Artiklid

Statoili kaubamärgi all teenindusjaamasid opereeriv Circle K Eesti AS võtab suvel Tallinna teenindusjaamadesse tööle ligi sada suveabilist ning neile, kes tulevad Tallinnasse tööle teistest piirkondadest, tagatakse tasuta majutus ja sõidukompensatsioon.

Circle K Eesti AS-i personalidirektori Maarika Lemberi sõnul on suvel jaekaubanduse turul töökonkurents üpris tihe ning töökäsi napib. “Otsime suveabilisi suuresti väljaspool Tallinnat elavate tööotsijate seast, kellel tekib võimalus jätkata püsitööd ka suve möödumisel,” ütles Lember pressiteenistuse vahendusel.

“Suvisel ajal kõige suurema koormusega töötavad just Tallinna teenindusjaamad, mistõttu pakub Circle K Eesti AS väljaspool Tallinn-Harjumaa piirkonda müüja-klienditeenindaja töökohale võetud kandidaatidele lisaks konkurentsivõimelisele palgale ka tasuta majutust ning kompenseerib kord kuus edasi-tagasi kojusõidu,” lisas ta.

Kõik värvatud suvetöötajad läbivad ametialase koolituse ning asuvad tööle erinevates Statoili täisteenindusjaamades üle pealinna.

Tänavuse aasta tulude põhjal makstakse 2017. aastal madalapalgalistele välja täiendav tagasimakse.

Madalapalgaliste tulumaksu tagasimakse on kord aastas makstav toetus, mille eesmärk on täistööajaga töötava madalapalgalise töötaja sissetuleku suurendamine. Töötajal tekib õigus koos tuludeklaratsiooni esitamisega saada tagasimakse kuni enda poolt aasta jooksul tasutud tulumaksu summa ulatuses.

Edasi lugemiseks telli Maaleht

Oled juba lugeja? Logi sisse

Selleks, et intellektipuudega ja teised inimesed saaksid kergema vaevaga täita uudset töövõime hindamise taotlusvormi, tõlgiti see lihtsasse keelde.

Töövõimereformi tuum on üleminek seniselt töövõimetuse hindamiselt töövõime hindamisele, mida hakkab tegema sotsiaalkindlustusameti asemel töötukassa. Enne töövõime hindamist tuleb täita enda kohta põhjalik küsimustik ning esitada see töötukassale.

Kui sotsiaalministeerium testis eelmisel aastal töövõime hindamist, saadi vaimupuudega inimeste esindajatelt tagasiside, et taotlusvormi võiks tõlkida ka neile sobilikumasse lihtsasse keelde.

„Ettepanek tundus mõistlik ning nüüdseks on see edukalt ellu viidud,“ rääkis sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Lii Pärg, hoides käes juhiste värsket lihtsustud keeles versiooni. Sotsiaalministeeriumi kodulehe vahendusel jagatavast infomaterjalist leiab lihtsas keeles selgitused töövõime hindamise taotlemisest ning taotlusvormi täitmise juhised.

Lihtsas keeles infomaterjali tunnustas erivajadustega inimeste toetusühingu Tugiliisu enese esindaja Vjatðeslav Zagorski. Tal on tihti raske tekstidest aru saada, peab neid mitu korda üle lugema või abi küsima, kuid tänu lihtsamale sõnastusele ja selgitustele on võimalik läbida protsess rutem.

„Vähemalt saab enne tutvuda materjalidega või saab keegi inimene lugeda küsimused lihtsas keeles ette ning selgitada, mille jaoks on vaja neid materjale täita,“ kirjeldas Zagorski, kuidas intellektipuudega inimesed materjalist kasu saavad.

Zagorski oli optimistlik ka töövõimereformi suhtes. „Loodan, et see jookseb paika ja annab puudega inimestele päris tööd – mitte ainult kaitstud töö keskustest,“ kõneles ta. „Inimene peab töötama, kui ta tahab elada iseseisvat elu. Nii on elu ka huvitavam, saab olla teistele kasulik ja see on oluline.“

Töövõime hindamise taotluse tõlkimisega lihtsasse keelde sai ümber ligikaudu aasta kestnud töövõime hindamise materjalide ettevalmistamise protsess, mis järgnes metoodika testimisele.

Töötukassa juures hakkavad ekspertarstid hindama töövõimet tänavu 1. juulist. Esimesed pool aastat hinnatakse üksnes uute hinnatavate töövõimet, kuid 2017. aasta jaanuarist ka kõigi nende töövõimet, kellel on sotsiaalkindlustusamet tuvastanud varem püsiva töövõimetuse. Töövõime hindamisele tuleb minna vastavalt isiklikule korduvekspertiisi tähtajale. Üleminek uuele hindamisele kestab 2021. aasta lõpuni.

Töövõimereform on Eesti töövõimetussüsteemi laiaulatuslik uuendamine, millega toetatakse töövõimetuspensionäride ning teiste vähenenud töövõimega inimeste täisväärtuslikku elu. Selleks aidatakse neil leida tööd, tööl püsida ning parandada igapäevaeluga toimetulekut, arvestades inimeste isiklikku võimekust ja vajadusi. Üle 40 protsendi töövõimetuspensionäridest töötab ning ülejäänutest üle poole soovib töötada.

Töövõime hindamise selgitas lihtsas keeles lahti ning tõlkis taotlusvormi intellektipuudega inimesele arusaadavaks Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit. Lihtsas keeles materjaliga on võimalik tutvuda sotsiaalministeeriumi kodulehel https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Toovoimereform/aa_tvh_taotluse_juhis_lihtsas_keeles_2016_1.pdf.

ANNI RAIGNA

Tahan töölt lahkuda, sest ülemus karjub pidevalt meie peale ja süüdistab meid alusetult, et oleme lohakad ja teeme kehva tööd. Kas esitades ülemusele lahkumisavalduse, tuleb mul veel üks kuu seal töötada või saan avaldusele kirjutada, et lahkun nädala pärast? Kas saan erakorralise lahkumise põhjusena tuua ülemuse ebaväärika käitumise?

Laine Lõuna-Eestist

Töötaja saab töösuhte üles öelda korraliselt ja erakorraliselt. Sisuliselt tähendab see seda, et töösuhet on võimalik üles öelda ilma põhjendamiseta, aga ka mõjuva põhjuse olemasolul.

Edasi lugemiseks telli Maaleht

Oled juba lugeja? Logi sisse

AFP/BNS

Üha suurem hulk eurooplasi elab suhtelises vaesuses, ütles ÜRO tööagentuur eile ja hoiatas, et üleilmne kvaliteetsete töökohtade puudus on hakanud nullima kümnendite jooksul vaesuse vähendamises saavutatut.

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) andmeil on vaesus keskmise sissetulekuga riikides järsult kahanenud, aga Aafrikas ja suures osas Aasiast ei ole see kuhugi kadunud ning kaks kolmandikku aafriklastest elab ikka äärmises või keskmises vaesuses.

Üldiselt on suhteline vaesus - leibkonna sissetulek jääb alla 60 protsenti riigi mediaansissetulekust - hakanud rikastes riikides tõusma.

«Arenenud maailmas on vaesus absoluutnäitajates tõusnud, eriti Euroopa mandril,» ütles ILO esimees Guy Ryder.

2012. aastal elas 22 protsenti arenenud riikide elanikest - kokku 300 miljonit inimest - suhtelises vaesuses. Vaesuses elab üle kolmandiku rikaste riikide lastest, selgub ILO 2016. aasta maailma tööhõive väljavaadete analüüsist.

Iseäranis dramaatiline on olukord Euroopa Liidus, kus suhtelise vaesuse tase püsis enne 2008. aasta ülemaailmset finantskriisi aastaid stabiilselt 16,5 protsendi ümbruses.

2012. aastal tõusis suhteline vaesus ELis aga 16,8 protsendini ja 2014. aastal oli juba 17,2 protsenti.

Ka USAs on suhteline vaesus tõusnud 2005. aasta 23,8 protsentilt 24,6 protsendini 2012. aastal, kuid sestpeale on olukord stabiliseerunud, näitab statistika.

Praegu elab kas miljardit maailma inimestest äärmises (alla 1,90 dollariga päevas) või keskmises (alla 3,10 dollari päevas) vaesuses. Vaesed moodustavad 36 protsenti tärkavate ja arenevate riikide elanikkonnast.

1990. aasta 67,2 protsendiga võrreldes on nende osakaal aga selgelt kahanenud.

«Maailm on teinud vaesuse vähendamises märkimisväärseid edusamme,» ütles Ryder, kuid lisas, et edu on saavutatud ebaühtlaselt ja see on väga habras.

Kui keskmise sissetulekuga riikides nagu Hiina ja Ladina-Ameerika maad on vaesus hakanud kiiresti vähenema, siis Aafrikas ja suures osas Aasiast on see jäänud jätkuvalt kõrgeks. 64 protsenti aafriklastest elab äärmises või keskmises vaesuses.

Vaesuse kaotamist takistab nii rikastes kui vaestes riikides eeskätt korralike ja usaldusväärsete töökohtade ning seega sissetulekukindluse puudus.

Nii näiteks on ligi kolmandikul äärmises ja keskmises vaesuses elavatest arenguriikide inimestest töökoht olemas, näitavad ILO andmed.