Artiklid

Anti Ronk

* II sambaga liitujad peavad raamatupidajale liitumisest teatama

* Tööandjad peavad pensionikeskuses liitumise üle kontrollima

Jaanuari palgast hakatakse kahte protsenti kinni pidama neil inimestel, kes liitusid pensionireformi II sambaga eelmise aasta suvest kuni 31. oktoobrini. Sel perioodil liitus 168 395 ja kokku on liitunuid Eestis 207 200 inimest.

“Selleks, et vältida asjatuid sekeldusi, peaksid raamatupidajad kontrollima, kas töötaja on liitunud II sambaga või mitte,” ütles maksuameti peadirektori asetäitja kohusetäitja Kaja Tamm. “Reaalne elu on näidanud, et ainult töötaja ütlusele lootma jääda ei ole mõtet. Eelmise aasta sügisel peeti keskmiselt 1200 isikul kuus makse kinni, kuigi tegu polnud kohustatud isikuga.”

Tööandja kohustus. Pensionifondiga liituja peaks teavitama otsusest oma ettevõtte raamatupidajat ja tööandjal on alates sellest aastast kohustus kontrollida, kas isik on liitunud II sambaga.

“Kuidas töötaja oma tööandjale liitumisest teatab, on töötaja ja tööandja vaheline asi. Mõni tööandja on teinud teatamise korrast isegi sisemise juhendi, teistele piisab trepi peal mainimisest. Tööandjal ei ole õigust küsida töötajalt valikuavalduse koopiat. Samuti pole tööandjal vaja teada töötaja pensionikonto numbrit ega valitud fondi,” ütles Sampo Varahalduse arendusjuht Peeter Schamardin.

Tööandjal on lihtsam töötajate liitumine üle kontrollida, kui hiljem mitmeid kordi makseid ja deklaratsioone korrigeerida. Töötajate liitumist saab kontrollida internetis kas lihtpäringuna, sisestades töötaja isikukoodi või masspäringu internetiaadressilt . Nimekirja alusel kontrollimine maksab 500 krooni.
Ka ühe töötaja vale pensionimakse korral jäävad firma kõigi töötajate maksed maksuametis toppama. Väga heaks abiliseks on kontrollimise juures www. pensionikeskus.ee, alajaotus “info tööandjale”. Vajaliku kontonumbri ja viitenumbri, kuhu kaks protsenti kanda, saavad raamatupidajad maksuametist.

Makse 10. kuupäevaks. “Tööandja peab kinnipeetud makse edastama maksuametile järgneva kuu 10. kuupäevaks, samal ajal peab tööandja saatma ka deklaratsiooni. Maksuametil on aega edastatud rahade ja deklaratsioonide kontrollimiseks 15 tööpäeva,” ütles Eesti Väärtpaberikeskuse tegevdirektor ja juhatuse liige Kaidi Oone.

“Palgast kinni peetud raha liigub suunal tööandja-maksuamet-EVK-fond ehk rahad liiguvad lõppsihina pensionifondi. Pensionikontole jõudnud raha vahetatakse inimese valitud pensionifondi osakute vastu,” ütles Oone. Inimese pensionile jäädes ostab fond osakuid tagasi.

Maksuameti peadirektori asetäitja kohusetäitja sõnul olid esimesel kogumisperioodil 80 protsenti deklaratsioonidest täidetud vigaselt, mille tulemusena jäi umbes neli miljonit krooni maksuametile üle kandmata.

Firmade sotsiaalmaksu võla tõttu jäi üle kandmata 5,7 miljonit krooni. Teise liitumisperioodi lõpuks oli vigade osa langenud 10 protsendile.

Selle aasta 31. oktoobrini on viimane võimalus süsteemiga liituda umbes 48 000 inimesel, kes on sündinud aastatel 1957– 1961. EVK ootab aga vähemalt 60 000 täiendavat süsteemiga liitujat. Prognoositav rahaline laekumine on aga üle 60 miljonit krooni kuus, mis kasvatab aasta lõpuks fondide kogumahu peaaegu ühe miljardi kroonini. Prognoosis ei ole arvestatud tööturule sisenejaid, mis suurendab arvu veelgi.

Tulumaksuseaduse (TMS) § 42 lg 1 ja 2 uue redaktsiooni kohaselt võib residendist füüsilisele isikule tehtavatest § 41 punktides 1, 3, 6, 7 ja 12 nimetatud väljamaksetest enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha arvata igas kalendrikuus 1/12 §-s 23 sätestatud maksuvabastusest maksumaksja ühekordse kirjaliku avalduse alusel. Kui väljamakse saaja saab tulu mitmelt tulumaksu kinnipidajalt, võib mahaarvamise teha ainult üks, maksumaksja poolt valitud tulumaksu kinnipidaja. TMS § 61 lg 18 järgi peab maksumaksja avalduse esitama 31.märtsiks 2003, v.a juhul, kui ta on selle juba esitanud.

Võrreldes eelmiste maksustamisperioodidega on laiendatud tulude loetelu, milliste väljamaksmisel võib tulumaksu arvutamisel maksuvaba tulu maha arvata, kuid selleks peab igal juhul olema esitatud maksumaksja kirjalik avaldus, sh ka ühe tööandja juures töötamisel. Maksumaksja ühekordne kirjalik avaldus kehtib seni, kuni toimuvad maksumaksja tulude saamisel muudatused (töökoha vahetus, tuluallikate muutus vms) ning avalduse kehtivuse aeg ei ole piiratud kuu või aastaga.

Viktoria Korpan
maksud

Haigekassa ei saada enam välja tõendit tulumaksu kohta nii nagu eelmistel aastatel.

Tulenevalt muudatustest tulumaksuseaduses, ei pea Haigekassa kindlustatutele enam välja saatma tõendeid haigushüvitistelt kinnipeetud tulumaksu kohta, teatas Haigekassa.

Maksuamet ei nõua tuludeklaratsiooni juurde tõendi esitamist haigushüvitistelt kinnipeetud tulumaksu kohta.

Maksuametile interneti kaudu tuludeklaratsiooni esitamisel ja maksuametist endale eeltäidetud deklaratsiooni tellimisel on tuludeklaratsioonil juba olemas haigushüvitise ja sellelt kinnipeetud tulumaksu andmed.

Haigekassast vajavad tõendit haigushüvitiselt kinnipeetud tulumaksu kohta ainult need inimesed, kes ei ole nõus maksuameti andmetega haigushüvitise ja sellelt kinnipeetud tulumaksu kohta või isikud, kes ei kasuta eelpool nimetatud tuludeklaratsiooni täitmise võimalusi ja kellele on 2002. aastal makstud haigushüvitist (ei lähe arvesse lehe haigekassasse esitamise aeg, vaid hüvitise maksmise aeg).

Alates 1. veebruarist võib tõendit vajav inimene pöörduda oma elukohajärgse piirkondliku haigekassa osakonda või büroosse ning vastava sooviavalduse ja isikut tõendava dokumendi alusel väljastatakse tõend 2002.aasta haigushüvitistelt kinnipeetud tulumaksu kohta.

Enn Tosso
ärikoolitus/turundus

Puhkuseseadus nõuab, et tööandja koostab kalendriaasta kohta puhkuste ajakava ja teeb selle töötajatele teatavaks jaanuarikuu jooksul.

Ajakava 2003. aasta jaanuaris koostamata või töötajale tutvustamata jätmise korral võib töötaja jääda 2003. aastal puhkusele endale sobival ajal. Selline töötaja teatab puhkusele jäämisest tööandjale kirjalikult vähemalt kaks nädalat ette ning tööandja peab töötajale eelviimasel päeval enne puhkusele jäämist maksma puhkusetasu ja ei tohi teha töötajale takistusi puhkuse kasutamiseks.


Tallinn, 9. jaanuar 2003. Töötukassa prognoosib alanud aasta esimeseks kvartaliks 2500 kollektiivselt koondatud inimest ning terveks aastaks 7700 kollektiivselt koondatut.

Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul on Töötukassale tänaseks laekunud töölepingute kollektiivse ülesütlemise taotlusi kümme. „Kokku puudutavad need 177 inimese koondamist,“ ütles Paavel. „Seitsme ettevõtte osas on otsus juba langetatud ning hüvitis on välja makstud 117 inimesele.“

Töötukassa 2003. aasta kulud on 577.143.000 krooni. Töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitise maksmiseks on eelarves ette nähtud 73.126.000 krooni.
„Töötukassa on valmis töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitise väljamaksmiseks ning hirm, et raha ei jätku, on asjatu,“ ütles Paavel. „Esimesel kvartalil oleme plaaninud teha 26.654.000 krooni eest kollektiivse koondamise hüvitise väljamakseid.“

Tööandja töötuskindlustusmakseks on sel aastal 0,5 protsenti palgafondilt ning töötaja makseks üks protsent palgalt ja muudelt tasudelt. Töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral maksavad töötajale hüvitise võrdsetes osades välja tööandja ja Töötukassa.

„Kõik töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitise väljamaksed teeme tööandaja sihtfondist, kuhu laekuvad tööandja maksed,“ selgitas Paavel. „Hüvitise maksmist ei saa tõlgendada kui riigipoolset toetust tööandjale, sest tegu on ikkagi tööandjate endi poolt makstud rahaga.“