Töötervishoid ja tööohutus on valdkond, kus fookus peab olema ennetusel, mitte tagajärgede likvideerimisel. „Kõiki tööõnnetusi saab vältida ja ennetada ning keegi ei tohiks jääda tööd tehes haigeks või kaotada oma elu töökohal,” ütleb eriarstiabi ja tervisega seotud teenuseid pakkuva Medita kliiniku töökeskkonna valdkonna juht tööohutuse spetsialist Merili Ilves. Alates käesolevast aastast pakub kliinik ka töökeskkonna- ja tööohutusalaseid teenuseid.
Lidl Eesti tõstab järgmise aasta jooksul kõigi töötajate palka 7–10 protsenti. Palgatõus saab alguse 2024. aasta 1. jaanuarist ning kokku suurendatakse Lidl Eesti töötajate palgafondi ligikaudu miljoni euro võrra, teatas ettevõte.
Edasi loe: https://majandus.postimees.ee/7903848/lidl-tostab-koikide-tootajate-palka-ja-annab-veel-uhe-huve
Kuus aastat tagasi, kui haridusministri ametis oli Mailis Reps, kehtestati lasteaiaõpetajate palga kohta oluline tingimus. Nimelt seati neile töötasu alammäär (840 eurot kuus), millest madalamat palka maksta enam ei tohtinud, ja sama määrusega seoti 2019. aastal nende palgad üldhariduskoolide õpetajate palkadega.
„Palkade seotus on andnud kindlustunde, et kui tõusevad kooliõpetajate palgad, siis tõusevad ka lasteaiaõpetajate palgad,“ ütles Eesti lasteaednike liidu esinaine Evelin Sarapuu.
Seega on edaspidi võimalik lihtsamalt kontrollida, kas tuludeklaratsioonil esitatud andmed vastavad inimestele tegelikele sissetulekutele.
Edasi loe: https://www.emta.ee/uudised/platvormide-kaudu-teenitud-tulu-kohta-hakatakse-mta-le-andmeid-edastama
Kui mõned Euroopa riigid on seadusega rangelt ära reguleerinud selle, kas tööandja saab töötajale helistada või e-kirju saata töövälisel ajal, siis Euroopa Liidus tervikuna sellist kokkulepet pole.
Ametiühingute keskliidu esimees Kaia Vask arvab, et ehk aitaks parem järelevalve tagada töötajale õiguse olla väljaspool tööaega mittekättesaadav. Töötaja ei pruugi alati tahta tööandjale öelda, et ta ei soovi vabast ajast tööasju ajada. "Ma ei tea, kui palju neid töötajaid on, kes sellist kõnelust peavad, kui tugevalt nad ennast juhiga rääkides tunnevad. Päris tihti me kuuleme ju teistsugust juttu, et parem ma ei tee seda, järsku ma satun halba nimekirja," selgitas Vask.
Lehekülg 103 / 1635
