Üksikasjad

Avaldatud: 19 detsember 2002

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Äripäev

Riigikogu tõmbas eile hilisõhtul töötukassast raha saajate ringist maha inimesed, kes lahkuvad tuleval aastal töölt kokkuleppel tööandjaga.

Töötuskindlustusseadusesse viimasel hetkel sisse viidud muudatused välistavad hüvitise maksmise juhul, kui tööleping lõpetati poolte kokkuleppel, kirjutab Eesti Päevaleht.

“Tegemist on töösuhte vabatahtliku lõpetamisega, mille puhul ei ole töötuskindlustushüvitise maksmine põhjendatud,” selgitas sotsiaalminister Siiri Oviir. Tema sõnul on vastastikusel kokkuleppel töölepingu lõpetamise näol sageli tegu varjatud koondamisega.

Seaduse sellise ringitegemise vastu protesteerisid Mõõdukad. “Poolte kokkuleppel lahkujad teevad seda reeglina tööandja ettepanekul. Nende hüvitisest ilmajätmine ei ole põhjendatud,” märkis Mõõdukate fraktsiooni aseesimees Eiki Nestor.

Parlament vabastas peaaegu 45 000 töötavat vanaduspensionäri töötuskindlustusmakse tasumisest, mis võrdub ühe protsendiga palgast. Töötukassa eelarvele tähendab säte umbes 23 miljoni kroonist tagasilööki.

Õigus töötukassa rahale tekib 2003. aastal töölt koondatutelt. Hüvitiseta jäävad aga kõik töölt vallandatud, sealt omal soovil või poolte kokkuleppel lahkujad.

Praegu on Eesti töötuse tase viimase kaheksa aasta madalaim, olles vaid napilt üle üheksa protsendi. Mitmete ennustuste kohaselt kasvab töötute arv oluliselt 2003. aastal, sest paljud firmajuhid on töötuskindlustusele lootes koondamisi edasi lükanud.

Üksikasjad

Avaldatud: 17 detsember 2002

• Äripäev

Valitsus arutab täna eelnõu, mille kohaselt tõuseksid majutuskulude hüvitiste maksuvabad piirmäärad.

Riigisisesel lähetusel tõuseksid piirmäärad 700 kroonilt 1200 kroonile ja välislähetuse puhul 1700 kroonilt 2000 kroonile ööpäevas, kirjutab Eesti Päevaleht.

“Summad olid ajale jalgu jäänud ja neid oli tarvis muuta,” ütles rahandusministeeriumi otseste maksude talituse peaspetsialist Mari Kuusk. Piirmäärade aluseks on Hotellide ja Restoranide Liidu esitatud andmed hotellides ööbimise hindade kohta nii Eestis kui ka välismaal.

“Minu arust on see suhteliselt mõistlik otsus, sest hotellide hinnatase on tõusnud ja kehtivate hindadega oli raske saada mõistlikku hotellikohta ööbimiseks,” ütles Eesti Gaasi müügiosakonna direktor Raul Kotov.

Töö- ja teenistuslähetuse majutuse hüvitiste piirmäärade suurendamise tõttu vähenevad riigieelarvesse laekuvatest tuludest tulu- ja sotsiaalmaks ligikaudu 1 miljoni krooni võrra.

Eelnõu kohaselt jõustuks määrus 1. jaanuaril 2003. aasta

Üksikasjad

Avaldatud: 17 detsember 2002

• TULUMAKSUSEADUS
• Raamatupidaja.ee

Kolmapäeval, 11. detsembril võttis Riigikogu vastu seaduse (eelnõu 1215), millega muudeti sealhulgas maksuseadusi, sundkindlustusi ning ka maksukorralduse seadust.

Tulumaksuseaduses menetluse käigus tehtud uutest muudatustest võib nimetada seda, et isikliku sõiduauto kasutamise maksuvaba hüvitust lubatakse maksta töötajale, juhatuse liikmele või avalikule teenistujale ka siis kui, kui vastav isik kasutab sõiduautot liisinglepingu alusel. Erisoodustuse hinna määramise osas on tehtud muudatus, mille kohaselt erisoodustuse hinna määramisel lähtutakse üldjuhul erisoodustusena antud kauba või teenuse turuhinnast. Dividendide maksustamise osas on öeldud sõnaselgelt, et fondiemissiooni korras jaotatud kasumit ei maksustata. Sotsiaalmaksuseaduses on eelnõu menetluse käigus tehtud tänuväärne muudatus, mille kohaselt vabastatakse sotsiaalmaksust mitteresidendile võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- ja teenustasu, kui töö tegemise koht asub välisriigis. Muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2003. Teistest maksuseaduste muudatustest, mida sama eelnõu sisaldas, võib lugeda IMG 23.10.2002 maksu-uudisest.

Eelnõu menetlemise käigus tehti maksukorralduse seaduses ohtlik muudatus, millest ka ajakirjandus ette hoiatas. Nimelt kehtestas Riigikogu sama eelnõuga tagasiulatuvalt maksuintressid, mille Riigikohus 5. novembril põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistas. Seega sätestab 1. jaanuarist 2003 maksukorralduse seaduse § 163 lg 2, et tähtpäevaks tasumata maksusummalt arvestatava intressi suuruseks on samad määrad, mis olid põhiseadusega vastuolus olevates rahandusministri määrustes. Seadusega tagantjärgi intressi kehtestamist ei saa pidada õiguspäraseks ning loodetavasti annab õiguskantsler hinnangu selle vastavusele põhiseadusega. Kui maksuhaldur peaks hakkama seda sätet ettevõtja suhtes kohaldama, siis on mõistlik see vaidlustada kohtus ja saada hinnang selle sätte kehtivusele.

Lõpetuseks tahaks loota, et Eesti ei ole sattumas põhiseaduslikku kriisi, kuivõrd õigusriigile omased väärtused ei püsi iseenesest, vaid nende hoidmine nõuab nii riigilt kui tema kodanikelt arenenud õigusteadvust ja õiglustunnet. Neid väärtusi ei saa asendada argivajadusest johtuva toimimisega.

Ranno Tingas
Jurist-maksukonsultant
IMG KONSULTANT AS

Üksikasjad

Avaldatud: 16 detsember 2002

• Äripäev

E I K I N E S T O R
Riigikogu liige, Mõõdukate aseesimees

Kui tubli tööinimene juhtus möödunud teisipäeva õhtul televiisorist uudistesaateid vaatama, kuulis ta lühikest ja selget sõnumit: valitsus kehtestas järgmiseks aastaks palga alammääraks 2160 krooni kuus.

Pereema ja -isa kehitasid selle peale õlgu. Esimene neist teenib 4000 krooni ja teine 9000 krooni kuus. Nende sissetulekuid alammäära tõus ei suurenda. Varem olid nad kuulnud, et valitsus ei taha suurendada tulumaksuvaba miinimumi. Polegi nagu millelegi loota, kui just tööandja jõulude eel järgmise aasta palgatõusu kohta midagi ei ütle.

Kõigi palka on võimalik tõsta
Kümme aastat turumajandust ja kokkuleppelisi palku on palgatõstmise kunsti teinud selgeks ehk kahele töötajale kümnest. See ongi üks peamisi põhjusi, miks on Eestis nii madalad palgad. Tuleb küsida, kas me peame sellega leppima? Mõõdukate vastus on: me ei tohi sellega leppida. Peale selle, et madalam töötasu tähendab üsna loomuldasa ka lihtsamat tööd, on väike palk selge signaal ka selle kohta – rabad sa nii palju ja hästi, kui tahad, oluliselt paremaks su elu sellest ei muutu.

See, et meie töö on suuremat palka väärt, leiab täna kahetsusväärsel kombel tõestuse ainult naaberriikides. Ei erine ju millegi poolest Tallinna ja Helsingi bussijuhi oskused, aga vähem kui sada kilomeetrit põhja pool on nad mitu korda paremini tasustatud. Nii aga ei tohi jääda. Küsimusele, kas on võimalik tõsta kõigi Eesti töötajate palka, vastan mina: jah, on küll võimalik.

Eestis kehtivad seadused, mis panevad keerulise palgaläbirääkimiste protseduuri täpselt paika. Seadus ütleb ka, et riigil on õigus ja kohustus sõlmitud kokkulepete (käesoleval juhul siis palgalepingu) täitmist nõuda. Meil on igati esinduslik Tööandjate Keskliit, kes mitme aasta jooksul on suutnud tööandjate ühiseid huve selgelt välja tuua. Meil on kaks üleriigilist ametiühingukeskust, mis on tõestanud oma valmidust palgaläbirääkimisi pidada ja seda mitte ainult ametiühingu liikmete, vaid kõigi palgasaajate huve arvestades. Viimase tõestuseks on kas või ülalmainitud alampalga kokkulepe, milleni tööandjad ja ametiühingud jõudsid ilma valitsuse abita.

Peale selle on Eestil ka valitsus, kel on sõltumata poliitilisest kooslusest või peaministri nimest õigus esitada maksuseaduste muudatusi ja riigieelarvet parlamendile. Ka maksud on osa töötava Eesti toimetulekust. On arusaadav, et kolmel osapoolel on erinevad huvid ja need huvid saab kokku viia tulupoliitilise kokkuleppe abil. Et see tõepoolest ka võimalik on, seda kinnitavad Iirimaa ja Soome näited.

Tööandjad, ametiühingud ja valitsus saavad kokku leppida, et 2004. aastal tõusevad kõigi töötajate palgad vähemalt x protsenti. Valitsus saab sellisele kokkuleppele omalt poolt kaasa aidata tulumaksuvaba miinimumi tõstmisega ja tehes muid muutusi maksukorralduses. Ka riigi kulutused töötute ümberõppeks, ettevõtluse arendamiseks, uute töökohtade loomiseks ja paljud muud aktiivsele tööhõivepoliitikale suunatud vahendid aitavad palgatõusule kaasa.

Kolm reaalset probleemi
Sellesse kokkuleppesse on mõistlik kaasata ka ühised arusaamad tööpuuduse leevendamise küsimuses. Toon kolm näidet, kus lähematel aastatel vajavad sellist tulupoliitilist lepet kõik erinevad pooled. Esiteks, kui aastal 200? rakendatakse tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus, siis tööandja kulutused tööjõule suurenevad ja võimalus tõsta palku väheneb. Töötajad seda oma rahakotis aga ei tunneta ja vajadus muude lahendustega leevendada hinnatõusust tekkivat palgasurvet on ilmne.

Teiseks, kui kaob madal käibemaksumäär toasoojale, siis soovib inimene ka vastavat palgatõusu või teistsugust kergendust. Miks peaks avalik surve langema vaid tööandjatele? Ja kolmandaks, kui valitsus leiab, et sotsiaalkindlustuse edasiseks arenguks on mõistlik jagada sotsiaalmaks tööandja ja töötaja osaks, siis ei nõustu töötajad sellega enne, kui võimaliku augu tekkimine isiklikus eelarves on välistatud.

Need kolm on kõik lähiaastate reaalsed probleemid. Neid saab lahendada ainult tulupoliitilise kokkuleppe teel.

Kuidas tagada, et kokkulepitud palgatõus tõesti ka kõigi töötajateni jõuab? Arvan, et nii esinduslikus koosluses saavutatud lepe on juba ise tagatis. Kui leidub neid tööandjaid, kes leppest kõrvale püüavad hiilida, siis tööinspektsioonil on õigus vastavat palgalisa tööandjalt nõuda. Nii, nagu nad teevad seda ka täna alampalga puhul. Kohtust või töövaidluskomisjonist rääkimata. Peame aru saama, et kokkulepitud palk on sama, mis seadusega tagatud töötasu.

Unistus madalate töötasudega riigist on küündimatu ja lühinägelik. Kõrgemate palkadega Eesti töötab paremini.