Üksikasjad

Avaldatud: 06 juuni 2016

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Heilika Leinus, reporter

Selle aasta 1. juulist peavad paljud osaliselt töövõimelised inimesed hakkama aktiivselt tööd otsima, sest muidu ähvardab neid toetusest ilmajäämine. Nimelt läheb käiku osa uuest töövõimereformist, mille järgi töövõimetuspension asendub töövõimetoetusega.

artiklit saab edasi lugeda originaalist.

Üksikasjad

Avaldatud: 06 juuni 2016

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Õhtuleht

Kai Sipp, töötukassa töövõimetoetuse osakonna juhataja

Kui töötukassa on hinnanud inimese töövõimet ja leidnud, et see on tervisekahjustuse või puude tõttu vähenenud, on tal õigus saada töövõimetoetust.

Praegu saab tervisekahjustusega inimene töövõimetuspensioni, mille suurus sõltub töövõimekaotuse protsendist ja inimese senisest tööpanusest. Ka makstakse töövõimetuspensioni vaatamata sellele, kui suur on inimese palk, juhul kui ta töötab.

Töövõimereform asendab pensioni töövõimetoetusega, mille suurus ei ole enam seotud inimese senise sissetuleku ega tööstaaþiga. Töövõime toetus on kahes suuruses: osalise töövõime korral on toetus sel aastal ligi 192 eurot kuus, puuduva töövõime korral ligi 337 eurot kuus (toetuse täpne suurus sõltub kalendripäevade arvust kuus).

Sarnaselt riiklike pensionitega indekseeritakse ka töövõimetoetuse määra iga-aastaselt 1. aprillil, mille tulemusena see eeldatavasti igal aastal pisut tõuseb.

Neile, kelle töövõimetuspension on suurem kui uus töövõimetoetus, makstakse töövõimetoetust senise pensioni suuruses. Seda tingimusel, et inimene oli püsivalt töövõimetuks tunnistatud kestusega vähemalt kaks aastat ja töövõime hindamise taotlus on töötukassale esitatud püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsuses märgitud korduvekspertiisi tähtajal. Sellist toetust ei hakata iga-aastase indekseerimise käigus suurendama, vaid see püsib kindlas summas seni, kuni see ühtlustub uutele tulijatele makstava töövõimetoetusega.

Esmalt uued tulijad

Kuigi töövõimetoetuse seadus asub jõusse 1. juulist 2016, ei tähenda see, et kõik töövõimetuspensionid muudetakse töövõimetoetusteks. Esimese poole aasta jooksul ei puuduta uus süsteem praeguseid töövõimetuspensionäre üldse: aasta lõpuni määrab töötukassa töövõimetoetuseid vaid neile, kelle töövõimet hinnatakse esmakordselt.

2017. aasta algusest hakatakse töövõimetuspensioni asemel maksma töövõimetoetust kõigile neile, kellel jõuab kätte korduvhindamise aeg ja kes seetõttu läbivad töötukassas töövõime hindamise.

Kõik tänased töövõimetuspensionärid jõuavad uude töövõimetoetuse süsteemi aastaks 2020. Erandiks jäävad vaid need vähesed, kes on hinnatud töövõimetuks tähtajatult – nemad jäävadki töövõimetuspensioni saajateks kuni vanaduspensioni ea täitumiseni, kui nad ei soovi uue süsteemiga liituda vabatahtlikult.

Toetatakse töövõimet

Töövõimetoetus on mõeldud selleks, et vähenenud töövõimega inimesel oleks sissetulek, kui ta ei suuda töötada, kui ta otsib tööd või ka töötab, kuid pole tervisese tõttu tööturul tegutsejana võrdne tervetega.

Inimene, kellel töövõime puudub, saab toetust tingimusteta. Osalise töövõimega inimeselt oodatakse, et ta on toetuse saamiseks aktiivne, näiteks töötab (töötamiseks loetakse muu hulgas ka juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olemist), on registreeritud töötuna ja otsib aktiivselt tööd, omandab haridust, kasvatab alla kolmeaastast last, hooldab puudega inimest, viibib ajateenistuses, on tervisest tulenevatel põhjustel akadeemilisel puhkusel vms (vt lisakastid).

Toetus sõltub töötasust

Töövõimetoetus hakkab tasapisi vähenema, kui inimese töötasu ületab teatud piiri. Tänavu on selleks piiriks 1012,5-eurone kuupalk.

Kui töövõimetoetust saav inimene on eelmisel kuul saanud palka sellest summast rohkem, hakkab töötukassa talle makstavat toetust vähendama. Vähendamine toimub arvestusega, et iga euro kohta, mille inimene on teeninud üle piirmäära, väheneb ta toetus 0,5 euro võrra.

Näiteks kui osalise töövõimega inimene teenis 1100 eurot, mis on 87,5 eurot üle piirmäära, väheneb tema toetus järgmisel kuul 43,75 eurot. See omakorda tähendab, et 192,3 euro asemel saab ta järgmisel kuul toetuseks 148,55 eurot. Seda ka juhul, kui ta palk on toetuse saamise kuul eelmisest kuust väiksem, sest toetuse arvestus käib tagantjärele.

Teine tähtis piirmäär on see, millest alates inimene töövõimetoetust enam ei saa. Käesoleval aastal on see piir osalise töövõimega inimese jaoks 1397,1 eurot kuus, puuduva töövõimega inimese jaoks (kui ta siiski töötab ja teenib) 1687,5 eurot kuus.

Lisaks tasub teada, et töövõimetoetust vähendatakse ka siis, kui inimene saab samal eesmärgil makstavat toetust, pensioni või muud rahalist hüvitist välismaalt, samuti kui ta on saanud sama perioodi eest näiteks töötutoetust. Siis vähendatakse sama perioodi eest makstavat töövõimetoetust saadud muu toetuse summa võrra.

Toetus käsikäes kohustustega

Töötukassal on õigus osalise töövõimega inimesele töövõimetoetuse maksmine peatada või lõpetada, kui ta on registreeritud töötuna, kuid ei tule mõjuva põhjuseta kokkulepitud ajal nõustamisele, ei täida individuaalses tööotsimiskavas kokku lepitud tegevusi, keeldub talle tehtud sobivast tööpakkumisest jms.

Kui töötuna registreeritud toetusesaaja on rikkunud kokkuleppeid mõjuva põhjuseta, võib töötukassa peatada toetuse maksmise esialgu kümneks päevaks.

Töövõimetoetuse maksmise võib peatada 30 päevaks, kui töötuna registreeritud toetusesaaja rikub kokkuleppeid teist korda ja jälle mõjuva põhjuseta.

Kolmandat korda mõjuva põhjuseta töötuna arvelolekuga seotud aktiivsusnõudeid rikkudes inimese töötuna arvelolek lõpetatakse, millega seoses lõpeb ka töövõimetoetuse maksmine (toetuse maksmist ei lõpetata, kui inimene täidab samal ajal mõnda muud aktiivsustingimust). Sellisel juhul jääb inimesel võimalus soovi korral end uuesti töötukassas arvele võtta, saada toetust ja tegutseda aktiivselt tööle saamise nimel.

Toetuse maksmine

Töövõimetoetus makstakse välja eelmise kalendrikuu eest jooksva kalendrikuu 10. kuupäevaks. See erineb töövõimetuspensionist, mida makstakse iga kuu alguses jooksva kuu eest.

Nii nagu töövõimetuspensioni makstakse ka töövõimetoetust vastavalt inimese soovile kas ta enda või kellegi teise arvelduskontole Eestis. Toetust võidakse maksta ka inimese arvelduskontole välisriigis, ent sellisel juhul maksab ülekandega seotud kulud inimene ise.

Lisaks makstakse töövõimetoetust posti teel kojukandena inimese kulul või põhjendatud taotluse korral töötukassa kulul (sügava puudega isikutele, kellel on lisaks liikumistakistus või kes elavad hajaasustusalal ja kellele pangateenus on raskesti kättesaadav).

Kui soovitakse kojukannet töötukassa kulul, tuleb taotlemisel ära näidata ka alternatiivne makseviis juhuks, kui kojukannet töötukassa kulul ei võimaldata.

Üksikasjad

Avaldatud: 06 juuni 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Toimetas: Kaja Koovit, majandustoimetuse juhataja
ärileht.ee

Üks pere peaks saama 1000 eurot kuus vabalt kulutada ja kuni me selleni ei ole jõudnud, ei ole mõtet rääkida, et me saame liiga palju palka, me saame ikka liiga vähe,“ kinnitas ettevõtja Jüri Mõis saates „Äripäev eetris“.

Mõis kinnitas, et talle on alati palgatõus meeldinud ja niipalju kui see temast on sõltunud, on ta alati võidelnud kõrge palga eest ning temaga seotud ettevõtetes on töötajad saanud ka kõrgemat palka. Seetõttu on talle ka arusaamatu tööandjate keskliidu jutt, et palgatase on läinud liiga kõrgeks

Mõis märkis, et rikkaks saamist takistab meie enda tölplus.
Mõis lausus, et valitsus on teinud halbu otsuseid. "Estonian Airi pandi 80 miljonit, nüüd selgub, et Nordicas ka 80 miljonit. See teeb juba kaks korda 80 miljonit, rääkis ta."

„Ameerikas Eesti Energia läks vett vedama, Enefiti valed otsused. Rahvusvahelisest tðempionist on jäänud alles keskpärane ettevõte, kust pole dividendigi võtta,“ rääkis Mõis, lisades, et ta ei kujuta ette, mis näoga vaatab seda kõike maksu- ja tolliameti juht Marek Helm.

„Usin töömesilane, kes kogub kokku välismaal teenitud tulu 15 miljonit eurot rohkem kui eelmisel aastal ja samas teised panevad 80 miljonit lihtsalt kraavi,“ rääkis Mõis.

Äripäeva saadet saab kuulata siit.
https://soundcloud.com/aripaev-eetris/juri-mois-palkadest-rikkaks-saamisest-ja-poliitikute-prohmakatest

Üksikasjad

Avaldatud: 05 juuni 2016

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Õhtuleht

Külliki Bode, Töötukassa teenuste peaspetsialist

Erivajadus võib tähendada, et inimene ei ole alati valmis töötama täistööajaga, tema töökohta tuleb kohandada või ta vajab põhjalikumat juhendamist või tugiisiku abi. Sama oluline on, et ka tulevased kolleegid teaksid, kuidas uue kolleegi eripäradesse suhtuda, et mitte ka üle pingutada.

Tegelikkuses võib nägemispuudega kolleegilt rahulikult küsida: „Ma saatsin sulle e-kirja, kas sa nägid?” või ratastoolis oleva töökaaslase juuresolekul ebalemata rääkida stand-up-koosolekust.

Uue kolleegi käest, kellel on mõni tervisest tulenev eripära, tasuks kõigepealt küsida, kuidas on temaga kõige parem suhelda, et ta end kollektiivis hästi tunneks. Näiteks oli viipekeelne kurt mees tööle asumas valgusreklaame tootvasse firmasse ja tulevased töökaaslased olid ebakindlad, sest keegi neist ei osanud viipekeelt ega teadnud, kuidas temaga suhelda.

Kollektiivi nõustamisel küsiti minult: "Kas me talle tere võime öelda ja kuidas me seda teeme?", "Kuidas me temaga suhtleme, kui me viipekeelt ei oska?”, "Kas ta suu pealt lugeda oskab?”. Mehe endaga rääkides selgus, et talle meeldib suhelda SMS-ide ja e-posti teel ja ta vastab neile kiiresti. Samuti selgus, et ta pole suhtlemisaldis, mistõttu ta töövälistel üritustel osaleda ei soovi ning kollektiiv ei pea muretsema, kuidas teda aktiivselt kaasata. Rääkisin mehe soovidest ülejäänud meeskonnaga ja asjatud hirmud olidki maha võetud.

Ei märkagi enam

Vähenenud töövõimega inimese väärtus spetsialistina ei sõltu tema tervislikust seisundist ja ta võib olla hinnatud kolleeg ja hea töötaja.

AS Sanatoorium Tervises on juba aastaid töötanud nägemispuudega massöör, keda kliendid väga hindavad. Personalijuht Virge Grant ütleb: töötaja on niivõrd hästi kohanenud, et kollektiiv enam ei märkagi, et tegemist on sügava nägemispuudega inimesega. Töökaaslased hindavad teda väga ega mäletagi, et alguses tuli neil talle õpetada töökabinetti minekut. Tõsi küll, kuna Tervise koridorid on pikad, abistavad kolleegid teda tänaseni sööklasse minekul.

Tööandjad ütlevad, et neid motiveerib vähenenud töövõimega inimesi palkama eelkõige see, kui inimene ise tahab tööd teha. Riigi toetus tööandjale pole tegelikult eesmärk omaette. Kui leitakse meeskonda sobiv töötaja, ollakse valmis teda ka palkama.

HKScan Estonia personalidirektori Mare Pohla-Tiisleri sõnul töötab nende ettevõttes mitu kuulmispuudega inimest. Nende puue töötamist ei sega, tegemist on lojaalsete ja kohusetundlike töötajatega. Sarnase puudega inimestele meeldib üheskoos töötada muu hulgas ka seetõttu, et nad saavad siis töö ajal omavahel viipekeeles suhelda.

Koolitusest on kasu

Muidugi ei lähe uue inimese kollektiivi sulandamine alati valutult ja teadmatusest tehakse vahel ka vigu.

Näiteks oli ühe asutuse juht hädas vaimupuudega töötajaga, kes temasse liialt kiindus. Juht ei osanud seada selgeid piire, püüdis olla empaatiline ja mõistev. Samas tundis ta, et selle töötajaga tegelemine võtab liiga palju aega ja energiat. Nõustamisel sai ta juhiseid, kuidas oma aega ja tervist säästa ning seada vajalikud piirid, et mõlemad saaksid tegeleda eelkõige tööülesannetega.

Ajal, mil töökätest on suur puudus, on erivajadustega inimeste värbamine ja nende töötamise toetamine igati kasulik nii ettevõtjatele kui ka ühiskonnale tervikuna. Lihtsalt tuleb leida igale inimesele sobiv töö, töökoormus, kohandada keskkond jms. Mitte keegi meist, ei terve aga puudega inimene, ei taha töötada ebasobivates tingimustes ja teha ebameeldivat tööd.

Töötukassa aitab ettevõtetes korraldada koolitusi, et tööandja õpiks, kuidas kuulmis-, nägemis-, liikumis- või vaimupuudega ning psüühilise erivajadusega töötajat toetada. Koolitajateks on erivajadustega inimesed ise või nende tugiisikud. On selgunud, et selline koolitus valmistab tööandjat paremini ette erivajadustega inimeste värbamiseks ja vähendab oluliselt kolleegide hirme, mis on sageli tingitud teadmatusest.

Erivajadusega töötaja on firma äri eduks

# Erivajadusega inimeste kandideerimine vabadele töökohtadele suurendab tööjõu valikut ning aitab tööandjal leida kõige sobivama töötaja.

# Erivajadusega inimesed on reeglina kohusetundlikud, pühendunud ja lojaalsed töötajad ning vahetavad tavalisest harvem töökohta.

# Erinevatest inimestest koosnev kollektiiv suudab paremini rahuldada klientide ja koostööpartnerite ootusi – suureneb erivajadusega inimeste, aga ka sotsiaalselt vastutustundlike inimeste osakaal firma teenuste-toodete tarbijate seas.

# Nii tekib ettevõttele positiivne imago nii töötajate, klientide ja partnerite kui ka laiema avalikkuse silmis.

# Erivajadusega inimeste töö toetamiseks tehtud mugandustest töökeskkonnas ja tööprotsessides saavad tavaliselt kasu ka teised ettevõtte töötajad ja kliendid-tarbijad. Mis on hea puudega inimesele, on hea ka kõigile teistele.