Artiklid
- Üksikasjad
Valitsuskabinet otsustas riigieelarvestrateegia 2017-2020 arutelude tulemusena vabastada tööandjad töötajate heaks tehtavad tervise- ja spordikulutused erisoodustusmaksust kuni 400 euro ulatuses töötaja kohta aastas. Maksumuudatus hakkab kehtima alates 2018. aastast.
Riigikogu heaks kiidetud alusdokumendi „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ üks eesmärkidest on hoogustada eestlaste liikumisharrastust, et sarnaselt Põhjamaade tasemele tegeleks vähemalt kaks kolmandikku elanikkonnast regulaarselt spordi ja liikumisharrastusega.
Kultuuriminister Indrek Saare sõnul tuleb Eesti inimeste sportlike ja tervislike eluviiside edendamiseks kujundada eri vanuserühmade vajadustele sobivad tingimused. „Üheks võimaluseks eesti inimeste tervise ja elukvaliteedi tõstmiseks on ka tööandjatele soodsama õigusruumi kujundamine töötajatele sportimistingimuste võimaldamiseks. Huvi ja surve muudatusteks on spordivaldkonnast olnud enam kui 10 aastat ning algatust toetavad ka tööandjate esindajad,“ rääkis Saar. Minister lisas, panustades elanikkonna tervisesse ja füüsilisse heaolusse, vähendab tehtud maksumuudatus pikemas perspektiivis ka üleüldiseid tervishoiukulusid.
Tervise Arengu Instituudi uuringu järgi on 2014. aasta seisuga alates 1992. aastast liikumisvaegusest tingituna rasvumuse levik Eesti elanikkonnas suurenenud meestel 1,8 ja naistel 1,4 korda. „Võimaldades tööandjal hüvitada töötajate sportimise ja liikumisharrastuse kulud maksuvabalt, laieneb inimeste ring, kellele ujulad, spordisaalid ja teiste treeningalade teenused muutuvad kättesaadavamaks. Üha rohkem ettevõtjaid hakkab teadvustama võimalust toetada ja kujundada oma töötajate sportimis- ja liikumisharjumusi. Kujundades vanemate liikumisharjumusi, kanduvad need üle ka lastele ning muudatuse mõju on tunduvalt laiem,“ sõnas Saar.
Saar täiendas, et lõpetades tööandja töötajale tehtud spordi ja liikumisharrastuse kulutuste käsitlemise erisoodustusena, muutub töötajate sporditegevuse toetamine ka läbipaistvamaks ning sellest võidavad ettevõtjad, töötajad ning kogu spordivaldkond. „Kui paljud ettevõtted loovad oma töötajatele võimaluse sportimiseks, suureneb ka spordisektori käive. See loob võimaluse uute spordiklubide, jõusaalide ja ujulate avamiseks, luua uusi töökohti ning tõsta palkasid,“ lisas Saar.
- Üksikasjad
Liina Vahtras, peaministri büroo nõunik
Eesti Päevaleht
Kavatsus reformida vanemahüvitist üksnes muutmise enese pärast on emade vastu vastutustundetu.
Kaja Kallas kirjutas 14. aprilli Eesti Päevalehes, et vanemahüvitis põhjustab palgalõhet ning õiglane oleks see ema ja isa vahel poolitada, sest nii säilitaksid naised tööturul tugevama seisundi.
Selline mõttekäik loob meelevaldse põhjuse-tagajärje seose valdkonnas, mis mõjutab otseselt neid, kes kavatsevad last saada või kellele on äsja laps sündinud. Neis ei tohi ebakindlust tekitada. Samuti paneb kulme kergitama soov reguleerida seadusega pere valikuid ja seeläbi eraelu.
Kallasel on õigus selles, et vanemahüvitis on demograafiline meede, mitte sotsiaaltoetus. Siia olekski võinud punkti panna.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Eleen Laasner, reporter
Sotsiaalministeerium soovib muuta töölepingu seadust, et kaasajastada alaealiste töötingimusi ning muuta IT-sektori ja tervishoiutöötajate valveaja regulatsiooni.
«Praegu kehtiv alaealiste töötingimuste regulatsioon on väga piirav. See on viinud olukorrani, kus alaealise tööle võtmine ei ole tööandja jaoks atraktiivne ning alaealisi ei saa tööle rakendada määral, milleks nad tegelikult võimelised on,» kommenteeris algatust tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. «15–24-aastaste töötuse määr oli eelmisel aastal 13,1 protsenti, olles üldisest töötuse määrast poole suurem. See annab tunnistust selgest vajadusest vaadata alaealistele kohalduvad normid üle ja teha nende tööle asumine lihtsamaks. Seejuures tagame mõistagi lastekaitse nõuete täitmise ning lähtume sellest, et laste esmane töö on õppimine,» lisas minister.
Vajadusele muuta noortele töötamine lihtsamaks on juhtinud tähelepanu nii Riigikogu kultuurikomisjon kui ka tööandjate organisatsioonid. Plaanitavad muudatused puudutavad eelkõige mittekoolikohustuslikke 15–17-aastaseid noori. Väljatöötamiskavatsuses käsitletakse võimalusi pikendada alaealiste töötajate tööaega koolivälisel ajal, vähendada tööandjate halduskoormust alaealiste tööle võtmisel ehk kaotada loakohustus ja muuta alaealistele lubatud tööde loetelu. Samas soovitakse anda Tööinspektsioonile järelevalvepädevus lisaks töölepingu seadusele ka teiste võlaõiguslike töö tegemise lepingute üle, mis tagaks töötajatele tööelus parema kaitse.
Väljatöötamiskavatsus sisaldab ka ettepanekuid valveaja regulatsiooni muutmiseks. Muudatuste eesmärk on võimaldada teatud IT-sektori töötajatele ja tervishoiutöötajatele paindlikumat ning konkreetse valdkonna iseloomu arvestavat valveaja regulatsiooni.
Töölepingu seaduses sisalduvat alaealiste töötingimuste ning valveaja kasutamise regulatsiooni ei ole muudetud pärast seaduse jõustumist 1. juulil 2009. aastal. Väljatöötamiskavatsusega on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f228b6b7-1cbb-4742-b6de-115e8c61b5de#405D0f3u.
Väljatöötamiskavatsusele peavad oma hinnangu andma teised ministeeriumid ja koostööpartnerid.
- Üksikasjad
Agne Narusk,
Eesti Päevaleht
Lähima kümne aasta jooksul surevad välja rutiinset laadi lihtsamad tööd, nagu arveametniku ja palgaarvestaja ametid kontoris, raietöölise amet metsanduses ning liinitöölise amet tootmises, aga ka teeninduses. Tulevikutöötajalt nõutakse suures plaanis nägemise võimet ja multifunktsionaalsust, kõigil elualadel muutuvad üha olulisemaks IKT- ehk info- ja kommunikatsioonitehnoloogia oskused.
Sellise tulemuseni jõudsid tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA esimesed uuringud. OSKA valdkondlikud töögrupid loodi SA Kutsekoda juurde, et teha kindlaks, milliseid ameteid ja oskusi vajab tööturg lähima kümne aasta jooksul, ning koostada selle põhjal riiklik koolitustellimus. Kolm esimest valdkonda on IKT, metsa- ja puidutööstus ning arvestusala. Kaks esimest on kõikide näitajate põhjal Eesti olulisemad majandusvaldkonnad. Arvestusala valiti selleks, et proovida uudset metoodikat ka kutsetegevusepõhiselt – raamatupidajaid ja audiitoreid töötab kõigis sektorites, selgitas Kutsekoja OSKA koordinaator Tiia Randma.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Kerli Kivistu, reporter
«Olen töötanud pool aastat pakkijana ja mul on pidevate sundliigutuste tagajärjel tekkinud igaöine käte suremine ja samuti on minu uni katkendlik. Tööandja ei ole korraldanud töötajatele tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures. Ta väidab, et ma ei tõsta töö ajal raskeid asju. Kas tööandja peab korraldama füüsilise töö tegijatele tervisekontrolli?» soovib lugeja teada.
Vastab Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula.
Tööandja peab korraldama tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud. Tervisekontroll tuleb korraldada tööle asumise esimese kuu jooksul ja hiljem töötervishoiuarsti näidatud ajavahemike järel.
Töötervishoiuarst hindab tervisekontrollil töötaja terviseseisundit, töökeskkonna või töökorralduse sobivust töötajale ja selgitab välja tööst põhjustatud haigestumise või võimaliku kutsehaigestumise. Otsuse tegemiseks tutvub töötervishoiuarst töökeskkonna riskianalüüsiga ning töökohal töötaja töökeskkonna ja töökorraldusega.
Töötervishoiuarst hindab töötaja terviseseisundit ja teeb otsuse töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta. Kui töökeskkond või töökorraldus töötajale ei sobi, märgib arst selle oma otsusesse (näiteks – töötajal on keelatud tõsta üle viie kilogrammi kg kaaluvaid raskuseid, töötajale on vaja anda lisapuhkepause igas tunnis 10 minutit) ning sellise otsuse täitmine on tööandjale kohustuslik.
Sama tüüpi liigutuste kordumisega ning üleväsimust põhjustavate sundasendite ja -liigutustega seotud töö on ohutegurid, mille puhul peab tööandja töötajatele tervisekontrolli korraldama.
Tööandja peab riskianalüüsis hindama, kas tööliigutused või tööasend võib põhjustada töötaja tööga seotud haigestumist, arvestades kui suure osa tööajast (tööpäeva või töönädala jooksul) sellised liigutused või tööasendid hõlmavad. Riskile hinnangu andmisel tuleb arvestada töötaja eripäradega, mõni töötaja väsib kiiremini, teine aeglasemalt. Kui riskide hindamise käigus selgub, et töötaja tervist võivad ohustada tööliigutused või töösendid, tuleb töötaja suunata tervisekontrollile.
Lehekülg 865 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee