Artiklid
- Üksikasjad
Inna-Katrin Hein
Suvi on aeg, mil puhatakse ja seigeldakse, kuid neil, kes peavad suvisel ajal tööd tegema, võib see olla stressi tekitav.
Ameerika Ühendriikides tehtud uuringu kohaselt on suvi kontoritöötajatele kõige stressirikkam periood, edastab seeker.com.
Sotsiaalteadlased uurisid 30 000 suvekuudel töötava mehe ja naise magamis-, söömis-, ajakulu- ja tööharjumusi. Lisaks tegid nad testi, mis näitas nende stressitaset.
Uuring viidi läbi kahel korral, aprillist septembrini 2014 ja 2015.
Ilmnes, et kui kevadest sai suvi, siis töötajate motivatsioon langes ja stressitase kasvas.
Töötajatele hakkas aina enam pakkuma huvi väljapool kontorit toimuv, kuna suvel on enim vabaõhusündmusi, reisitakse ja veedetakse sõpradega aega ehk sotsiaalses plaanis on suhtlust rohkem kui talvisel ajal.
Selle tõttu võidakse üle pingutada, ei magata piisavalt, tekib väsimus ja stress, mis mõjutab ka töötamist.
«Suvisel ajal on töötamine raskem, kuna mõtted on pidevalt mujal. Paljud on tunnistanud, et neil tuleb end suvel tööle sundida, pigem tahetakse olla kuskil koos sõpradega ja hästi aega veeta,» teatas uuringu läbi viinud uuringufirma meQuilibrium esindaja Jan Bruce.
Tähtsaks faktoriks on veel, et suvisel ajal puhatakse enim ja kontoris peavad mittepuhkavad töötajad puhkajate ülesanded oma õlgadele võtma.
Puhkajatest osa aga võib olla tööga ikka seotud ja nad ei saa tegelikult puhata, kuna peavad tegelema e-kirjade ja sõnumitega.
Pärast puhkust tööle naasmisel kasvab samuti stress, kuna tuleb uuesti töörütmi sisse elada.
- Üksikasjad
2,8 miljardile dollarile hinnatud tarkvarafirma Pivotal tegevjuht Rob Mee selgitas Business Insiderile, kuidas ettevõte sai jagu programmeerijate seas levinud hommikusest produktiivsusprobleemist.
Pivotalis pakutakse hommikusööki iga tööpäeva alguses täpselt kell 9:06 algava koosoleku ajal. Tegu pole aga lihtsalt idufirma pakutava hüvega, vaid tegelikult on see trikk, mis suurendab ettevõtte programmeerijate produktiivsust.
artikkel jätkub .....
edasi saab lugeda originaalist
- Üksikasjad
Meelis Paavel, Töötukassa juhatuse esimees
Töövõimereform, Eesti lähiaastate üks suurematest muutustest, jõuab 1. juulil järgmise olulise verstapostini: töötukassa hakkab uutel alustel hindama töövõimet ja maksma töövõimetoetust. Uus, põhjalikum ja õiglasem hindamine annab meile palju rohkem vajalikku teavet, et leida inimesele jõukohane ja eneseteostust pakkuv töö.
Töövõimereform, Eesti lähiaastate üks suurematest muutustest, jõuab 1. juulil järgmise olulise verstapostini: töötukassa hakkab uutel alustel hindama töövõimet ja maksma töövõimetoetust. Uus, põhjalikum ja õiglasem hindamine annab meile palju rohkem vajalikku teavet, et leida inimesele jõukohane ja eneseteostust pakkuv töö. Mulle teeb tõsiselt rõõmu, et juba praegu on erivajadusega inimesed töötukassa üles leidnud ning nõustamise ja teenuste abil on paljud säilitanud võimaluse jätkata senisel töökohal või leidnud uue töö.
Töövõimereformi ettevalmistamisele tagasi mõeldes meenuvad mulle kõigepealt inimesed, kellega koostöös me seda tegime. Oleme palju väärtuslikku aega veetnud koos erivajadusega inimeste, tööandjate, erinevate teenusepakkujate, sotsiaaltöötajate ja paljude teistega, et kuulata, arutada ja mõista. Et leida parimad lahendused. Oleme vähenenud töövõimega inimesi silmas pidades läbi mõelnud ja uuendanud töötukassa nõustamissüsteemi, loonud tihedad kontaktid tööandjatega, leidnud avalikul hankel töövõime hindajad ja teenuste osutajad. Oleme ise palju õppinud ja julgen kinnitada, et oleme valmis. Valmis ka selleks, et kui mõni lahendus ei tööta, tuleb meil leida uus ja parem. Seda jällegi koostöös kõigi asjaosalistega.
Eesti erivajadustega inimesed väärivad paremaid võimalusi õppimiseks ja töötamiseks. Oma esimese ülesandena näeme erivajadustega inimeste motiveerimist, et tõsta nende enesehinnangut, mis vahel on põhjendamatult madal. Töövõimereform toob paljudele suure elumuutuse ja oluline on, et inimene ise oleks aktiivne ja muutuseks valmis. Samavõrd tähtis on ühiskondlik tugivõrgustik: sageli vajab erivajadusega inimene teenuseid nii töötukassalt, omavalitsuselt kui ka sotsiaalkindlustusametilt. Vajalik on toetav tervishoiu- ja haridussüsteem. Kindlasti ei saa unustada tööandjate rolli reformi õnnestumises, sest just nemad loovad töökohti.
Töövõimereformi ei tehta aasta ega kahega. Anname inimestele aega uue olukorraga harjuda. Ka praegu on arvestatav osa töövõimekaotusega inimestest aktiivsed töötades, õppides, vabatahtlikuna. Ühiskonnas aktiivselt kaasalöömine on inimesele loomuomane, töötaminegi on ennekõike võimalus, mitte tüütu kohustus.
Erivajadustega inimestega suheldes olen mõistnud, et enamasti nad ei soovi, et neisse suhtutaks kui teistsugustesse. Just suhtumise muutumine on töövõimereformi kõige olulisem ülesanne. Meie usume, et see muutus on võimalik.
- Üksikasjad
Birgit Podelsky, reporter
Tunnistust sellest, et palgalõhe saab alguse juba lapsepõlvest, annab värske Briti uuring, kust selgub, et vanemad andsid eelmise aasta lõikes poistele 13 protsenti rohkem nädala taskuraha kui tüdrukutele.
Halifaxi igaaastane taskuraha uuring vaatles 1200 last ja 575 vanemat, vahendab BBC. Uuringu tulemusel selgus, et poisid vanuses 8-15 said nädalas keskmiselt 6,93 naela taskuraha, samas kui tüdrukud said samas ajavahemikus kulutamiseks 6,16 naela.
Sugugi mitte üllatavalt selgus, et 40 protsenti lastest arvas, et saavad liiga vähe taskuraha. Giles Martin, Halifax Savings juht tõdes, et nädalase taskuraha määr on tõusnud viimase üheksa aasta kõrgeimale tasemele.
«On tõenäoline, et paari aastaga jõuame taas peadpööritava 8,37 naelase määrani, mida nähti viimati 2005 aastal ja on seni olnud meie uuringu ajaloo kõrgeim tulemus.»
Halifax on uuringut läbi viinud aastast 1987.
- Üksikasjad
Meie noor sugulane läks ühe ettevõtja juurde tööle. Nüüd ta väidab, et tööandja on tema andmed kandnud küll töötajate registrisse, samas tema eest sotsiaalmaksu ei maksa ja ta ei saa näiteks haiguse korral haiguslehte võtta.
Palun selgitage, mida peab töötaja sel juhul ette võtma, kelle poole pöörduma, kui tema eest ei maksta sotsmaksu? Mõnikord tööandjad ka vassivad, väidavad, et maksavad kõik sotsiaal- ja ravikindlustuse, aga tegelikult ei maksa.
Edasi lugemiseks telli Maaleht
Oled juba lugeja? Logi sisse
Lehekülg 849 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee