Üksikasjad

Avaldatud: 21 juuni 2002

• Palgaseadus
• Raamatupidaja.ee

Heidit Kaio

Eestlaste tegelik maksukoormus on kõrgem kui teistes arenenud tööstusriikides, selgus Eesti teadlaste uuringust.

Kahe lapsega üksikvanema puhul on Eestis tegelik maksukoormus 43,58%, millega Eesti on 30 arenenud tööstusriigi seas esikohal. Abielupaar kahe lapsega omab tegelikku maksukoormust 47,79% osas, Eesti on sellega samuti esikohal.

Üksikisiku näite puhul on Eesti 50,45% teisel kohal pärast Taanit.

“Eesti maksusüsteem on kõige enam kiivas just tööjõumaksude osas,” ütles Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi teadlane Paul Tammert eile seda uuringut tutvustades. Tööjõumaksud on nii töötaja kui tööandja poolt makstav tulu- ja sotsiaalmaks.

Eesti Tuleviku-uuringute Instituut uuris sotsiaalministeeriumi tellimusel maksusüsteemi mõju tööhõivele.

“Eesti oluliseks erinevuseks Lääne riikidest on asjaolu, et majanduskasv ja välisinvesteeringud ei ole toonud kaasa tööhõive kasvu,” ütles Tammert. Tema hinnangul oli tööpuuduse vähenemine 2001. aasta lõpus tingitud ettevõtjate maksukoormuse vähenemisest, kui investeeringud said tulumaksust vabaks.

Tammerti ütlust mööda investeeriksid ettevõtjad töökohtade loomisesse rohkem, kui tööjõumaksud oleksid madalamad.

Eesti kõrge tööjõu maksukoormus tähendab teadlaste hinnangul varimajanduse suurt osakaalu ja ettevõtjate huvi investeerida töökohtade automatiseerimisse. “Töökohtade automatiseerimine seab surve haridussüsteemile, sest need, kes masinaid juhivad, peavad olema hästi haritud insenerid,” ütles Tammert.

Samas kasvatab Eesti erakõrghariduse osakaalu. “Järelikult seab see omakorda surve palkade tõusule,” ütles Tammert.

Maksude vähendamise mõju uurimiseks kohtusid teadlased poliitikute, tööandjate ja töövõtjatega. “Me ei kaalunud sotsiaalmaksu vähendamist, sest Eestis pole selle elluviimiseks poliitilist jõudu,” ütles Tuleviku-uuringute Instituudi teadlane Erik Terk.

Tuleviku-uuringute Instituut mängis läbi Eesti poliitikute pakutud maksukoormuse vähendamise lahendused.

Keskerakonna ja Mõõdukate pakutud astmeline tulumaks soosiks madalamaid elanikkonnakihte. Suurema osa inimeste sissetulekud jääksid samaks. Teadlaste hinnangul võib astmelise tulumaksu mõjul Eesti jääda odava tööjõu maaks, kuigi tööhõive võib just seeläbi tõusta.

“Tõsi ta on, et surve selle elanikegrupi palkade tõusule väheneks. Ettevõtjatel tekiks motiiv investeerida valdkondadesse, kus palk on 2000–3000 krooni kuus,” ütles majandusministri nõunik, keskerakondlane Heido Vitsur.

Reformierakond on valimismotona käinud välja ettepaneku vähendada üksikisiku tulumaksu 5–6 protsendi võrra.

Eelarves tekkiva puudujäägi katmisel käibemaksu tõstmisega ei pruugi teadlaste hinnangul tööjõu hind oluliselt muutuda, sest palga kasv on näiline. “Tarbida saab sama palju kui enne,” ütles Terk.

Vitsuri hinnangul tulumaksu 5–6protsendiline alandamine tööjõuturgu ei mõjuta. “Kasu, mida sellest saavad inimesed, kes teenivad 4500–5500 krooni, on väike,” ütles ta.

Vähendades üksikisiku tulumaksu määra 10 protsendi võrra, kuid laiendades omandimaksu baasi, võib teadlaste hinnangul saavutada töökohtade arvu suurenemise. “Et investeeringud kinnisvarasse on kulukamad, suureneks olmetarbimine, mis omakorda mõjutaks teenindussfääri arengut,” kirjutavad teadlased uurimistulemusi kokku võttes.

Samas juhivad nad tähelepanu, et kapitali maksustamine võib tuua kaasa investeerimise vähenemise, mis omakorda võib mõjutada tööhõivet. “Peab arvestama ka, et Eesti omanik pole sageli võimeline lisamaksukoormust kandma,” ütles Vitsur.

Tuleviku-uuringute Instituudi uurimus maksusüsteemi ja tööhõive seostest ning Eesti maksukoormuse võrdlus teiste arenenud riikidega pannakse üles sotsiaalministeeriumi koduleheküljele.

Üksikasjad

Avaldatud: 23 mai 2002

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Raamatupidaja.ee

Hiie Talpas,
TAAVI PALK konsultant

Alates 1.juulist hakkab Eestis kehtima kogumispensioni seadus, mis toob tööandjale juurde uue kohustuse pidada töötaja brutopalgast kinni 2% pensionikindlustuse makset ning kanda see üle maksuametile. Varsti jõuab kätte 1.juuli ning alates sellest kuupäevast tehtavatelt väljamaksetelt tulebki juba kogumispensioni makse kinni pidada. Suuremas osas ettevõtetes makstakse juuni töötasu välja juuli esimestel päevadel , seega nendes firmades tuleb juba juuni eest arvestatud töötasult kinni pidada kogumispensioni makse.

Millele tuleks tähelepanu pöörata.

kogumispensioni fondidega saavad liituda ainult residendist füüsilised isikud
kohustuslik on kogumispensioni makse kodanikele, kes on sündinud pärast 01.01.1983 aastat. Kuna kohustuslik makse kinnipidamine algab 18 aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuarist, rakendub 1. juulist 2002 kohustuslik kinnipidamine ainult 1983. aastal sündinuile
kogumispensioni fondidega ei saa liituda isikud, kes on sündinud enne 01.01.1942
1942-1956 sündinute viimane võimalus liitumiseks on 31.10.2002
töötajal , kes liitub kogumispensionifondiga peale 31.05.2002 hakatakse makset kinni pidama alates 01.01.2003
kui isik on kogumispensioni fondiga liitunud, siis välja astuda sealt enam ei ole
võimalik
informatsioon vabatahtlikest liitujatest peab jõudma ka tööandjateni , s.t.,
et töötaja on kohustatud isiklikult teatama oma tööandjale kogumispensioniga liitumisest.
tööandja saab informatsiooni isikute liitumisest kontrollida ka Pensionikeskuse internetilehelt
tööandja peab jälgima liitumiskuupäevi, et õigel ajal makset kinni pidama
hakata ( enne 31.10 liitunutel alates 01.01 järgmisest aastast ja peale 31.10 liitunutel alates 01.01 ülejärgmisest aastast )
tööandja kohustus on makset korrektselt kinni pidada ning iga kuu 10.kuupäevaks esitada Maksuametile deklaratsioon
kogutud pensionikindlustuse summad kannab tööandja üle Maksuametile
samuti 10.ndaks kuupäevaks
maksuameti aruandele 'Vorm TSD lisa 1' tuuakse kinnipeetud summad veergu 10
kogumispensioni makse suurus tuuakse eraldi välja ka töötaja aasta
tulude tõendil ehk siis aruandevormil 'Vormil TSM'
kogumispensioni makse summa ümardatakse kinnipidamisel täiskrooniks
Kogumispensioniga liitumist saab tööandja kontrollida internetis aadressil http://www.pensionikeskus.ee (Rubriik "Tööandjale" "Liitumispäring"). Seal saab vastuseks töötaja isikukoodile teada, millal töötaja on kogumispensioniga liitunud.
Eesti Väärtpaberikeskus töötab hetkel välja võimalust esitada päringuid tekstifailina ja/või otse üle interneti. Loodetavasti käivitub süsteem lähiajal, peale seda saab võimalikuks töötajate liitumise kontrolli automatiseerimine palgaarvestussüsteemides.

Kuidas täpselt kogumispensioni makset kinni pidada ja kuidas leitakse tulumaks põhikohaga ja tööettevõtulepinguga töötajal .

Toome 2 näidet töötajate kohta, kes on liitunud kogumispensioni fondiga:

Põhikohaga töötajalt (kelle arvestatakse tulumaksu arvutamisel maksuvaba miinimumi), brutopalgaga 10 000.- krooni, tuleb kinni pidada 2% kogumispensioni makset 200.- krooni , 1% töötuskindlustusmakset 100.- krooni ja 2262.- krooni tulumaksu , mis leitakse (10 000-200-100-1000)x26%. Nii kogumispensioni summa kui ka töötuskindlustuse summa arvestatakse tulumaksuvaba summa hulka.
Tööettevõtulepinguga töötajalt, kelle brutopalk on 10 000.- , tuleb kinni pidada 2% kogumispensioni makset 200.- krooni ,1% töötuskindlustusmakset 100.- krooni ja 2522.- krooni tulumaksu , mis leitakse: (10 000-200-100 )x26%.

Tööettevõtulepinguga töötajatel muutus töötuskindlustusmakse tulumaksuvabaks alates 25.aprillist 2002 .a. Tööettevõtulepinguga töötajal arvestatakse nüüdsest nii töötuskindlustus- kui ka pensionikindlustuse makse tulumaksuvabaks.

Tulumaksuseaduse muutmise seadus -> RKs RT I 2002, 41, 253 . Vastu võetud 25.aprillil 2002.a.
§1. Paragrahvi 42 tekst lõikes 2.1 asendatakse sõnad "§41 punktis 1" sõnadega "§41 punktides 1 ja 3".
Seadusemuudatus näeb ette, et analoogselt põhikohaga töötava residendist füüsilise isikuga arvatakse tulumaksuvabaks töötuskindlustus makse, arvestatakse tulumaksuvabaks ka füüsilisele isikule tööettevõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- või teenustasudelt arvestatud töötuskindlustus, välja arvatud juhul, kui väljamakse saaja on kantud äriregistrisse või registreeritud Maksuameti kohalikus asutuses füüsilisest isikust ettevõtjana.
Eelmise seaduseredaktsiooni järgi arvestati tööettevõtulepinguga töötajal maksuvabaks ainult kogumispensioni makse.

Kogumispensioni makseid aitab arvestada TAAVI Palgaprogramm.

Kõik eelpool toodud uued seadused ja seadusemuudatused on TAAVI Palgaprogrammis juba arvesse võetud. Programm arvestab automaatselt kogumispensioni makset töötajatelt, kes on sündinud hiljem kui 01.01.1983 ning hakkab automaatselt arvestama õigest ajahetkest nendel töötajatel , kes on kogumispensioni II sambaga liitunud. Selleks tuleb töötaja kaardile sisestada fondiga liitumise kuupäev.

TAAVI Palgaprogrammi kohta saab lisainformatsiooni Taavi Tarkvara kodulehelt http://www.taavi.ee või tootetutvustusest http://www.raamatupidaja.ee/index.php/246:3512

Üksikasjad

Avaldatud: 23 mai 2002

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Raamatupidaja.ee

Neil, kes soovivad hakata makseid tasuma 1. juulist 2002 on kogumispensioniga liitumiseks aega 31.maini 2002. Valiku tegemise lihtsustamiseks on järgnevalt välja toodud kogumispensioni põhimõtted.

Kogumispensioni üldpõhimõte - loovutades 2% oma brutopalgast, lisab riik sellele omalt poolt 4%, mis tuleb Teie töötasult makstava sotsiaalmaksu arvelt. Teie raha liigub pensionifondi ning fondi valikust sõltub Teie tootlus ehk lisatulu. Liitumisavalduse esitamisega võtate endale siduva kohustuse - kogumispensioniga liitudes ei ole Teil enam võimalik loobuda ja Teil tuleb maksta kuni pensionieani 2% oma palgast fondi (kui Te ei tööta, siis Te ei maksa). Kuid kord valikut tehes ei pruugi Te eluaeg ühes fondis olla, kuna fonde on võimalik vahetada. Pensionifondi kogutud raha makstakse Teile regulaarsete maksetena kuni surmani. Üldreeglina raha ühe summana välja võtta ei saa. Kui Te ei ela pensionieani, siis jätate endast maha päranduse, kuna fondiosakud on pärandatavad! Kogumispensioni süsteem on ka riiklikult garanteeritud. Riik kaitseb Teie raha fondijuhi pahatahtliku käitumise eest. Kahjusumma kuni 10 000 eurot hüvitatakse täielikult. Summa, mis ületab 10 000 eurot, hüvitatakse 90% ulatuses. Vaid tootlus on see, mida riik ei garanteeri.

Kuidas toimib praegune pensionisüsteem? Riiklikku pensioni makstakse rikkuse ümberjagamise põhimõttel. Töötajatelt kogutakse sotsiaalmaksu, mis pensionäridele pensionidena välja makstakse. Süsteemi peamine nõrkus on suur sõltuvus rahvastiku struktuurist. Kui Eestis oli 1930-ndatel 10 töötaja kohta 1 pensionär, siis aastal 2000 oli see suhe 1,6 ning prognoos on kurja- kuulutav: 2040-ndatel võib pensionäride arv olla võrdne töölkäijate arvuga. Kuna võtta saab sealt, kust midagi võtta on, siis riigipensioni suurenemine on väga vähetõenäoline. Kui aga investeerite kogumispensionisse, peetakse Teie brutopalgast kinni 2%. Tööandja kannab selle koos sotsiaalmaksuga maksuametile. 2%-le lisatakse sotsiaalmaksu arvelt täiendavad 4% ehk kokku kogutakse 6% inimese brutopalgast. See 6% kantakse inimese nimele tema valitud pensionifondi. Miks on hea 2+4 süsteem? Kui 2% peetakse kinni Teie brutopalgast ehk palgast, millest ei ole maha arvestatud tulumaksu, siis sellest 2% saaksite rahas kätte ainult 1,48%. Seega Te loobute 1 kroonist ning saate pensionifondi 4,05.

Kohustusliku kogumispensioniga liitumine

Kogumispensionisse investeerimiseks peab täitma valikuavalduse ning esitama selle EVK (Eesti Väärtpaberikeskuse) kontohaldurile. Valikuavalduse vorm on riiklikult kehtestatud ning sisaldab lisaks isikuandmetele ka nimekirja kõikidest toimivatest pensionifondidest, mida pakuvad Ühispank, Hansapank, Sampo Pank, LHV, Seesam Varahaldus ja ERGO Kindlustus. Valikuavalduse esitamiseks peab huviline minema kas pangakontorisse, kindlustusseltsi, täitma avalduse internetipangas või pensionikeskuse interneti aadressil www.pensionikeskus.ee. Fondidega liitumine toimub tasuta, kuid fondivalitsejad võtavad valitsemistasu vastavalt kogumispensioniseadusele võlakirjafondidelt kuni 1,5% ja kõrgema riskiga fondidelt kuni 2% kogutud rahalt aastas. Lisaks võtavad fondid osakute väljalaskmistasu kuni 3% ja tagasivõtmistasu kuni 1% osaku puhasväärtusest.

Kogumispensionisse saavad investeerida vähemalt 18 aastased residendist füüsilised isikud tingimusel, et nende eest makstakse sotsiaalmaksu. See tähendab, et ka Eestis elavad välismaalased saavad süsteemiga liituda. Investeerida ei saa need inimesed, kes on sündinud enne 1941. aastat. Ka teiste vanusegruppide lõikes on ette nähtud piiratud aeg, mille jooksul inimene võib liituda.

Liituma peavad kõik, kes on sündinud peale 1. jaanuari 1983 (kaasa arvatud). Liitumise võimalus ja kohustus tekib, kui inimene on saanud 18-aastaseks. Seega: 1983. aastal sündinud said 18-aastaseks 2001. aastal ja nemad peavad liituma 2002. aastal enne 1. juunit. 1984. aastal sündinud saavad 18-aastaseks 2002.aastal ja nemad peavad liituma enne 1. novembrit. Kui kohustatud isikud ei esita valikuavaldust, siis määratakse neile pensionifond loosi teel, kuhu masked hakkavad kogunema.

Liituda võivad kõik, kes on sündinud peale 1. jaanuari 1942 (kaasa arvatud) ning enne 1. jaanuari 1983, kuid siin on terve rida piiranguid:

1942 - 1951.a sündinud saavad liituda ainult enne 1. novembrit 2002.a
1952 - 1956.a sündinud saavad liituda ainult enne 1. novembrit 2002.a
1957 - 1961.a sündinud saavad liituda ainult enne 1. novembrit 2003.a
1962.a. sündinud saavad liituda ainult enne 1. novembrit 2004.a
…
1982.a. sündinud saavad liituda ainult enne 1. novembrit 2024.a
Liituda ei saa need, kes on sündinud enne 1. jaanuari 1942.a

Maksed pensionifondi

Maksed pensionifondi algavad kohustuslikus korras inimese 18 aastaseks saamisele järgneva kalendriaasta 1. jaanuarist. Kohustatud isikul, kes on sündinud 1983. aastal, tekib õigus ja kohustus tasuda kohustusliku kogumispensioni makset alates 2002. aasta 1.juulist. Vabatahtlikult süsteemiga liitunud inimeste maksed algavad liitumisavalduse esitamisele järgneva kalendriaasta 1. jaanuarist tingimusel, et avaldus on esitatud enne 1. novembrit. 2002. aasta on erand: inimesed, kes esitavad valikuavalduse enne 1. juunit 2002, hakkavad pensionifondi maksma juba alates 1. juulist 2002.

Kui töötaja on sõlminud liitumislepingu, siis on ta kohustatud sellest teavitama oma tööandjat, kes peab töötaja brutopalgast kinni täiendavad 2%. Koos 2%-ga kannab tööandja Maksuametile ka 33%, millest 13% on ravikindlustusmaks ning 20% sotsiaalmaks. Süsteemiga liitunud inimeste puhul kantakse riiklikusse pensionisüsteemi 20% asemel ainult 16%. Järelejäänud 4%-le lisatakse 2% ning Maksuamet kannab kogu summa üle (6% brutopalgast) Eesti Väärtpaberikeskuse (EVK) pangakontole Eesti Pangas. EVK arvestab laekunud summa eest pensionikontole vastava arvu pensionifondi osakuid ning kannab edasi liitunu poolt valitud pensionifondile.

Kui olete töötu, lapsepuhkusel või Teil ei ole mõnel muul põhjusel lühiajaliselt sissetulekuid, siis on ka Teie kogumispensioni investeering 0 krooni. Seda põhjusel, et süsteemis on määratletud maksemäär, mitte summa. Kui sissetulekud on 0, siis 2% 0-st on ikka 0.

Fondi vahetamise tingimused

Fondi on võimalik vahetada üks kord aastas. Vahetamiseks tuleb esitada valikuavaldusele sarnane avaldus. Õigupoolest saab fondi vahetada kahel moel:

Ühe fondi osakuid saab vahetada teise fondi osakute vastu. Siin on mõned piirangud - vahetada saab ainult kõik osakud korraga (min. 500 osakut ehk 5000 kr) ja vahetamine ei ole võimalik enne 1. jaanuari 2005 (avaldusi saab vastu võtta alates 2004.a.).
Sissemakseid saab suunata uude fondi. Seda saab samuti teha kord aastas ning esimest korda on see võimalik 1. jaanuaril 2004 (avaldusi saab vastu võtta alates 2003.a.).
Kulud, mis kaasnevad kogumispensioni fondi investeerides

Jooksvaid kulusid ei ole. Teie raha on riiklikul pensionikontol, see on tasuta. Küll aga kaetakse fondi arvelt fondiga seotud kulud:

Haldustasu - fondivalitsejale makstav tasu, millega kaetakse kõik fondiga seotud kulud ning tasu fondi juhtimise eest. Kogumispensionifondide haldustasust makstakse: tasu depoopangale (depootasu), tasu registripidajale (registritasu), makseid tagatisfondi, järelvalvetasu Finantsinspektsioonile.
Väljalasketasu - arvestatakse investeeringust maha enne ostetavate osakute arvestamist.
Tagasivõtmistasu - tasu fondist raha väljavõtmisel.
Vahetamistasu - endise fondi tagasivõtmistasu ja uue fondi väljalasketasu.
Pärandamisel - tagasivõtmistasu, pärijad tasuvad ka tulumaksu.
Kogumispensioni investeering on päritav

Kogumispensioni investeering on päritav nii kogumise ajal kui ka pensioni ajal. Kui pärijaks on eraisik, siis on tal õigus osakuid 1.aasta jooksul müüa. Saadud summade pealt tuleb tasuda ka tulumaksu. Kui inimene ei müü päritud osakuid 1.aasta jooksul, siis lisanduvad osakud inimese enda kogumispensionile ning vahendeid saab kasutada alles pensionieas. Pärijad ei saa osakuid müüa enne 2007. aasta 1. jaanuari. Kui pärijaks on juriidiline isik ehk firma, loetakse osakud tagasivõetuks pärandi vastuvõtmise päevast ning osakud kustutatakse. Firmal on kolme kuu jooksul õigus nõuda osakute eest raha nõude esitamise kuupäeva tagasivõtmishinnaga. Kui kolme kuu jooksul firma raha ei nõua, siis jääb raha fondi ning osakud kustutatakse sellegipoolest.

Kogutud raha kasutamine

Et saada pensionimakseid kogumispensionist, peavad täidetud olema kõik kolm tingimust:

inimene on jõudnud vanaduspensioniikka;
inimesele makstakse pensioni mõne Eesti seaduse alusel (näiteks riiklik pensionikindlustusseadus);
kogumise algusest on möödas vähemalt 5 aastat.

Kui kõik kolm tingimust on täidetud, siis saate sõlmida kindlustusseltsiga lepingu, mille alusel hakatakse Teile regulaarselt raha välja maksma. Et saada riiklikku pensioni (pensionikindlustusseaduse alusel), peab inimesel olema lisaks vanaduspensioniea kättejõudmisele ka vähemalt 15 aastat tööstaaþi. Täiendava kogumispensioni (III samba) puhul on võimalik, et pensionimakseid hakkab inimene saama ka täieliku ja püsiva töövõimetuse korral. Kogumispension seda ei võimalda ning alati peavad olema täidetud kõik kolm nimetatud tingimust.

Millal hakkab vanaduspensioniiga? Meeste vanaduspensioniiga on fikseeritud: 63 aastat. Naiste pensioniiga on samuti 63, kuid ainult nendele, kes on sündinud peale 1952. aastat. Enne 1944. aastat sündinud naiste pensioniiga on 58 aastat ning 1944-1953.a sündinute pensioniiga tasapisi tõuseb. Naiste vanaduspensioniea võib kokku võtta järgmiselt:

1943 ja varem 58 a
1944 58 a ja 6 kuud
1945 59 a
…
1951 62 a
1952 62 a ja 6 kuud
1953 ja hiljem 63 a
Riikliku ja kogumispensioni väljamaksete summa on kolmekordse tulumaksuvaba miinimumi (2002.aastal 3x1000 krooni) ulatuses tulumaksuvaba. Seda ületavalt osalt maksate tulumaksu.

Annuiteet

Kui kindlustusselts hakkab Teile maksma pensioni, siis seda pensioni nimetataksegi annuiteediks ehk annuiteetpensioniks (kindlustus maksab raha võrdsete osadena välja). Annuiteeti sõlmides võib ette näha ka teatud garantiiperioodi, kus maksed jätkuvad soodustatud isikutele (lastele). Vastasel korral jääb raha kindlustusseltsile.

Kas kogu raha eest peab annuiteedi sõlmima? Kui kõikide osakute eest arvutatud annuiteet ühe kalendrikuu kohta on väiksem kui 1/4 rahvapensionist (800 kroonist) ehk kui annuiteet on väiksem kui 200 krooni, siis võib raha jätta pensionifondi. Sellegipoolest ei saa seda raha fondist kätte korraga, vaid ikka väikeste osadena, kusjuures ühes kuus ei tohi see summa olla rohkem kui eelnevalt nimetatud 1/4 ehk 200 krooni. Kui kõikide osakute eest arvutatud annuiteet ühe kalendrikuu kohta on suurem kui kolmekordne rahvapension (ehk 3x800=2400 krooni), siis on seda summat ületav osa võimalik välja võtta ka pensionifondist. Täpsed reeglid kehtestab Finantsinspektsioon.

Raamatupidaja.ee

Üksikasjad

Avaldatud: 10 mai 2002

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Postimees

Tänavu peavad kohustuslikult liituma kõik tööturule sisenevad noored, kes on sündinud 1983. aastal või hiljem. Aastatel 1942-1951 sündinud inimestele on veel kehtiva seaduse alusel liitumise viimane tähtaeg 31. mai.

Praegu on Riigikogus siiski seadusemuudatus, mille kohaselt saaksid 50-60-aastased valida fondi kuni 31. oktoobrini. Nii nemad kui ka aastatel 1952-1956 sündinud isikud hiljem enam pensionireformi teise sambaga liituda ei saa.

Liitumisavalduse esitamisega võtab inimene endale siduva kohustuse - liitunud isik ei saa kogumispensionist enam loobuda.

Esimesi annuiteedil põhinevaid igakuiseid väljamakseid hakkavad liitunud saama kindlustusseltsidelt alles pärast seda, kui liitumisest on möödunud vähemalt viis aastat ja kätte on jõudnud pensioniiga.

Töötajad, kes sõlmivad kindlustuslepingu enne 1. juunit, hakkavad maksma kaks protsenti oma brutopalgalt valitud pensionifondi juba juuli palgalt.

Pärast liitumislepingu sõlmimist peab kindlustaja teavitama oma tööandjat, kes samaaegselt sotsiaalmaksuga kannab maksuametile üle ka kindlustusmaksu. Seejärel lisab maksuamet liituja makstud kahele protsendile sotsiaalmaksu arvelt veel neli protsenti juurde.

Edasi kantakse kogu summa üle Eesti Väärtpaberikeskuse (EVK) pangakontole Eesti Pangas.

EVK arvestab laekunud summa eest pensionikontole vastava arvu pensionifondi osakuid ning kannab raha edasi liitunu valitud pensionifondile.

Erkki Erilaid