Üksikasjad

Avaldatud: 26 mai 2016

• SOTSIAALMAKSUSEADUS
• Ärileht

Nelja kuuga laekus rahandusministeeriumi andmetel riigile tulusid 2,82 miljardit eurot ehk 191,4 miljonit eurot enam kui eelmise aasta aprilli lõpuks. Tööjõumakse – sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakseid ja üksikisiku tulumaksu laekus nelja kuuga 1,22 miljardit eurot, mida on mullu sama ajaga võrreldes 6,8% rohkem.
Maksutulud koos edasiantavate maksudega kasvasid möödunud aasta nelja esimese kuuga võrreldes 9,8% ehk 217,2 miljonit eurot.

Mittemaksuliste tulude maht seevastu vähenes aastatagusega võrreldes 25,8 miljonit eurot ehk 6,%. Kuludeks suunati aasta algusest 2,87 miljardit eurot, mis oli 185 miljonit eurot ehk 6,9% rohkem kui mullu samal ajal.

2016. aasta riigieelarves on planeeritud tulude maht koos edasiantavate tuludega 8,84 miljardit eurot ning kulude maht koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 9,04 miljardit eurot.

Maksu- ja tolliamet kogus aprilli lõpuks maksudena 2,43 miljardit eurot. Maksutuludest suurimate tululiikidena tasuti sotsiaalmaksu 828,9 miljonit eurot, käibemaksu 612,7 miljonit eurot ning aktsiise 337,5 miljonit eurot. Edasiantavaid makse laekus kokku 417,4 miljonit eurot, mida on 4,4% rohkem kui möödunud aastal sama ajaga. Maksulaekumise kasvu taga on rahandusministeeriumi teatel aktsiisikaupade varumine jaanuaris-veebruaris aktsiisitõusude eel, edasistel kuudel on oodata laekumise olulist vähenemist. Suurimad füüsilise isiku tulumaksu tagastamised jäid veebruari ja märtsi ning aprillis oli laekumine juba positiivne.

Mittemaksulisi tulusid on aasta algusest laekunud 393,8 miljonit eurot, mis on 25,8 miljonit eurot vähem kui eelmisel aastal. Kaupu ja teenuseid müüdi 53,2 miljoni euro ulatuses ja muid tulusid laekus 69,5 miljonit eurot. ELi ja muud toetused moodustasid aprilli lõpus 261,7 miljonit eurot.

Kulusid tegi riik nelja kuuga kokku 2,87 miljardit eurot, sh välisvahendite arvel 223,6 miljonit eurot. Suurima osa kuludest moodustasid väljamakstud toetused summas 1,5 miljardit eurot, sealhulgas välisvahendite arvel 195,4 miljonit eurot. Toetuste maht kokku on mullusega võrreldes kasvanud 8,7 protsenti, kusjuures välisvahenditest antud toetuste maht on peaaegu kahekordistunud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, mis tuleneb 2014.–2020. aasta rahastamisperioodi toetusmeetmete senisest aktiivsemast elluviimisest. Muudeks tegevuskuludeks suunati 886,8 miljonit eurot, sellest suurema osa moodustavad edasiantavad maksud, maksed ja muud tasud kohaliku omavalitsuse üksustele, haigekassale, töötukassale ning teistele asjaomastele asutustele.

Tööjõu- ja majandamiskulude maht moodustas 441,2 miljonit eurot, kasvades aastaga 6,4 protsenti. Tööjõukulude maht kasvas 6,1 protsenti, ulatudes 232,6 miljoni euroni ja majandamiskulude maht suurenes 6,8 protsenti, moodustades aprilli lõpus 208,5 miljonit eurot.

Investeeringuteks suunati nelja kuuga 59,7 miljonit eurot ehk 30,4 protsenti vähem kui mullu samal ajal. Sealhulgas investeerisid riigiasutused ise 38,3 miljonit eurot ja investeeringutoetusi anti 23,1 miljoni euro ulatuses. Riigiasutuste investeeringuid kokku on tänavu aastaks planeeritud 322,9 miljonit eurot, millest majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarves on 141 miljonit eurot peamiselt riigimaanteede ehituseks ja teehoiuks ning kaitseministeeriumi eelarves 63,7 miljonit eurot hoonete ja rajatiste investeeringuteks.

Euroopa Liidu ja muid välistoetusi koos ettemaksetega maksti välja 223,6 miljonit eurot, millest 147,9 miljonit eurot moodustasid struktuuritoetused. Kõige enam tehti välisvahenditest väljamakseid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas summas 75,4 miljonit eurot, millest 33,4 miljonit eurot anti laenude ja käendustena välja märtsis Kredexi kaudu kapitali- ja krediidikindlustuse kättesaadavuse parandamiseks. Maaeluministeeriumi valitsemisala väljamaksed ulatusid 61,9 miljoni euroni, millest 54,3 miljonit eurot suunati maaelu arengukava tegevusteks. Tänavu on oodata välisvahendite aktiivsemat kasutamist võrreldes kahe eelneva aastaga, kui 2014.–2020. aasta perioodi välisvahendite kasutuselevõtuks tegevusi ette valmistati ja käivitati ning eelmise perioodi tegevusi lõpetati. Kogu käimasoleval finantsperioodil saab Eesti kasutada 4,4 miljardi euro ulatuses struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid ning lisaks saavad Eesti ettevõtted ja organisatsioonid taotleda ligi kahe miljardi ulatuses vahendeid erinevatest ELi programmidest ja otsetoetusfondidest.

Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas aprilli lõpu seisuga kogumahus 1,18 miljardit eurot, mida oli 252,1 miljonit eurot ehk 17,6 protsenti vähem kui eelmise aasta aprilli lõpus. Likviidsusreservis oli 766,6 miljonit ning stabiliseerimisreservis 398,7 miljonit eurot. Võrreldes 2015. aasta lõpu seisuga suurenes riigikassa hallatavate likviidsete varade maht 35,8 miljoni euro võrra ehk 3,1 protsenti.

Märtsi lõpuks oli valitsussektori eelarve puudujääk 0,32 protsenti SKTst ehk 67,8 miljonit eurot. Valitsussektori puudujääk tulenes nii sotsiaalkindlustusfondide kui ka keskvalitsuse eelarve puudujäägist. Keskvalitsuse eelarve puudujääk ulatus märtsis 93,7 miljoni euroni ja sotsiaalkindlustusfondidel 36,8 miljoni euroni. Kohalike omavalitsuste koondeelarve oli märtsi lõpuks 62,7 miljoni euroga ülejäägis.

Üksikasjad

Avaldatud: 25 mai 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Keskmise brutokuupalga kasv koos hindade alanemise ja maksuvaba tulu tőusuga tõstis palgatöötaja reaalset ostujőudu aastaga üheksa protsenti, hindas Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.

Elmiku sõnul on kiire palgakasvu taga nii tööjõupuudus, miinimumpalga jõuline kasv, poliitilised kokkulepped õpetajate ja meditsiinitöötajate palkade osas kui ka tugev sisetarbimine, mis võimaldab siseturule suunatud ettevõtetel oma palgakulusid suurendada.

"Palga tõusu panustas ka ebaregulaarsete preemiate ja lisatasude kasv, eelkõige kinnisvaraalase tegevuse ja ajutise tööjõu rendi valdkonnas," märkis Elmik Swedbanki meediale saadetud kommentaaris.

Elmiku hinnangul püsib palgakasv püsib kiire ka järgmistel kuudel, sest sobivate töötajate leidmine on endiselt keeruline. "Kümneprotsendiline miinimumpalga tõus tõstab keskmist palka sel aastal 0,5 protsendipunkti võrra," märkis ta.

"Kiire palgakasv toetab majanduskasvu ajal, mil eksport kiratseb," ütles Elmik, lisades, et pikemas perspektiivis liigkiire palgakasv aga majandusele ohtlik, sest see vähendab ettevõtete võimet oma toodangut välisturgudel müüa, investeerida ja/või koguda puhvreid kehvemateks aegadeks.

Üksikasjad

Avaldatud: 26 mai 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Toimetas: Kaja Koovit, majandustoimetuse juhataja
ärileht.ee

Kui seni on ettevõtted pidanud välistööjõu palkamisel maksma 1,24-kordset keskmist palka, siis valitsuse täna heaks kiidetud eelnõu kohaselt tuleb maksma vähemalt Eesti keskmist palka.

„Praegu kehtiv vähemalt 1,24-kordse keskmise töötasu maksmise nõue takistab Eestile vajaliku välistööjõu värbamist ja hoiab tagasi Eesti majanduse arengut,“ ütles siseminister Hanno Pevkur.

Välismaalaste seaduse muudatuse kohaselt tuleb töötamiseks antava elamisloa ja lühiajalise töötamise korral tööandjal maksta vähemalt Eesti keskmist palka.

Eesti võtab Pevkuri sõnul üle ka kaks Euroopa Liidu direktiivi, mis peaks tema sõnul leevendama tööjõupuudust hooajatöödel ja võimaldab paindlikumalt arvestada tööturu vajadustega.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/36/EL kehtestatakse Euroopa Liidus ühtsed tingimused kolmandatest riikidest pärit hooajatöötajate värbamiseks ja nende töötamiseks liikmesriikides.

Direktiivi ülevõtmise tulemusena avardatakse kolmandate riikide lühiajalise töötamise võimalusi Eestis ning pikendatakse lühiajalise töötamise maksimaalset kestust seniselt kuuelt kuult üheksale kuule aastas. Samuti võimaldatakse ajutiselt Eestis viibivatele välismaalastele anda pikaajaline viisa kuni üheaastase viibimisajaga ning pikaajalise viisaga viibivatele välismaalastele pikendada oma viibimisaega lühiajaliseks Eestis töötamiseks. Riigis lühiajaliselt töötavad välismaalased saavad õiguse kasutada töövahendusteenust.

Direktiiviga 2014/66/EL kehtestatakse tingimused kolmandas riigis paikneva ettevõtte töötajatele nende üleviimise korral Euroopa Liidus paiknevasse samasse kontserni või ettevõtete gruppi kuuluvasse ettevõttesse. Välismaalaste seadusesse luuakse ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja elamisloa liik ja lubatakse ühe liikmesriigi ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja loaga töötada ka teises liikmesriigis. Ettevõtjasisene üleviimine on lubatud kuni kolmeks aastaks juhtivtöötajate ja spetsialistide puhul ning kuni üheks aastaks kõrgharidusega praktikantide puhul.

Üksikasjad

Avaldatud: 25 mai 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Toomas Tamsar, Tööandjate keskliidu juhataja
ärileht.ee

Kaheksa protsendi suurune palgatõus on väga, väga kiire. See näitab, et meil on tööjõuga juba päris halvasti – inimesi, kes oskaksid ja tahaksid tööd teha, ei jätku, ning see loob suure palgasurve. Selline olukord sööb vaikselt, järjepidevalt Eesti majanduse konkurentsivõimet, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu juhatajad Toomas Tamsar tänast statistikaameti teadet kommenteerides.

Kui palgatõusule kõrvale panna, et samal ajal kasvas majandus 1,7% ja et palk kasvab majandusest oluliselt kiiremini juba kolm aastat, on põhjust olla murelik. Nii suurt palga ja majanduskasvu erinevust ei ole me näinud 2008. aastast.

Loomulikult on üksikisiku tasemel palgatõus hea uudis. Ka mitmes sektoris on esialgu mõjud positiivsed, kuna tarbijad kulutavad rohkem raha. See kõik on aga tuleviku arvel. Piltlikult öeldes ei saa süüa kooki, samal ajal eeldades, et seesama kook on ka homme olemas.

Kiirel palgakasvul on mitmed ohud

Esiteks: palk moodustab suurima osa Eesti ettevõtete tööjõukuludest. Kõik kulud sh tööjõukulud kajastuvad toodete ja teenuste hinnas. Kui hind tõuseb, väheneb üldiselt selle konkurentsivõime turul.

Numbrid näitavad, et ühe tööjõule kulutatud euro eest toodetud lisandunud vääärtus on viimase viie aasta madalaimal tasemel. See tähendab, et efektiivsus ei ole palgakasvule järele jõunud ja otstarbekam on hakata siinsele tööjõule alternatiivi otsima. Kardetavasti võime näha veelgi rohkemate etevõtete, eeskätt tööstuse, Eestist lahkumist.

Teiseks: me tahame, et meie ettevõtted teeksid targemat tööd, et meie tooteid ja teenuseid oleks võimalik kallimalt müüa. See ei tule üleöö. Kui palgakulud söövad kasumi, jääb vähem võimalusi investeeringuteks tootearendusse ja tootlikkuse tõstmisse, ent ka oma töötajate arendamisse ja nende oskuste täiendamisse.

Kolmandaks: kallim tootmine vähendab ka riigi tasandil ekspordi konkurentsivõimet – turistid ei tule siia, sest siin on kallis, sakslased ei osta meie kaupa, sest see on kallis jne. Tõsi, palgakasv elavdab siseturgu, ent Eesti siseturg on küllaltki väike ja tõsised tootjad toodavad juba praegu lõviosa ekspordiks.

Mida siis ette võtta?

Loomulikult mõjutab Eesti majanduse olukorda maailmas toimuv, kuid päris palju saame siiski ära teha, eeskätt just palgasurve leevendamiseks.

Senisest veelgi jõulisemalt tuleb tegelda tööjõupuuduse probleemi lahendamisega. Valitsus on samme astunud (OSKA, peamiselt IT-sektori töötajatele keskendunud Work in Estonia programm, välismaalaste seaduse leevendamine) ja need on olulised sammud, kuid ei lahenda praegust aina akuutsemaks muutuvat olukorda.

Näide ehitussektorist: sektori hinnangul vajavad nad väljaõppinud, kutse omandanud töötajaid 2,5 korda rohkem, kui praegu haridussüsteemist tuleb. Samas on käärid ka selles, keda õpetatakse: ca 60% on viimistlejad, ent pakutavatest töökohtadest on vaid umbes neljandik viimistlejatele. Ehk et tööturu vajaduste ja hariduse kokkusobitamisega tuleks tegelda mitte vaid pikka perspektiivi vaadates, mida OSKA programmi raames tehakse, vaid vaadata rohkem ka lühiajalisi vajadusi.

Teiseks välistööjõud. Kiidan valitsust töö eest välismaalaste seaduse leevendamisel, kuid siin tuleks taas olla julgem ja mitte jääda poolele teele. Välistöötaja palganõuet ei tuleks alandada mitte Eesti, vaid sektori keskmise palgani. Ja sisserände kvooti tuleb suurendada vastavalt sellele, kui palju väheneb tööealine elanikkond.

Eeskätt tuleb aga teadvustada, et tööjõupuudus on Eesti arengu ja eestimaalaste heaolu kasvu olulisemaid takistusi. Me konkureerime töötajate pärast meist palju jõukamate ja parema kliimaga riikidega. Kui me ise välja ei ütle, et inimesed, kes tahavad Eestis töötada, ettevõtlusega tegelda, väärtust luua, on teretulnud, pole meil ka loota, et teotahtelised töötajad siia ise tulema hakkavad.