Artiklid

Tänavuse Rootsi Riksbanki Alfred Nobeli nimelise mälestuspreemia pälvis 77-aastane ameeriklanna Claudia Goldin. Harvardi ülikooli majandusprofessorile antud auhinna põhjenduseks on «meie arusaamise edendamise eest naiste tööturu tulemuste vallas». Ta on kolmas auhinna pälvinud naine ja esimene naine, kes sai selle ainuisikuliselt.

Goldini teadustöö andis esimesena ülevaate naiste teenistusest ja tööturul osalemisest sajandite jooksul ning tõi välja ka põhjused, miks need muutusid, samuti praeguse soolise lõhe peamised tegurid. Lisaks majandusteadusele on ta 1970. aastast saadik pidanud kuldseid retriivereid ja tema praegusel koeral, kellel nimeks Pika, on ka oma blogi.

Eestis paistab süvenevat varjatud tööpuudus: jutt käib inimestest, kes töötukassa töötute statistikas ei kajastu, kuid kes otsivad tööd. Seega ei näita ametlik registreeritud töötuse number tegelikku olukorda. Kas jätta need inimesed enda hooleks või püüda neid ikkagi koolitustele meelitada?

Kuigi paljud ettevõtted justkui otsivad inimesi, on hulk pikaajalisi töötuid töötukassa vaateväljast lahkunud. Nad eelistavad end pigem juhuotstega vee peal hoida, selmet viletsamat alalist kohta vastu võtta.

Edasi loe: https://pealinn.ee/2023/10/13/varjatud-toopuudus-tuhanded-inimesed-on-heitunud-voi-otsivad-tood-juba-aastaid-mida-saaks-nende-heaks-teha/

Tänavu 1. oktoobrist jõustus ehituse töövõtuahelate registreerimise nõue.

Nii tuleb ehitusettevõtetel registreerida MTA e-teenuste keskkonnas suuremad ehitusobjektid, töövõtuahel ning objektile lubatud töötajad. Kohustuse eesmärk on tagada aus konkurents ja vähendada ehitussektori maksuauku.

Edasi loe: https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120238454/seadusemuudatus-ehitusel-enam-umbrikupalgaga-tootada-ei-saa

Paljud vanemad inimesed mäletavad veel, kuidas eelmise ajaloolise formatsiooni, ehk nn „nõuka“ ajal paljudes suuremates tootmisettevõtetes toodi avalikkuse ette nii tootmiseesrindlased, kelle pildid paigutati autahvlile, kui ka töödistsipliini rikkujad ja tööloodrid, kelle pilte, koos sooritatud tegude kirjeldustega avaldati näiteks ettevõtte seinalehes.

Kui küsida noortelt, kelleks nad saada tahavad, erinevad vastused ilmselt tunduvalt sellest, mida noored 20 või 50 aastat tagasi soovisid. Paljusid ameteid, mida praegu peetakse, ei olnud 50 aastat tagasi olemaski. Kindlasti kuuluvad sellesse gruppi ametid, mis on seotud sotsiaalmeediaga. Seetõttu vaatame lähemalt, millised on inimesed, kes töötavad iga päev sotsiaalmeedia sisuloojana, aga ka laiemalt reklaami ja turunduse alal. Samuti vaatame, kui palju selline töö palgana sisse toob. Selleks kasutame statistikaameti palgarakenduse andmeid 2023. aasta teise kvartali kohta.

Edasi loe: https://www.stat.ee/et/uudised/kuidas-saada-teada-kui-palju-teeniksin-sotsiaalmeedia-sisuloojana