Artiklid
- Üksikasjad
Toimetas: Romet Kreek, majandustoimetuse reporter
ärileht.ee
Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu oli Eestis 2015. aastal 1013 eurot, teatab Statistikaamet.
Brutotulu kasv jätkus varasemate aastatega samas tempos ehk 6% aastas.
2015. aastal kasvas brutotulu võrreldes 2014. aastaga kõige kiiremini Jõgeva, Lääne, Viljandi, Võru ja Põlva maakonnas (kasv 7%). Teistes maakondades kasvas brutotulu 6%, v.a Ida-Viru maakonnas, kus kasv oli 5%.
Kaheksas maakonnas teeniti brutotulu üle 900 euro kuus, sh Harju, Tartu ja Hiiu maakonnas üle 1000 euro kuus. Ülejäänud seitsmes maakonnas oli brutotulu madalam. Viimastel aastatel on madalaimat brutotulu teenitud kahes maakonnas – Ida-Viru maakonnas (aastatel 2004–2009) ja Valga maakonnas (2010–2014). 2015. aastal oli madalaim brutotulu taas Ida-Viru maakonnas (847 eurot).
Omavalitsusüksuste võrdluses oli 2015. aastal palgatöötaja kuukeskmine brutotulu suurim Harju maakonna valdades. Neist kõige suuremat brutotulu teenitakse juba aastaid Viimsi vallas, kus 2015. aastal oli palgatöötaja kuukeskmine brutotulu 1442 eurot. Pealinnas Tallinnas teeniti 2015. aastal ligi 1100 eurot brutotulu kuus. Harju maakonna omavalitsusüksustega konkureeris suurimate brutotulu teenijate pingerea eesotsas veel Lääne maakonna Vormsi vald. Pingerea lõpus on kolm Tartu maakonna valda, kus brutotulu suurus jäi alla 700 euro kuus (Piirissaare ja Peipsiääre vald ning Kallaste linn).
Mehed teenisid kuus naistest keskmiselt 270 eurot enam. Kuigi meeste keskmine brutotulu oli naistest suurem, siis võrreldes varasema aastaga kasvas naiste brutotulu rohkem (naistel 7%, meestel 5%). Viimastel aastatel on vahe meeste ja naiste brutotulude vahel veidi vähenema hakanud, kuna naiste brutotulu on kiiremini kasvanud.
Brutotulu saajate arv 2015. aastal oluliselt ei suurenenud. Kokku lisandus 1630 brutotulu saajat, mis teeb brutotulu saajate koguarvuks veidi üle 520 000 inimese. Enamikus maakondades brutotulu saajate arv siiski vähenes, v.a Harju, Tartu ja Pärnu maakonnas. Brutotulu saajate arv vähenes eelkõige noorte (alla 25-aastased) vanuserühmas, mida kompenseeris vanemaealiste (63-aastased ja vanemad) brutotulu teenijate hulga suurenemine. Kui aasta varem vähenes noorte vanuserühmas brutotulu saajate arv eelneva aastaga võrreldes 2%, siis 2015. aastal kiirenes vähenemine jõudes 7%-ni. Noorte brutotulu teenijate arv vähenes kõigis maakondades, samas 63-aastaste ja vanemate brutotulu teenijate arv kõigis maakondades kasvas.
- Üksikasjad
Eesti ettevõtjate poolt käima tõmmatud värbamisfirma Jobnisit on noorte spetsialistide seas tuntud ja tunnustatud ning on toonud Tai tööturule muutuse, millega ka teised värbamisettevõtted on sunnitud kaasa minema.
Firma lõid Bangkokis umbes poolteist aastat tagasi Jens Põld ja Alexander Kerbo. Kohe alguses liitus tiimiga ka Olari Püvi, kes on turundusjuht ja vastutab firmasisese värbamise eest.
„Tai on huvitav turg, siin on töökohti rohkem kui töötajaid. Sisuliselt Tais sellist asja nagu tööpuudus ei eksisteeri. Siin on küll palju töö- ja karjäärivõimalusi, aga samal ajal puuduvad inimestel teadmised, kuidas teha karjäärivalikuid, kuidas leida enda eripäradele ja ambitsioonidele vastav ettevõte ning kuidas ennast kandidaadina arendada nii, et olla samal ajal kasulik ka ettevõttele,“ iseloomustas Põld Taimaa tööturgu.
„Tai on tööjõu vahetuvuse poolest statistiliselt teine riik maailmas. On inimesi, kes vahetavad töökohti iga 9 kuu tagant ning sisuliselt on see tinginud olukorra, kus rahul ei ole ei ettevõtted ega noored ise. Ettevõtted kulutavad oma aega ja raha uute töötajate väljakoolitamiseks, aga paari kuu või poole aasta pärast tuleb hakata uut töötajat otsima,“ ütles Püvi.
„Mõtlesin selle idee peale tegelikult juba mõned aastad enne projekti käivitamist. Me kõik oleme Tais elanud: mina olen elanud pea 10 aastat, Olari on elanud umbes 5 aastat ja me kõik nägime, et töö leidmine on Tais probleem, tegelikult mitte ainult Tais vaid kogu Kagu-Aasias,“ sõnas Põld.
Jobnisit kasvab tema sõnul pidevalt ning peagi on keskkonnal 300 000 igakuist kasutajat. Firmas töötab hetkel 16 inimest, kellest peaaegu kõigil on Tai taust. Samas loodavad ettevõtte loojad, et aasta lõpuks on see number kahekordistunud.
Loe pikemalt Aasia Uuringute Koda Eestis (AUKE) kodulehelt http://auke.ee/ettevotluses/edulood/eestlaste-loodud-varbamisfirma-tais-ohustab-suuri-tegijaid/
- Üksikasjad
Ann-Marii Nergi
ärileht.ee
Eestis tehakse endiselt investeeringuid peamiselt vähest lisaväärtust loovatesse sektoritesse ning ka siinne tööstussektor ekspordib aina rohkem madala lisaväärtusega kaupa, kritiseerib Euroopa Komisjoni täna avaldatud riigipõhiste soovituste raportis.
"Eesti tööstuses on jäänud domineerima nn traditsioonilised sektorid, mis aitavad majanduskasvule vähe kaasa," leiab komisjoni raport. Niisamuti heidab dokument ette, et Eesti on ka innovatsiooni-näitajate poolest langenud allapoole Euroopa Liidu keskmist.
"See näitab, kuivõrd oluline on Eesti jaoks leida uusi strateegilisi investeeringuid just teadus- ja arendustegevusse, eelkõige ajal, kus põlevkivisektoris on toimetulekuga raskused." Dokumendis viidatakse innovatsiooni indeksile (Innovation Scoreboard), kus on näha, et erinevate indikaatorite järgi on Eesti tulemus kaugel maas Euroopa keskmisest.
Täna esitas Euroopa Komisjon 2016. aasta riigipõhised soovitused, mis sisaldavad iga liikmesriigi jaoks majanduspoliitika suuniseid järgmiseks 12-18 kuuks. Neis keskendutakse esmatähtsatele reformidele, mis tuleks läbi viia, et tugevdada liikmesriikide majanduse taastumist. Eestil soovitab komisjon keskenduda kohaliku omavalitsuse reformi elluviimisele, soolise palgalõhe vähendamisele ja investeeringute suurendamisele teadusuuringutesse ja innovatsiooni.
- Üksikasjad
Lee Maripuu, Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht
Kasulik.ee
Termomeetrit vaadates on suve lubadust juba õhus, kuid veel on aega planeerida mõnus puhkus ja mõelda ka sellele, kuidas sättida oma rahaasju nii, et peale puhkust ei ehmataks suur auk rahakotis ning lõbustustele lisaks saaks kaetud kõik kohustused. Mõne lihtsa võttega saab oma suvised kulutused kontrolli all hoida.
1. Eelarvestamine annab ülevaate
Kuigi enamus inimesi planeerib eelarvet palgast palgani, on hea mõelda rahaasjadele veidi pikemalt ette. Koosta oma pere-eelarve ja selgita välja, kui suured on igakuised püsikulud, mida vältida ei saa ja millelt annaks tarbimist koomale tõmmata.
2. Alusta säästmisega kohe
Kui eelarve on paigas, siis mõtle, millised on suvel ees ootavad sündmused (näiteks reis, remont, lõpuaktus, festivalid-kontserdid jms), mis nõuavad tavapärasest suuremaid väljaminekuid? Et need kulud katta ja end puhkuse ajal hästi tunda, hakka juba varem raha säästma. Võimalusel võiks suvepuhkusele mõeldes mingi osa rahast kõrvale panna juba talvel, olgu selleks siis osa palgast või lisatuludest, preemiast või tulumaksutagastusest. Nii on aega koguda piisavalt reservi, et lubada endale puhkusel suuremaid kulutusi, reisimist ja meelelahutust.
3. Hajuta kulutusi
Kui säästmine ei tundu jõukohane või kipuvad kogutud reservid ikkagi enne puhkust ära sulama, katsu puhkusega seotud oste ja kulutusi hajutada. Näiteks tasub suviste meelelahutusürituste piletid osta ette siis, kui nad on veel soodushinnaga. Suvise reisi lennupiletiteid ja majutuskulusid saab samuti ette broneerida ja tasuda osade kaupa.
4. Puhkuseraha võta välja peale puhkust
Puhkuseraha pole lotovõit, vaid varem kätte saadud kuupalk, millest tuleb elada tavapärasest kaks korda pikem periood. Kuigi töölepingu seaduse kohaselt makstakse puhkusetasu välja hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, saavad tööandja ja töötaja kokku leppida ka teisiti. Üks võimalus sissetulekute paremaks planeerimiseks ongi esitada tööandjale avaldus maksta puhkusetasu välja alles tööle naastes. Nii kindlustad tavapärase sissetuleku ka puhkusejärgseks perioodiks.
- Üksikasjad
Toimetas: Lauri Laugen,
Austraalia valitsus lükkab edasi oma plaani kehtestada niinimetatud „seljakotireisija maks“, sest selle vastu on farmerid ja turismitööstus.
Puhkuseviisadega töötavad turistid oli plaanis alates 1. juulist maksuvabastuse nimekirjast eemaldada, vahendab BBC News.
Plaani järgi oleks nende pealt maksu võetud 32,5 senti iga Austraalias teenitud dollari pealt.
Turismi- ja põllumajandussektor, mis sõltuvad suuresti ajutistest töötajatest, tegid muudatuse vastu tõsist lobitööd.
Väideti, et suuremad maksud suunavad ajutised töölised Austraalia asemel näiteks Uus-Meremaale ja Kanadasse.
Austraalia tööpuhkuse viisade taotlused on teadete järgi pärast plaani teatavaks tegemist juba viie protsendi võrra vähenenud.
Austraalia abirahandusminister Kelly O’Dwyer ütles teisipäeval, et maksu kehtestamine lükatakse kuue kuu võrra edasi.
Opositsioon süüdistas selle peale valitsust küsimuse 2. juulil toimuvate valimiste järgsele ajale nihutamises.
Valitsuse hinnangul võib seljakotireisijate suurem maksustamine kolme aasta jooksul sisse tuua umbes 540 miljonit Austraalia dollarit (348 miljonit eurot).
Lehekülg 856 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee