Üksikasjad

Avaldatud: 07 april 2003

• Palgaseadus
• Raamatupidaja.ee

U R M A S O R U L A
Fontese palgakonsultant

Vaagides, kui suurt tasu töötajale maksta, tuleks tähelepanu pöörata sellele, millistest osadest töötasu koosneb.

Tööandjal on vähemalt üks kord aastas vaja otsustada töötajate palkade suuruse üle. Võttes aluseks kusagilt loetud või kuuldud info, et müügimees saab palka keskmiselt 7000 krooni, võib selle põhjal tehtud otsus osutuda valeks. Tarvis on teada, kas tegemist on bruto- või netosummaga ning kas ja mil määral lisandub sellele tulemustasu. Samuti võib oletada, et vaja on katta ka ametiauto ja mobiiltelefoni kasutamise kulud.

Näeme, et vaja läheb täpsemat teavet, missugune kogusumma nendest osadest lõpuks moodustub ehk teisisõnu – kui palju müügimehele maksta, et nii tööandja kui ka töövõtja kokkuleppele saaksid. Millised erinevad kogupalga osad Eestis üldse kasutusel on?

Erisoodustusmaks pärsib soodustusi
Võrreldes teistes riikides esineva aastase tasupaketi ülesehitustega, milles võivad lisaks põhipalgale esineda näiteks ettevõtte poolt töötajatele vabatahtlikku pensionifondi või ravikindlustusfondi maksete tegemine, kolimiskulude ja majutuskulude hüvitamine, kindlustusmaksete tasumine jne, on Eestis tasupakettide ülesehitus veel suhteliselt lihtne. Seda mõjutab Eesti maksusüsteem, mis liigitab enamiku selliseid tasusid ja kõik soodustused erisoodustuse alla ning kohustab tööandjat maksma neilt hüvedelt kõik maksud, mis töötasultki.

See ajendab ettevõtet maksma töötajale pigem suuremat palka kui pakkuma kõikvõimalikke soodustusi. Samuti on Eestis niikuinii kohustuslikud ravikindlustusmaks ning pensionifondi tehtavad maksed.

Tulemustasu küünib kuni pooleni aasta põhipalgast
Fontese poolt 2002. aasta suvel läbi viidud uuringu tulemusena selgus, et enamlevinud tasupaketi osad lisaks põhipalgale on tulemustasu ja garanteeritud lisatasu. Tulemustasu makstakse Eesti ettevõtetes enamasti müügikäibelt/-kasumilt või tükitöölt ning valdavalt 10–50% aasta põhipalgast. Garanteeritud lisatasude all on mõeldud näiteks jõulupreemiat – selle maksmist esineb 24% ettevõtetes (mõnesajast kroonist ühe kuupalgani) –, puhkuse lisatasu jms.

Töötajatele pakutavatest soodustustest on levinumad ühisürituste korraldamine, mobiiltelefoni kulude katmine, ametiauto kasutamise võimalus erasõitudeks, sportimiskulude katmine. Veel esineb suhteliselt suure toetussumma maksmist töötaja jaoks piduliku või traagilise sündmuse puhul ning näiteks tööletuleku ja kojumineku transpordikulude katmist. Esinevate soodustuste nimekiri on muidugi pikem, aga mitmeid neid esineb vaid üksikutes ettevõtetes, enamasti on need ka üsna väikesed summad.

Rõhutada tuleb, et suurema osa Eesti töötajate aastasest tasupaketist moodustavad ikkagi põhipalk ja tulemustasu, mitmetel ametikohtadel lisandub ametiauto kasutamise võimalus ja mobiiltelefoni kulude katmine.

Seetõttu on oluline teada ennekõike nende tasupaketi osade esinemissagedust ja summade suurust ning seda sõltuvalt piirkonnast, kus töökoht asub, majandussektorist ja töö iseloomust.

Äripäev
07.04.03

Üksikasjad

Avaldatud: 01 april 2003

• Palgaseadus
• Eesti Päevaleht

TALLINN, 1. aprill (EPLO) - Kuigi ümbrikupalga saamisest riiki teavitav töötaja on vabastatud vaid karistusest ja tulumaks mustalt palgalt tuleb tal ära tasuda, üritab maksuamet selle vahel ka ettevõtjalt sisse nõuda, kirjutab Äripäev.

Vaatamata riigi lubadusele ümbriku palgast teavitajat mitte karistada, hoiab töövõtjaid maksuameti uksele koputamast paljuski just kartus sellele järgneva tulumaksunõude ees.

Põlvamaa tööinspektsiooni juhataja kt Katrin Viilu sõnul on aga maksuamet kinnitanud, et töötajal tasub ümbrikupalgast tulumaksu pärast pabistamata rääkima tulla, sest maksuamet on võtnud seisukoha teavitajaid igati kaitsta. “Vähemalt meil kagupiirkonnas on nii, ja mina olen inimesi igati julgustanud ümbrikupalku avalikustama ja selle juurde ka kohtus jääda,” selgitas ta.

OÜ Vallaste & Partnerid maksukonsultant Anne Nuut ütles, et juhtumitest, kus töötaja tulumaks üritatakse tööandjalt sisse nõuda, on sageli kuulda.

Kuigi tulumaksu maksmise kohustus on töövõtjal, peab tulumaksuseaduse kohaselt palga välja maksja sellelt ise ka tulumaksu deklareerima ja üle kandma. “Siin ongi konflikti koht,” viitas Nuut. “Töötaja ei pruugi alati teada, kas firma tulumaksu deklareeris ja üle kandis. Tema on oma netopalga kätte saanud.” Ühe tööandja juures töötades ei pea ka tuludeklaratsiooni esitama, kust maksuvõlg välja tuleks.

Üksikasjad

Avaldatud: 03 april 2003

• Palgaseadus
• Raamatupidaja.ee

Silva Männik

Töötajad nõuavad ebaseaduslikelt lepingutelt sagedamini hüvitist

Seoses teadlikkuse kasvamisega on töötajad hakanud ettevõtetelt sagedamini nõudma hüvitisi neile peale surutud ebaseaduslikelt töölepingutelt, kus põhipalk on alla riikliku alampalga määra.

Tööinspektsioonide kinnitusel tuleb selliseid juhtumeid, kus töötaja põhipalgaks märgitakse alla valitsuse määruses kehtestatud 2160kroonise alampalga jääv summa, väga sageli ette. Tartumaa tööinspektsiooni jurist Neenu Pavel tunnistas, et viimasel ajal on töötajad muutunud julgemaks ja tulevad tööinspektsioonist nõu küsima ning sagenenud on ka nõuete esitamine tööandjate vastu. “Elav järjekord siin meie ukse taga on kasvanud nii et vähe pole,” märkis ta.

Ettevõtjaid panevad aga kõrvu teritama ja olukorda muutma ennekõike rahasummad, mida töötajad valesti arvestatud palga eest tagasiulatuvalt koos intressidega sisse on nõudnud, lisas Pavel.

Ettevõtete pahameeleks kipuvad nõuded tulema mitte töölepingu kehtimise ajal, vaid siis, kui töösuhe katkeb. Selleks ajaks on isegi suhteliselt väikesepalgalistel töötajatel saamata jäänud summad ja viivised kopsakaks kasvanud. Kohustuslikust alampalgast vähem saadud palgaraha on töötajal võimalik sisse nõuda tagasiulatuvalt kuni kolme aasta eest.

Pavel toonitas, et läbi ei lähe ka paljude ettevõtjate katsed tööinspektsiooni järelepärimiste peale hakata tagurpidi arvestamisi tegema. Rehkendustes võetakse väljamakstud palk ja märgitakse lisatasud nii palju väiksemaks, et alampalk põhipalgana välja tuleks. “Töötaja peab saama alati palgaga koos tõendi ka selle koostisosade kohta, kus on kirjas, millistest summadest ja alajaotustest palk koosneb,” selgitas Pavel.

Ta tõi näiteks noormehe, kes poolteiseaastase töötamise järel tegi tagasiulatuvad arvestused valesti arvestatud palga kohta ning sai koos viivistega kätte 110 000 krooni. “Tööandja kohustuste hulka lisandub sellelt veel ju ka sotsiaalmaks,” selgitas Pavel. Kaks kasvatajat nõudsid saamata jäänud lisatasude ja nendelt arvestatud viiviste näol endale kaheaastase töötamise eest välja 80 000 krooni, kirjeldas ta.

Tallinna ja Harjumaa tööinspektsiooni juht Jaan Kiviall täpsustas, et Tallinna piirkonnas eksitakse pigem sellega, et põhipalgaks kirjutatakse lepingus alampalga number ja lisatakse, et see sisaldab juba lisatasusid näiteks töötamise eest riiklikel pühadel või ületunnitöö eest. Samuti on pahatihti unustatud uuendada töölepingus igal aastal muutuv alampalga number.

Põlvamaa tööinspektsiooni juhataja kt Katrin Viilu sõnul on tööandjate peamiseks argumendiks n-ö orjastavate tingimustega lepingule alla kirjutamast tõrkuvale töötajale, et küll ta saab oma alampalga piiri ületava sissetuleku lisatasudega koos kätte.

Analoogilise väite õiguslikkust tulid Viilu juurde kontrollima näiteks Alexela Oiliga töölepingut sõlmida soovinud inimesed. “Neile oli lepingusse märgitud põhipalgaks 10 krooni tund täistööajaga töötamise puhul,” kirjeldas Viilu. “Nad ei kirjutanud sellele lepingule alla, vaid tulid enne nõu küsima.” Viilu selgitas, et kui ka lisatasudega koos küünib palk üle praegu nõutava 2160 krooni, peab põhipalk lepingus olema ikkagi vähemalt alampalga suuruses.

Alexela Oil ASi jurist Toomas Tomson tunnistas, et tankla klienditeenindajatel on tüüplepingud, mis koosnevad kindlast tunnitasust ja sellele lisanduvast osast tankla müügikasumist. Ühes Lõuna Eesti tanklas on tunnitasu ka tõepoolest 10 krooni. Need kaks komponenti annavad kokku alati nõutava palga alammäära, rääkis ta. Oluline on asjaolu, et kui üldiselt peetakse lisatasuks kas tulemuslikuma või rohkem tehtud töö eest tehtavaid väljamakseid, siis Alexela töötaja müügikasumist tulev palgaosa puhul antakse see garanteeritult kokkulepitud tavalise töö eest, toonitas Tomson. “Kuigi me ei ole seda töövaidluskomisjonis läbi vaielnud, arvan ma et see ei ole ebaseaduslik,” lausus ta.

Heli Raidve, omanimelise tööõigusabi büroo juhataja, rääkis, et lubamatult pisikese palgaga töölepingud levivad eriti Tallinnast väljaspool. Seal pole töötajatel raha juristi palkamiseks. Teiseks kardetakse töökohtade pärast, sest uus tööandja võib eelmisega infot vahetades vaidlemishimulist töötajat pelgama hakata. Ka pole seal inimesed harjunud küsimuste tekkides tööinspektsiooni või nõustaja poole pöörduma.

Enamlevinud vead töölepingutes seoses alampalgaga:
Lepingus märgitud põhipalk on alla valitsuse määruses kehtestatud alampalga (praegu 2160 krooni).
Põhipalk on võrdne hetkel kehtiva alampalgaga, kuid töölepingus on klausel, et see sisaldab kõiki võimalikke lisatasusid (nt ületunnitöö eest, töö eest riiklikel pühadel jne).
Põhipalgaks on märgitud varem kehtinud alampalga number, mida on valitsuse määrusega vahepeal tõstetud.

Palgaseadus § 2. (1) Palk on tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest.
(7) Palga alammäär on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kindlale ajaühikule (tunnile, päevale, nädalale, kuule vms) vastav palga suurus, millest madalamas ei ole lubatud kokku leppida töötamisel täistööajaga.
§ 10. (2) Palgamäära muudetakse poolte kokkuleppel, samuti palga alammäära muutmise korral, kui kehtestatud palga alammäär osutub madalamaks Vabariigi Valitsuse poolt või kollektiivlepinguga kehtestatust.
Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus
§ 15. Töölepingu tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses, haldusaktis või kollektiivlepingus ette nähtust, on kehtetud. Kui pooled ei lepi kokku uutes tingimustes, kohaldatakse töölepingu kehtetute tingimuste asemel seadust, haldusakti või kollektiivlepingut.
§ 17. Töötaja jaoks soodsaima sätte kohaldamine
Sätete vastuolu korral kohaldatakse sätet, mis on töötaja jaokssoodsaim.

Äripäev
03.04.03

Üksikasjad

Avaldatud: 31 märts 2003

• Äripäev

T õ N I S J A K O B
Ernst & Young Eesti ASi vannutatud audiitor

Praktikast võib teha järelduse, et ei ole teemat, milles maksuametiga ei võiks tekkida arusaamatusi.

On ilmne, et maksuhalduri töö spetsiifikast tulenevalt on see töö eelkõige seotud negatiivsete emotsioonidega ja positiivseid emotsioone eriti loota ei tasu. Samas tuleb arvestada, et suurel määral sõltub emotsioonide iseloom paljuski ametniku käitumisest ja valitud suhtlemistasandist.

Revisjonide ajal on maksuameti revidendid ennast mõnikord üleval pidanud viisil, mis ei ole kooskõlas MKSist tulenevate õiguste ja kohustustega.

Maksuhalduri õigused ja kohustused
MKSi § 11 kohaselt on maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid.

Kuigi arvestada tuleks nii maksu suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid, ei võeta mõnikord maksu vähendavaid asjaolusid arvesse ja eriti selgelt on viimasel ajal märgata tendentsi tegeleda nn kivist vee välja pitsitamisega.

MKSi § 13 kohaselt on maksukohustuslasel õigus enne tema õigusi puudutava haldusakti andmist esitada maksuhaldurile oma arvamus või vastuväited ning MKSi § 78 alusel on maksukohustuslasel õigus saada revisjoni ajal teavet seni tuvastatud asjaolude ja nende võimaliku maksustamisalase tähenduse kohta.

Tundub, et maksuameti revidendid ei ole kuulnudki, et MKSi § 78 kohaselt peavad ka nemad vastama kontrollitava küsimustele ja selgitama, milliseid vigu nad on avastanud. Kuna MKSi § 56 kohaselt on maksukohustuslane kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust, siis omamata ülevaadet kontrolli käigus ilmsiks tulnud vigadest ja probleemidest, ei ole maksumaksjal võimalik täita kaasaaitamiskohustust.

MKSi § 46 kohaselt peavad õigusi piiravad ja kohustusi panevad haldusaktid olema kirjalikud ning põhjendatud ning MKSi § 75 alusel teatab maksuhaldur revisjonist ja määrab revisjoni ulatuse korraldusega, mis toimetatakse maksukohustuslasele kätte hiljemalt seitse päeva enne revisjoni algust.

Praktikas kipub tihti olema nii, et revident nõuab maksukohustuslaselt toiminguid, dokumente ja seletusi ilma kirjaliku haldusaktita.

Revisjon selgitab maksukohustusega seotud asjaolud
Kuivõrd revisjon on kõige põhjalikum kontroll, siis on MKSis eraldi reguleeritud revisjoni läbiviimise protseduur.

Revisjoni eesmärk on välja selgitada kõik revideeritava maksukohustusega seotud asjaolud, sealhulgas nii maksukohustust suurendavad kui ka vähendavad asjaolud.

Revisjon võib hõlmata üht või mitut maksu, üht või mitut maksustamisperioodi või olla piiritletud konkreetsete asjaolude väljaselgitamisega.

Revisjoni võib füüsilise isiku juures läbi viia ainult juhul, kui füüsiline isik tegutseb ettevõtjana või on maksu kinnipidaja.

Revisjoni lõpus viib revident maksukohustuslase või tema esindajaga läbi vestluse. Vestluse käigus informeeritakse revisjoni tulemustest, arutatakse eelkõige vaieldavaid asjaolusid ning võimaldatakse anda nende kohta seletusi. Maksukohustuslase soovil selgitab revident, kuidas revisjoni käigus tuvastatud asjaolud võivad mõjutada tema maksukohustust. Revisjoni lõpus koostab revident revisjoniakti, milles tuuakse ära kõik revisjoni käigus tuvastatud maksustamise seisukohast tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud.

Maksukohustuslasel või tema esindajal on õigus revisjoniaktiga tutvuda ning selles toodud asjaoludega mittenõustumise korral nõuda revisjoniaktile eriarvamuse lisamist.

Mõned maksuametnikud millegipärast arvavad, et eeltoodud kohustus selgitada maksumaksjale revisjoni käigus selgunud asjaolusid ja maksu määramise õiguslikku alust ei käi üldse nende kohta ja nende ainus selgitus on, et te võite alati esitada eriarvamuse või vaide. Kui revisjoni tulemusena maksu ei muudetud, siis revisjoniakti ei tutvustata ning selle asemel toimetatakse kätte sellekohane kirjalik teade. Teade loetakse võrdväärseks revisjoni tulemusel tehtava maksuotsusega.

Maksuhalduri kohustused
Maksuhalduri roll on fikseeritud maksukorralduse seaduse (MKS) §-s 10, mille kohaselt maksuhalduri ülesanded on:
1) kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras;
2) arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning tagastada enam makstud või hüvitatavad summad;
3) nõuda sisse maksuvõlad;
4) kohaldada maksuseaduste rikkujate suhtes seadusega lubatud sunnivahendeid ja karistusi.

Allikas: Tõnis Jakob