Artiklid

Üksikasjad

“Kõige esimene ja elementaarsem asi, millele avalikus kohas arvutiga töötades tähelepanu pöörata, on jälgida teraselt oma ümbrust ja eelkõige seljatagust,” rõhutab infoturbejuht Andri Rebane.

Nimelt valitseb avalikus ruumis oht langeda üle õla piilumise ehk shoulder surfing’u ohvriks, kuna on palju erinevaid nurki, mille alt keegi võib meie ekraani piiluda. Seda riski aitavad maandada spetsiaalsed ekraanile paigaldatavad privaatsusfiltrid, mis oluliselt piiravad ekraani nähtavust külje pealt vaadates.

Edasi loe: https://www.sekretar.ee/uudised/2023/10/31/infoturbejuht-annab-nou-kuidas-avalikus-kohas-turvaliselt-arvutitood-teha?utm_campaign=sekretar_uudiskiri_01112023&utm_medium=email&utm_source=sendsmaily

Üksikasjad

Lugeja küsib: Minuga juhtus kuu aega tagasi tööõnnetus. Läksin tsehhist lattu uusi kindaid tooma, kukkusin ja olin selle tõttu töövõimetuslehel kaks nädalat. Peale õnnetuse juhtumist ütles tööandja, et ta ei taha seda tööõnnetusena registreerida. Arstile ütlesin, et õnnetus juhtus tööl ja arst pani nii ka haiguslehele kirja. Tööandjalt ma rohkem infot saanud ei ole. Kuidas ma saaksin teada, kas minu kukkumine ikka läks tööõnnetusena kirja?

Vastab Mihhail Solovjov, Tööelu infosüsteemi projektijuht:

Tööandja peab uurima kõiki juhtunud õnnetusi ning uurimise käigus selgitama muuhulgas väljas, kas tegemist oli tööõnnetusega või mitte. Kui õnnetus juhtub siis, kui töötaja läheb tooma omale tööks vajalikke asju, näiteks uusi töökindaid, on tegemist tööõnnetusega.

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/1091/kas-tootajal-oigus-temaga-juhtunud-tooonnetuse-raportit-naha

Üksikasjad

Riik teede rajamiseks lisaraha ei leidnud. Taristuehitajatele näidatakse uue võimalusena Rail Balticu raudteesse suunatavat raha. Teedeehitajaid see aga ei aita ning ligi kolmandik töötajaid on juba koondatud ja ehitustehnika müügis.

Pärast Ukraina sõja algust on riik tööde kallinemise ja riigi rahakoti tühjuse tõttu tee-ehitusobjekte plaanidest maha kriipsutanud ja tuleviku investeeringusummasid vähendanud. Taristuehitajad seevastu rõhutavad, et aastane teehoiuraha peab suurenema vähemalt 250 miljoni euroni, muidu hääbub Eestis teedeehituse valdkond ja teede seisukord halveneb järsult.

Üksikasjad

Rahvusvaheline töökeskkonna nõustamisettevõte Unispace viis 17 riigis 9500 töötaja ja 6650 tööandja seas läbi uuringu, millest selgub et 51 protsenti inimestest ei soovi kontorisse igapäevaselt naasta ning ootavad kompensatsiooniks neljapäevast töönädalat või vähemalt teistsugust kontorit.

Edasi loe: https://majandus.postimees.ee/7885119/uuring-tooandjad-ei-saa-aru-miks-ule-poolte-inimestest-ei-taha-enam-kontorisse-naasta

Üksikasjad

Seda artiklit ajendas mind kirjutama lugejaküsimus lähetuse kohta. Selgitan lähemalt, mis on lähetus ja millised on lähetusega kaasnevad tegevused, sh kehtestatud nõuded päevaraha maksmiseks.

Lähetus on Eesti Keele Instituudi sõnaveebi kohaselt „tööülesannete täitmine väljaspool lepingujärgset töötegemise kohta”. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 21 kohaselt võib tööandja lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta ning töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui kolmekümneks järjestikuseks kalendripäevaks. Pikemaks ajaks võib saata vaid siis, kui tööandja ja töötaja on kokku leppinud pikema tähtaja.

Edasi loe: https://www.raamatupidaja.ee/uudised/2023/10/24/lahetuse-tahendus-ja-sellega-kaasnevad-tegevused

  1. Iga abikäsi tervishoius on kulla hinnaga, kuid Ukraina õdedele tõlkimine võib Eesti õed läbi põletada
  2. Jäik tööõigus paneb sama töötajat kaheksa korda tööle võtma
  3. Ukraina sõja tõttu kadus Eesti transiidisektorist töö, nüüd on võimalik töökohti ja raha tagasi tuua
  4. Jurist vastab: kas tööandja peab tegema kohtutäituri tööd?