Üksikasjad

Avaldatud: 04 juuni 2003

• Raamatupidaja.ee

O L A V I K ä R S N A
ettevõtluskonsultant

Kui FIE kodus töötab, kuidas on reguleeritud siis auto kasutamine? Maksuametis öeldi, et kodust kliendi juurde sõitu ei tohi kuludesse kanda, sest sõidan ju kodust tööle. Kas pean autot kodust kaugemal parklas hoidma?

Kodus töötavate inimeste puhul tuleb vahet teha, kas tegemist on kodus töötava palgatöötajaga või FIEga. Palgatöötaja sõidab tööandjaga kokkulepitud töökohta tööle ja sealt koju tagasi. Eestis on praegu nii, et palgatöötaja jaoks on sõit kodust tööle ja töölt koju isiklik lõbu. Kui tööandja selle mingis vormis kinni maksab, on tegemist erisoodustusega.

FIE kulude puhul tuleb arvestada tulumaksuseaduse (TMS) paragrahvi 32: kulu on ettevõtlusega seotud, kui see on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil.

Palgatöötaja ei teeni ettevõtlustulu, tema kohta see paragrahv ei kehti ja palgatulust kulusid maha arvata meil ei saa.

Kodus töötav FIE sõidab kodust kliendi juurde selleks, et teenida ettevõtlustulu. Seega kliendi juurde sõitmiseks tehtud kulutused on TMSi mõttes seotud ettevõtlusega, st neid võib tulust maha arvata.

Kui hoiate autot teises linna otsas ja tahate kuludesse kanda kvartalikaarti, mis on ostetud kodust auto juurde sõitmiseks, siis võiks ju hakata arutlema, kas auto juurde sõitmine on ikka seotud ettevõtlustulu teenimisega. Kui hoiate autot kodu juures, pole midagi arutleda: kohe, kui autosse istute ja kliendi juurde sõitma hakkate, olete ka hakanud tegema ettevõtlusega seotud kulutusi.

Äripäev
04.06.03

Üksikasjad

Avaldatud: 04 juuni 2003

• TULUMAKSUSEADUS
• Eesti Päevaleht

Raigo Neudorf

* Vaesem elanikkond suhtub maksu muutumisse ükskõiksemalt

* Rahvas suhtub natuke leebemalt tulumaksuvaba miinimumi tõstmisse

Uuringufirma Ariko Marketing uuringust selgub, et valitsuse kava alandada tulumaksumäära seniselt 26 protsendilt 20 protsendini pooldab 65 protsenti elanikkonnast. Veelgi enam toetatakse tulumaksuvaba miinimumi tõstmise plaani.

Uuringu kohaselt pooldab kolmandik elanikest tulumaksumäära alandamist täielikult ning veel ligi kolmandik kaldub kava pooldama. Kui kava vastustajaid on kokkuvõttes vähe (8 protsenti), siis on märkimisväärne, et 27 protsenti küsitletuist ei oska tegelikult hinnangut anda.

Naised pooldavad rohkem

Keskmisest enam pooldavad tulumaksumäära alandamist naised, paremas tööeas olijad ning mitte-eestlased.
Ariko Marketingi juht Kalev Petti ütles, et üllatava joonena hakkaski silma see, et küsitluses osalenud vaesem elanikkond suhtus võimalikesse muutustesse ükskõiksemalt.

“Kui vaadata nende vastajate põhjendusi, siis öeldi, et mind see nagunii ei puuduta,” ütles Petti. Lisaks vaesemale vastajate rühmale hakkas sama tendents silma ka noorte puhul.

Valitsuse teist kava, tulumaksuvaba miinimumi tõstmist praeguselt 1000 kroonilt 2000 kroonini pooldab uuringu kohaselt 73 protsenti elanikkonnast.

Seega leiab tulumaksuvaba miinimumi tõstmine rohkem toetust kui tulumaksumäära alandamise kava.
“Teiseks hakkas silma see, et tulumaksuvaba miinimumi tõstmisse suhtuti natukene leebemalt kui tulumaksumäära alandamisse,” ütles Petti. “Mitmed vastajad, kes olid vastu tulumaksumäära alandamisele, suhtusid leebemalt tulumaksuvaba miinimumi tõstmisse.”

Uuringust selgubki, et ristsuhtumises kahte vaadeldavasse reformi ilmneb järgmine pilt – tulumaksumäära vähendamise pooldajaist pooldab 93 protsenti samal ajal ka tulumaksuvaba miinimumi tõstmist.

Vastupidine seos on mõnevõrra nõrgem – tulumaksuvaba miinimumi tõstmise pooldajaist toetab 83 protsenti samal ajal ka tulumaksumäära vähendamist.

Elanike vastuargumendid rõhutavad mõlema reformiosa suhtes kahte aspekti: “idee on kasutu (ei meeldi)” ja “see kõik tuleb millegi arvelt”.

Erinevalt aga tulumaksuvaba miinimumi tõstmise vastuargumentidest sisaldab tulumaksumäära alandamisele vastuseis ka “rikkad võidavad”-argumenti.

Hansapanga makromajandusanalüütiku Maris Lauri sõnul on loogiline, et kui inimestel on võimalik natuke rohkem teenida, avaldavad nad valitsuse taolistele reformidele toetust.

Kasulik vähe teenijale

“Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine on kasulikum eeskätt madalama sissetulekuga inimestele ning üksikisiku tulumaksu vähendamine kasulikum kõrgema sissetulekuga inimestele. Seetõttu need kaks tasakaalustavad asja,” ütles Lauri.

Tema sõnul võib eeldada, et kui inimestele jääb maksureformide tõttu rohkem raha kätte, kasvavad nii nende kulutused kui ka säästmine.

“Tarbimisharjumusi vaadates toetab see meie kohalikku tootmist, importi ning teenuste sektorit,” lausus Lauri.
Samas võib reformide negatiivne külg peituda selles, et kui inimeste sissetulekud ning kulutuste määr suurenevad, võib see endaga kaasa tuua hinnatõusu kaupmeeste poolselt.

“Nõudlus kaupade ja teenuste järele suureneb,” põhjendas Lauri.

Üksikasjad

Avaldatud: 04 juuni 2003

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Raamatupidaja.ee

Valuline reform on vahel ellujäämiseks vajalik. Äripäeva meelest peab ettevõtetel laskma avaliku tänitamiseta oma töötajaid koondada, kui see lubab oluliselt ettevõtte tootlikkust tõsta.

Et Eesti ettevõtetel on tootlikkusega probleeme, näitavad mitmed uuringud. Tunamullu oli Eesti maailma konkurentsivõime edetabelisse pääsenud 49 riigi seas tööjõu kvaliteedi osas kõige viimane. Ka tänavust konkurentsivõime edetabelit hinnates tuuakse ühe Eesti nõrga kohana välja ettevõtlussektori vähene efektiivsus – ühelt poolt kimbutab oskustööliste puudus ja teisalt tööjõu hinna tõus.

Eestis kasvavad juba 2001. aasta algusest palgad kiiremini kui tootlikkus. Alles paari päeva eest nentis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi peaspetsialist Helena Hannula, et eelmisel aastal vähenes töötlevas tööstuses toodang ühe töötaja kohta ning tööjõukulud on kasvanud kiiremini kui tootmismahud. Mahajäämuses vaevlevad ettevõtted on lihtsalt sunnitud töötajaid koondama, et oma tootlikkust tõsta. Ja mitte ainult tootlikkust, vaid ka palku.

Sõnumid aina kasvavast tööpuudusest, mille pärast valutas üleeilses Eesti Päevalehes kibedasti südant endine sotsiaalminister Eiki Nestor, on aga liialdatud. Eestis kukub tööpuuduse kõver juba 2001. aasta algusest järjekindlalt allapoole.

Petlik ettekujutus suurtest koondamistest tekib seepärast, et ajakirjandusse jõuavad lood koondamislainetest suurtes ettevõtetes, kus töö kaotamine tabab valusalt kümneid ja sadu inimesi korraga. Kuid tähelepanuta jäävad sadade ettevõtete pidevad pingutused töökohti juurde luua. Kui heita pilk näiteks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellitud uuringule väikese ja keskmise suurusega ettevõtetest, vaatab sealt vastu väga töötajasõbralik keskkond.

Enamikes väikestes ja keskmistes ettevõtetes – ja üks keskmise suurusega firma võib anda tööd paarisajale inimesele – pole töötajate arv sugugi vähenenud. Pigem vastupidi – töötajate arv väikese ja keskmise suurusega ettevõtetes hoopis kasvab tasapisi.

Tööandjad pole kõrilõikajad, kes püüavad kohe esimesel võimalusel sellega efektiivsust tõsta, et töötajatele sule sappa panevad. Näiteks nendesamade väikeste ja keskmiste ettevõtete juhtidest koolitas 2001. aasta jooksul oma töötajaid peaaegu 60 protsenti, seejuures veerand pakkus koolitust kõigile oma töötajatele. See räägib täiendkoolituse võidukäigust ja tööviljakuse kasvust, mitte soovist inimestest lahti saada.

Ka suurettevõtted koondavad töötajaid vastumeelselt viimasel minutil. Näiteks ligi 300 töölise koondamist kavandav ja selle eest avalikult sakutada saav Kreenholm tegi otsuse hetkel, mis ettevõte kahjum oli 47 miljonit. Kreenholmi juhtimise üle võtnud Rootsi emaettevõtte Boras Wäfveri direktor Mats Skogman ütles, et Kreenholm polnud ootusi täitnud juba mitu aastat.

Loomulikult on koondamine halb variant, traagiline üksikisikule ja vaevaline riigile. Kuid kui ei saa korraga tõsta tootlikkust ja hoida inimesi tööl, tuleb töötajate arvu vähendada. Majandus tervikuna võidab.

Äripäev
04.06.03

Üksikasjad

Avaldatud: 02 juuni 2003

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Toivo Tänavsuu, Raigo Neudorf, Anti Ronk

* Eiki Nestor peab käimasolevat koondamislainet erakordseks

* Ametnik: kuus lisandub 3000 töötut, kes uut kohta ei leia

Riigikogu liikme Eiki Nestori hinnangul puudub valitsusel tööhõiveprogramm käimasoleva suurema koondamislaine tagajärgedega tegelemiseks, mistõttu võib tööpuudus lähiaastatel hüppeliselt kasvada.

Endise sotsiaalministri Nestori sõnul valitseb Eestis hetkel üsna ebatavaline olukord, kuna tavaliselt kevaditi ettevõtetes massilisi koondamisi ette ei tule. “Minu meelest on oht olemas, et aastatel 2004-2006 võib tööpuudus veelgi kasvada. Praegu tegemata töö lööb välja aasta-kahe pärast,” ütles Nestor.”Meie viga on selles, et raha, mille masinatesse paneme, oskame lugeda, kuid see, mis inimestesse läheb, on teisejärguline,” lisas ta

Amet manipuleerib

Sotsiaalküsimustega tegeleva anonüümseks jääda soovinud riigiametniku sõnul näitab tööturuamet oma tublidust andmetega manipuleerides. “Umbes 10-protsendine tööpuuduse määr pannakse paika vaid nende töötute järgi, kes on tööhõiveametites arvel, saavad abiraha ning osalevad koolitustel,” ütles ta.

Tema hinnangul võetakse tööturuametis töötuna arvele iga kuu kuni 6000 inimest, kellest reaalselt saavad uue töö vaid umbes pooled. “Ülejäänud mass kaob statistikasse ära. Ja ma pean pidevalt jälgima, kuidas tööturuamet andmeid peidab.”

Statistikaameti andmed on tema sõnul ebaadekvaatsed, kuna amet küsitleb valikuliselt teatud hulka leibkondadest ning üldistab andmed. “Prügimäe elanikele näiteks ei saa ju ankeeti saata, et täitke ära ja saatke tagasi.”

Riigiametniku sõnul on probleemiks suure osa töötute muutumine töövõimetuspensionärideks, kes vastavat abiraha saavad. “Töötu inimese tervis halveneb kiiresti, kuna arstiabi ei ole talle kättesaadav.”

Kuna Eesti on väike riik, avaldavad Nestori sõnul praegused koondamised märgatavat mõju ka riigi töötusemäärale tervikuna. “Meie tööpuuduse tase on kõrge. Samas tunnetab suur osa töötajatest riski, et ta võib kaotada töökoha,” ütles Nestor.

Praegust koondamislainet saab Nestori hinnangul paljuski seostada Eesti majanduse avatusega. “Eestil on üks eripära: me oleme avatud majandusega. Kui maailmamajandus läheb ülesmäge, tuleb ka siia tööd suhteliselt ruttu juurde. Asja negatiivne pool on, et selline majandus on tundlik väljastpoolt tulevate muudatuste osas.

Teisisõnu - kui emaettevõttel läheb nigelalt, mõjutab see ka siinse firma tegevust,” selgitas Nestor. Tema sõnul võib heaks näiteks pidada Kreenholmi.

Praegusel valitsusel Nestori sõnul tööhõiveprogramm puudub. “Koalitsioonileppesse on sisse kirjutatud, et läbi viiakse tööhõive kompleksprogramm, kuid millega seejuures tegu on, mina aru ei saa,” ütles Nestor. Tema sõnul pole valitsus rääkinud ka sellest, kui palju riigi tööhõivepoliitikale raha kulutatakse.

“Koalitsioonileppes võiks olla kindel hulk raha aktiivse tööhõivepoliitika jaoks, kuid seda ma praegu ei näe,” ütles Nestor.

“Euroopa tõsised tööhõivega tegelevad riigid suunavad tööhõivepoliitikale SKP-st 3-3,5 protsenti. Eestis oli see varem 0,27 protsenti. Sel aastal on tänu töötuskindlustusele see umbes 0,8 protsenti,” rääkis Nestor.

Ei usu valitsusse

Tema sõnul oleks mõistlik, et valitsus järgmisest aastast selle näitaja ühe protsendini tõstaks, kuid valitsuse praeguse suhtumise juures peab Nestor seda vähetõenäoliseks.

Endise sotsiaalministri sõnul jäävad paljud inimesed töökoha kaotamise ning koondamishüvitise kättesaamise järel koduseks ega asu aktiivselt uut kohta otsima.

“Kohe tuleb pöörduda tööturuametisse. Tööturul peab kogu aeg aktiivne olema. Mida pikemalt inimene jääb tööst kõrvale, seda raskem on tööle naasta,” lausus Nestor.

Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsleri Piret Lillevälja sõnul pole töötukassa andmetel käesoleval aastal kollektiivsete koondamiste buumi. Kõige rohkem kollektiivseid koondamisi toimus jaanuaris: 23 ettevõttes kokku 602 inimest. Nelja esimese kuuga on kollektiivseid koondamisi olnud 54 ettevõttes ja koondatuid on 1611.

“Suuremad ümberkorraldused ja struktuurimuutused ei ole Eestis majanduses veel lõppenud, ka majanduse efektiivsuse seisukohalt on meil tugevalt kasvuruumi,” ütles Lilleväli.

Töökohti luuakse juurde

Tema sõnul on olemas võimalus, et tööpuudus hakkab kasvama. “Jah, risk on. Tööpuuduse vähenemine viimase kahe aasta jooksul on olnud märkimisväärne ja pidev protsess, kuid uuringute järgi ei ole ettevõtted, eriti suuremad, kuigi optimistlikud uute töökohtade loomise ning tööjõu värbamise suhtes.”

Tööturuameti peadirektor Mati Ilisson tööpuuduse kasvu riski normaalse arengu korral ei näe. “Üle aasta juba on tööpuudus langenud ning praegu tundub, et langus jätkub,” ütles ta.

Ilissoni hinnangul on pilt suurest koondamislainest petlik, kuna räägitakse ainult sellest, kui mõni firma töökohti kaotab, mitte sellest, kui neid juurde loob. “Aastas tekib uusi töökohti rohkem, kui neid kaob,” ütles Ilisson.
Rahuloluks tema sõnul siiski põhjust ei ole, sest tööpuuduse määr 10,6 protsenti on ikkagi liiga kõrge.

Suurkoondamisi on tema sõnul igal aastal – eelmisel aastal Eesti Raudtees ning üle-eelmisel aastal Eesti Põlevkivis.

Oluliseks probleemiks tööturul on tema sõnul nii tööandjate kui ka töötajate taseme erinevus. “Eestis on arenenud ning oma töötajate ja töökeskkonna eest hoolitsevaid tööandjaid, kuid on ka neid, kes arvavad, et inimeselt võiks võtta 10-12 tunni jooksul miinimumpalga eest mitu nahka ja katseaja lõppedes ta kuu peale saata,” rääkis ta.

Eelmise nädala seisuga oli töötukassa hüvitisi välja maksnud 23 miljoni krooni ulatuses kokku ligi 7000 inimesele.

Töötukassa 2003. aasta eelarve järgi on sel aastal töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitisteks kavandatud 73 miljonit krooni, maksejõuetuse hüvitisteks 30 miljonit ja töötuskindlustushüvitisteks 369 miljonit.
Aasta alguses prognoosis töötukassa, et sel aastal kaotab kollektiivkoondamistega töö 7800 inimest.

Töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitist oli 25. mai seisuga saanud 1748 inimest, kuid hulk koondamisi on veel ees.

Töötukassa andmetel näitab tööpuudus kahanemistendentsi, sest palju on töötuskindlustushüvitiste maksmise lõpetamise otsuseid ja seda just uue töö leidmise tõttu. Siin mängivad oma osa ka hooajatööd.

Firmajuhti sotsiaalsed küsimused ei huvita

Kalevi juhataja Oliver Kruuda sõnul ei ole firmajuhi eesmärk mitte töökohti säilitada, vaid omanikele kasumit teenida ja selle eest saab ta ka palka. Ettevõtja ei pea tema hinnangul sotsiaalsete küsimustega tegelema.
Kruuda sõnul peab tööjõud ettevõttes olema nii efektiivne kui võimalik.

“Ettevõtja tuleb kell 8 tööle. Kell kümme langetab otsuse, et tööjõudu tuleb kohe vähendada kümne inimese võrra. Kell 12 annab ettevõttesse teada, et 10 inimest kaotavad töö. Kella viieks olgu plats puhas,” rääkis ta. “Järgmise päeva hommikul tuleb taas tööle ja alles jäänud inimestega toodab kasumit, pluss maksab natuke rohkem palka.”

Personal on Kruuda sõnul ettevõtte üks suurimaid kuluartikleid. “Üks asi on see, mida näidatakse kasumiaruandes palgareal, teine osa kulub tema töökoha võimaldamisele.”

Personal on ka üks vähestest kuluartiklitest, mida ettevõte ise juhtida saab. Kalevi kuludest viiendik läheb 600 inimese tööl hoidmiseks.

Kruuda leidis, et koondamislaine ei ole põhjustatud sellest, et töötukassa hakkas hüvitisi välja maksma. “Koondatakse ikka seal, kus pole enam tööd anda. Kui Läätsal oleks näiteks oma kilu kusagile saata, siis ta ei koondaks paarisadat inimest.”

Kruuda hinnangul domineerib ühiskonnas ebaoluline olulise üle. “Tegeldakse sellega, et inimene sõitis üle 130 kilomeetri tunnis, samal ajal teatab ettevõtlus, mis riigile tulu toob, iga päev koondamistest ja töökohtade vähendamisest,” rääkis ta.

Kruuda sõnul peaks valitsus esimese hooga olukorra tõsidusele tähelepanu pöörama ning arutama, mida on võimalik teha ning missuguseid meetmeid rakendada, et nii suurt töökohtade kokkutõmbamist ei oleks.
Toivo Tänavsuu