Üksikasjad

Avaldatud: 24 Oktoober 2002

• SOTSIAALMAKSUSEADUS
• Äripäev

Äripäev kirjutas juhtkirja sotsiaalmaksu muutmisest töötaja maksuks ligi aasta tagasi, novembris 2001. Selle aja jooksul on lisandunud üleskutsele peale ettevõtjate uusi toetajaid, mille tulemusel on idee valitsuses arutlusel.

Kõige õigem on muuta sotsiaalmaksu praegused 33% täielikult töötaja maksuks, kuna see pidurdab kõige efektiivsemalt katseid niigi kõrge sotsiaalmaksu määra tõsta. Seaduse muudatus koos brutopalga tõstmisega oleks vaja ära teha enne Riigikogu valimisi.

Oletame, et pärast Riigikogu valimisi saavad võimule vasakpoolsed, kelle käed sügelevad kõige rohkem raha maksimaalse ümberjagamise järele.

Kui sotsiaalmaks jääb tööandja maksuks (loe: ettevõtja maksuks – kuna lisaväärtust loob vaid ettevõtlus), võib maksumäära tõstmine lihtsasti läbi minna.

Protestijate hulk on väiksearvuline. Kui sotsiaalmaksu maksab aga töötaja ise, võrduvad katsed maksu tõsta poliitilise enesetapuga, sest peaaegu kõik töötajad on ju ka valijad.

Siiamaani liberaalse majandusega Eestile pole niisugune efektiivne kaitsemeede üldsegi mitte ülearu. Muudatust sunnib tegema ka töötaja praegune peaaegu täielik huvipuudus sotsiaalmaksu summade suuruse ja nende kasutamise üle. Midagi läheb pensioni-, midagi haigekassasse, ühine on vaid pöidlate keerutamine, et praegune süsteem kedagi ei rahulda. See on aga ainult vesi maksukoormuse tõstjate veskile.

Seevastu lisandunud töötuskindlustuse üheprotsendilist makset märkasid oma palgalehel kõik, mistõttu tekkis ka diskussioon, kusjuures täiesti õigustatult, pensionäride ja pensionieelikute ebaõiglase kohtlemise üle. Sama tuleb käivitada sotsiaalmaksu osas.

Et sotsiaalmaksu jääks ka edaspidi arvestama ja kinni pidama tööandja (nii nagu praegu tulumaksugi), siis väidavad kriitikud, et midagi ei muutu. See pole õige. Erinevus ilmneb kas või ühel lihtsal näitel. Pensionikindlustuse teise samba puhul on kujunenud lendlauseks “maksad ise 2% ja riik kingib pealekauba veel 4%”.

Kui sotsiaalmaks on täielikult töötaja maks, mis ei pidavat ju midagi muutma, siis nn kingitused millegipärast haihtuvad. Juba see konkreetne näide peaks veenma maksumuudatuse vajalikkuses: töötaja huvi ja arusaamine maksupoliitikast paraneb oluliselt. Sotsiaalkindlustuse summad on jagatud tööandja ja töövõtja vahel näiteks meie naaberriikides Soomes ja Lätis.

Eraldi teema, mida Äripäev on jätkuvalt propageerinud, on ravikindlustuse 13 protsendipunkti osaliselt vabatahtlikuks muutmine.

Näiteks pool on kohustuslik makse laste, õppurite, pensionäride, töötute ja puuetega inimeste raviks.

Kuid teine pool oleks võimalik rahas kätte saada, et vormistada personaalne ravikindlustuse poliis kas haigekassas või kindlustusseltsis – sõltuvalt sellest, kes soodsamalt pakub. Või jääda enda puhul lootma nn ühiskatla printsiibile, makstes vanaviisi.

Unustades ära kingitused, on pensionikindlustuse 20 protsendipunkti mingil määral vabatahtlikkuse alusel juba jagatud, mis on iseenesest positiivne.

Üksikasjad

Avaldatud: 23 Oktoober 2002

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Töötukassa

Riigikogu täiendas täna töötuskindlustuse seadust ühegi vastuhääleta nii, et töötavad pensionärid vabanevad alates 1. novembrist töötuskindlustusmakse tasumisest.
Sama muudatusega on töötuskindlustusmaksest vabastatud ka need töövõtjad, kel oli tänavu 1.jaanuaril jäänud pensionini vähem kui 12 kuud.

Seaduse muutmise vajaduse tõstatas septembris õiguskantsler Allar Jõks, kes juhtis tähelepanu tõsiasjale, et 1. jaanuaril jõustunud seaduse kohaselt tasuvad töötavad pensionärid küll töötuskindlustusmakset, kuid neil pole võimalust saada töötuskindlustushüvitist. Jõksi hinnangul kohtles seadus töötavaid pensionäre võrreldes teiste isikutega ebavõrdselt, kuid mõistlikku põhjendust sellele polnud.

Teiseks maksid töötavad pensionärid töötuskindlustusmaksete näol sisuliselt maksu, kuid maksu saab kehtestada vaid maksu-, mitte lihtseadusega.

Tänavuste andmete põhjal tasub töötuskindlustusmakset 44.864 vanaduspensionieas inimest keskmise töötasuga 4388 krooni kuus. Seega vähendab seadusemuudatus laekumisi töötuskindlustushüvitiste sihtfondi umbes 23,5 miljoni krooni võrra aastas.

Üksikasjad

Avaldatud: 24 Oktoober 2002

• SOTSIAALMAKSUSEADUS
• Äripäev

Sotsiaalmaksu tööandja ja töövõtja vahel jagamise positiivne efekt oleks eelkõige psühholoogiline. Praegu kehtiva süsteemi puhul, kus sotsiaalmaksu maksab täiel määral tööandja, ei taju töötaja sotsiaalmaksu kui oma töötasu osa ja kindlustusliiki, mille eest saab teatud hüvitisi. Sotsiaalmaksu jagamine tööandja ja töötaja vahel suurendaks tõenäoliselt töötajate huvitatust rääkida aktiivsemalt kaasa sotsiaalkindlustussüsteemi arengu osas.

Laiemapõhjaline diskussioon ühiskonnas sotsiaalkindlustusest aitaks kaasa süsteemi efektiivsuse paranemisele ja maksemäärade mõistlikul tasemel hoidmisele. Kuigi sotsiaalmaksu tasumise siirdumine töötajale võib tekitada ahvatluse oma tulusid varjata, näitab maailmapraktika, et eraisikud on kohusetundlikumad maksumaksjad kui juriidilised isikud. Maksu jaotamise psühholoogiline efekt sõltub sellest, kuivõrd on töötajad motiveeritud oma tulusid deklareerima ja makse maksma.

Soome ja Läti on sotsiaalmaksusüsteemi reformi viinud läbi hiljuti: Soomes jagati tööpensionide ja töötuskindlustuse rahastamiskoormus tööandja ja töövõtja vahel 1993. a; Lätis võeti vastu otsus jagada sotsiaalkindlustuse rahastamiskoormus tööandja ja töötaja vahel võrdselt 1996. a.

Sotsiaalmaksusüsteemi muutmise kahjuks räägivad peamiselt korraldusliku ja tehnilise poolega seotud aspektid. Ümberkorraldused maksusüsteemis tähendaksid muudatusi seadusandlikes aktides, ametiasutuste töökorralduses, raamatupidamisprogrammides jm, mis on seotud kulutustega.

http://www.ettk.ee/src/uudised/index.php3?uudise_id=1243

Sotsiaalmaksu jaotuse variandid
Tööandjate algatusel kolmepoolsete läbirääkimiste poolt sotsiaalmajandusnõukogult tellitud sotsiaalmaksu koormuse jaotamise võimaluste analüüsis vaadeldi nelja alternatiivi:

* sotsiaalmaksu koormus siirdub tööandjalt täielikult töötajale;
* sotsiaalmaksu koormus jaguneb tööandja ja töötaja vahel selliselt, et tööandja maksab pensionikindlustuse osa ja töötaja ravikindlustuse osa;
* sotsiaalmaksu koormus jaguneb tööandja ja töötaja vahel võrdselt (50/50);
* sotsiaalmaksu koormus jääb täielikult tööandjale.
Allikas: Tööandjate Keskliit

Üksikasjad

Avaldatud: 23 Oktoober 2002

• SOTSIAALMAKSUSEADUS
• Äripäev

Valitsusse jõudis eile sotsiaalmaksu reformikava esimene dokument, mille eesmärk on jagada sotsiaalmaks töötaja ja tööandja vahel.

“Ma ei usu, et täna-homme midagi muutub,” ütles Tööandjate Keskliidu esindaja Tarmo Kriis Eesti Päevalehele. “Vähemalt mitte selle valitsuse ajal, kuna koalitsioonileppest on maksuküsimused välja viidud.”

Kuna reformi eeldus on, et keegi kolmest osapoolest, töötaja, tööandja ega riik ei kaotaks, ehk dokumendis on mängitud nn nullsummamängu, siis reaalset mõju lähemas tulevikus selline reform Eesti maksupoliitikas ei oma. “Küll on sellel väga tugev ideoloogiline eesmärk, “ selgitas Kriis.

“Praegu ei tunneta töötaja, mida tähendab sotsiaalkindlustus või ravikindlustus. Neid tööandja tehtavaid makseid võetakse kui maksu, mis kuhugi kaob, mis ei ole palga osa. Tulevikus, kui osa või kõik sotsiaalkindlustusest jääb töötaja kanda, hakkab sellel rahal olema ka oma tähendus töötajale endale. Eriti tähtsaks muutub see siis, kui tulevikus võib näiteks töötaja seeläbi vähendada oma sotsiaalkindlustuse makset, või kasutada osa oma ravikindlustusest näiteks hambaraviks.”

Eesti Tööandjate Keskliidu initsiatiivil koostatud dokument annab sotsiaalmaksu reformimisel maksu maksmiseks neli alternatiivi.

Kõige radikaalsem on võimalus, et sotsiaalkindlustuse ja ravikindlustuse maksed saavad töötaja maksukohustuseks, mis tooks kaasa ka brutopalga tõusu 33%.

Teise võimalusena maksab tööandja pensionikindlustuse ja töötaja ravikindlustuse osa. Kolmanda võimalusena jaotuks sotsiaalmaks töötaja ja tööandja vahel pooleks.

Ka nende võimaluste puhul tõuseks vastavalt ametiühingute, Tööandjate Keskliidu ja valitsuse võimaliku kokkuleppe alusel vastavalt ka kõigi töötajate brutopalk.

Neljas võimalus on kehtiv, kus sotsiaalmaksu jääb maksma tööandja.