Üksikasjad

Avaldatud: 10 mai 2016

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Eestielu.ee

Allikas: Viimsi Teataja

Tööealine inimene veedab umbes poole oma ärkvelolekuajast tööl, mistõttu sõltub tema tervis suurel määral tehtavast tööst ja selle keskkonnast.
Aastate jooksul on koos infotehnoloogia arenguga suurenenud istuva ja vähese füüsilise liikuvusega ametite arv, mille tagajärjel on pikaajaline istumine nii kodus, autos kui ka tööl muutunud nüüdisaja ühiskonnas suureks probleemiks.

Sundasendi säilitamisel ja korduvate liikumismustrite sooritamisel töötavad lihased staatiliselt ehk ilma võimaluseta vahepeal puhata. Sellest tingituna esineb lihaste kiire väsimine ja ülepinge. Algselt võivad kaebused koormuse kadudes kiiresti taanduda, kuid igapäevaselt korduva sundasendi korral tõuseb risk kroonilise haiguse tekkeks, mis võib viia püsiva töövõime vähenemise ja invaliidistumiseni.

Peamised terviseprobleemid

Pidev istuv töö põhjustab enim terviseprobleeme just kontoritöötajate seas. Pikaajaline töö arvuti taga soodustab luustiku ja lihaskonna nõrgenemist ja rühihäirete teket. Uuringud on näidanud, et kontoritöötajate peamised probleemsed piirkonnad on kaela- ja õlavööde, alaselg, küünarliiges, randmed, puusad ja põlved. Ehkki istuva töö puhul on keha liigutused minimaalsed, rakenduvad kehaasendi säilitamiseks mitmed lihasgrupid, mis peale pikka sundasendit väsivad. Vähese liikumise tagajärjel ainevahetus lihastes nõrgeneb ning verevarustus on häiritud, sellest tulenevalt tekivad lihaspinged, mis koos lihasjõu vähenemisega on halva rühi ja lihaspingete põhjuseks.

Töökoha ergonoomika

Istuva iseloomuga töö puhul on kõige tähtsam leida aega puhkepausideks ning asendi vahetusteks. Kontoritöötajad peaksid iga 30 minuti tagant ennast liigutama vähemalt 3–5 minutit. Kasulik on paigutada töövahendid selliselt, et tekiks vajadus aeg-ajalt püsti tõusta. Näiteks printer või telefon võiks asuda töölauast kaugemal. Samuti on kasulik harjutada ennast teatud tegevuste puhul liikuma, näiteks kõndida mobiiltelefoniga rääkides. Sellised väikesed muudatused töökohal aitavad oluliselt rohkem liikuda. Väga oluline tegur vältimaks tööst tingitud kutsehaigusi on töökoha ergonoomiline ja õiget kehaasendit toetav paigutus. Tooli kõrgus peaks kindlasti olema reguleeritav, et jalad ulatuksid maha. Töölaua kõrgus võiks olla 5 sentimeetrit küünarnukist madalam, jättes randmed ja õlavöötme pingevabaks. Kaelalihaste ja lülisamba minimaalseks koormuseks tuleks ekraani ülemine serv tõsta silmadega samale kõrgusele ja jälgida, et ekraan asetseks töölaual otse. Kui arvutiekraan on paigutatud küljele, mitte otse töötaja ette, võib see põhjustada pidevat kaela rotatsiooni küljele, millest tulenevad kehapoolte erinevused ja ülepinged.

Füsioteraapia

Vales asendis töötamisest tekkinud lihaspingete ja valude korral saab abi füsioteraapiast. Tegemist on raviprotsessiga, mille käigus hinnatakse tööga seotud riskifaktoreid, õpetatakse ergonoomilisi kehaasendeid ja töövõtteid, kasutatakse erinevaid füsioteraapia meetodeid ning vajadusel koostatakse individuaalne harjutusprogramm. Üks tõhusamaid meetodeid lihas- ja liigesvalu puhul on pehmekoeteraapia, mis põhineb sidekoe mõjutamisel kasutades libistamis-, venitamis- ja vajutamistehnikaid.

Lisaks annab häid tulemusi alaseljavalu, seljanärvi pitsumise ja radikulaarse valu puhul venitusravi. Tallinn Viimsi SPA tervisekeskuses viiakse venitusprotseduur läbi spetsiaalsel MasterCare venituslaual, kus venitusprotsessi käigus väheneb surve lülisambale ja närvijuurtele ning lõdvestuvad pinges selja- ja õlavöötmelihased.

Paljud on kindlasti kuulnud kinesioteipimisest või vähemalt näinud kedagi “värviliste kleepsudega”. Tegemist on uudse ja tõhusa füsioteraapia sekkumisviisiga, millest on abi erinevatele skeletilihassüsteemi probleemidele. Kõige tähtsamal kohal füsioteraapias on individuaalne ravivõimlemine ning iseseisvaks kasutamiseks koostatud harjutuste programmi järgimine. Alternatiiviks treeningsaalile on võimalus seanssi läbi viia ka basseinis, kus koormus liigestele ja lülisambale on väiksem.

Vältimaks probleemide muutumist krooniliseks, tuleks füsioterapeudi juurde pöörduda juba esimeste sümptomite ilmnemisel. Kiire tegutsemine lühendab oluliselt raviaega ning aitab naasta tagasi igapäeva tegevuste juurde.

Üksikasjad

Avaldatud: 09 mai 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Karina Paatsi
Pirkko-Liis Harkmaa
Advokaadibüroo COBALT partner, vandeadvokaat

Parafraseerides klassikuid – et töölepingud ning töösuhted laiemalt (sealhulgas nende lõpetamine) oleks korras ning tööandja igapäevane tegevus töösuhetes seaduspärane ning korrektne, ei piisa üksnes töölepingu seaduse selgeks tegemisest, vaid igapäevaselt tuleb jälgida ka seda, kuidas riigikohus seadust tõlgendab ja rakendab. Pelgalt seaduse (ka väga hea) tundmine võib olla tänaseks piiratud teadmine, mis viib valede otsuste ning soovimatute töövaidlusteni.

On üsna tavapärane, et täna töösuhetes nõu andes ei tugine me soovitust või lahendust pakkudes üksnes seaduse tekstile, vaid viitame sageli ka sellele, millise seisukoha on riigikohus või ka alama astme kohtud sarnases küsimuses võtnud.

Olgu see siis kas konkursi korraldamine töötaja leidmiseks, katseaja pikenemine, leppetrahvi kokku leppimine töötajaga, töölepingu lõpetamine või nõuete esitamine. Töölepingu seadus küll reguleerib töösuhteid alates töölepingu sõlmimisest kuni selle lõpetamiseni, kuid sellest ei piisa. Miks see nii on?

Elu on mitmepalgeline ning seadus peab olema piisavalt üldine, et pakkuda käitumisjuhist võimalikult paljude sarnaste olukordade reguleerimiseks. Sageli on seadus aga kas liialt üldine või puudub üldse vajalik regulatsioon konkreetse olukorra lahendamiseks.

Nii jõuavad üksikvaidlused lahenduse saamiseks kohtusse, kus kohus teeb küll otsuse konkreetses vaidluses, kuid millel on sageli laiem mõju ka teistele töösuhetele.

Näitena võib tuua Tallinna ringkonnakohtu poolt 2013.a sügisel tehtud uudse otsuse katseaja pikenemise osas, milles kohus eitas katseaja pikenemise lubatavust. Kohus leidis, et kuna kehtiv õigus (erinevalt varasemast) ei näe ette katseaja pikenemist, siis katseaeg ei pikene. Otsus oli üllatuslik eelkõige seetõttu, et see erines senisest valdavast praktikast katseaja kohaldamisel ning ka Tööinspektsiooni seisukohast, mis toetas katseaja pikenemist teatud tingimustel (nt töötaja haigestumise korral katseaja jooksul). Kuna tegemist on jõustunud otsusega, peaksid seaduse sellist tõlgendust arvestama kõik tööandjad, kes võtavad töötajaid katseajaga tööle.

Kohus annab oma otsustes sageli ka juhiseid, kuidas peaks seaduse konkreetset sätet mõistma.

Riigikohtus vaagis 2015.a sügisel töövaidlust, kus tööandja koondas tähtajalise töölepingu alusel töötanud töötaja, kuid ei pidanud põhjendatuks maksta töötajale koondamishüvitisena töötasu, mida töötaja oleks saanud lepingu tähtaja saabumiseni (põhjendades, et töötaja sõlmis tööandja soovitusel uue tööandjaga lepingu enne töölepingus kokku lepitud tähtaja möödumist). Riigikohus möönis, et tööandja kõnealune hüvitise maksmise kohustus arvestusega kuni töölepingu tähtaja saabumiseni tuleneb üsna selgelt töölepingu seaduse §-st 100 lg 3. Samas leidis kohus, et koosmõjus võlaõigusseadusega (antud juhul hea usu põhimõtte ja kahju hüvitamise eesmärgiga) võib olla põhjendatud hüvitise suuruse vähendamine. Kirjeldatud kohtulahendit teadmata võib tööandja pelgalt seadust lugedes maksta sarnases olukorras hüvitist rohkem, kui ta on selleks kohustatud.

Uue või laiendatud sisu võivad saada regulatsioonid, mis pealtnäha tunduvad arusaadavad.

Üsna hiljuti, 2016.a märtsis laiendas riigikohus nende töötajast tulenevate põhjuste loetelu, mis nõuavad töötaja hoiatamist enne, kui tööandjal on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda. Töölepingu seaduse § 88 lg 1 ja lg 3 põhjal võib lihtsasti teha järelduse, et töölepingu ülesütlemine töötajaga, kelle vastu tööandja on kaotanud usalduse (nt varguse, pettuse tõttu jne), ei eelda eelnevat hoiatamist. Ei ole ka eluliselt usutav, et pärast esmast tegu, millega töötaja kaotas tööandja usalduse, saab usaldus täiel määral taastuda ning töösuhte jätkamine on võimalik. Riigikohus aga leidis, et tulenevalt töölepingu ülesütlemiskaitse põhimõttest tuleb hoiatust rakendada ka töötaja selliste tegude korral, mille tõttu tööandja kaotas töötaja suhtes usalduse, v.a kui töösuhte jätkamine ei ole võimalik. Seega erinevalt varasemast praktikast tuleb ka töötaja poolt toimepandud varguste, pettuste või muude sarnaste tegude puhul esmalt hinnata, kas töötajal on võimalik ennast parandada või kas töötaja võib oodata, et esmalt teda hoiatatakse.

Kui kiiresti ja mis jooksutehnikat rakendades peab tööandja jooksma, et tänases päevas püsida (tulles tagasi Alice’i juurde)?

Tööandja põhitegevus on ettevõtlus, ettevõtte väärtuse suurendamine ja töökohtade loomine. Ei ole mõistlik eeldada, et tööandja (tema juhatuse liikmed) oleksid detailselt kursis nii töösuhteid reguleerivate seaduste kui riigikohtu praktikaga, mille mõistmine nõuab kohati sügavaid juriidilisi teadmisi. Küll aga saab ettevõtja teha päris palju selleks, et tema tööõigusalased dokumendid ja seeläbi töösuhted oleksid hästi hoitud, et need vastaksid nii seadusele kui seda rakendavale ja tõlgendavale kohtupraktikale.

On ekslik arvata, et juristide poolt kunagi koostatud tööõigusalane dokumentatsioon on kuulikindel järgmised 10 aastat ega vaja muutmist või et üksikküsimuses saadud lahendus töötab ka ülejäänud kümnel juhul. Piisab ühest kohtulahendist, et muuta kehtetuks või vaieldavaks üks oluline tingimus ettevõtte kõigis töölepingutes või tekitada vajadus muuta ettevõtte tööõigusalast praktikat.

Õiguspraktika on pidevas muutumises ning hoolas ettevõtja tagab, et ka tema majapidamine muutuks ja areneks samas tempos. Ükski tööleping ega muu dokument ei ole kivisse raiutud ning vajab üle vaatamist, uuendamist ja kaasajastamist, samuti võib ettevõtte kasvades ja arenedes tekkida vajadus hoopis uute reeglite järele (nt kuidas jälgida töötajate postkasti kasutust või töökoha turvalisust videokaamerate kaudu). Tänu korras töölepingutele ja õiguspraktika arenguid arvestavale töökeskkonnale saab ettevõttes tagada töörahu ning vältida tarbetud vaidlemist.

Üksikasjad

Avaldatud: 10 mai 2016

• TÄISKASVANUTE KOOLITUSE SEADUS
• Ärileht

Agne Narusk
Eesti Päevaleht

Koolitusel osaleja saab tasustatud õppepuhkust ainult siis, kui tema koolitus on tööalane.
Eelmisest suvest kehtib uus täiskasvanute koolituse seadus (TäKS), mis muutis märgatavalt õppepuhkuse andmise korda. Selle järgi saavad tasustatud õppepuhkust võtta kõik töötavad tasemeõppurid, enam pole õppevormil ja -koormusel tähtsust.

Ehk siis 30 kalendripäeva õppepuhkust võivad aasta jooksul võtta nii kaug- kui ka päevaõppes, nii osalise kui ka täiskoormusega õppijad. Keskmist töötasu makstakse küll ainult 20 päeva eest, ülejäänud kümme päeva on nn palgata puhkus.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 09 mai 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Tanel Saarmann

Kaubamaja tegevdirektor Erkki Laugus pakkus tööandjate keskliidu „Majandusspidomeetrit" kommenteerides välja ühe mõtte, mis võiks pigelist tööturuolukorda veidigi leevendada.

„Paljud töötajad sooviksid oma töökohal teha mõõdukalt lisatunde ja see oleks ka tööandja vaates ok, aga hetkel on nende hind nii kõrge, et majanduslik mõte puudub. Töötaja peab pigem otsima täiendava töökoha lisasissetuleku saamiseks ja tööandja lisatööjõudu väljaspoolt. Niigi pingelises tööturuolukorras absurdne seis. Miks ei võiks möödukaid ületunde teha oma alalise tööandjajuures, huvi on siin kindlasti kahepoolne.

Mida ütleb töölepingu seadus?

Töölepingu seadus § 44. reguleerib ületunnitööd. Täna on seal tasustamise osas kaks punkti:

Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas.

Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu.

Hea lugeja, mida Erkki Lauguse ideest arvad? Kas sooviksid teha ületunnitööd, kui saaksid sama palka, mida makstakse tavatööaja eest?