail 2009–2015 sai töökohal toimunud õnnetustes raskelt viga 5551 ja kaotas elu 191 inimest. See on umbes sama palju vigastatuid ja surnuid, kui on näiteks Türi linnas elanikke.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.