Artiklid

Õpetajaid võiks aidata koolis hoida riigi käendusega kodulaenusoodustus, leitakse värskes raportis.

Õpetajaid on vähe ja oleme juba kriisi lävel, sest Eestis lihtsalt ei ole piisavalt pedagooge ning koolijuhid on sunnitud tööle võtma ilma vastava hariduseta inimesi, sest kellegi peab ju klassi ette saatma. See on jutt, mida on räägitud juba aastaid.

Äsja valminud arenguseire keskuse raport näitab aga, et õpilaste paljusus ja õpetajate nappus on eelkõige Tallinna ja Tartu mure. Maakoolid on viimase 20 aasta jooksul lastest hoopis tühjaks jooksnud. Paljudes maakondades on õpilaste arv kahanenud 1990-ndatest 40–50%.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120248235/pealinna-opetajate-saatus-pank-ei-vota-nii-niru-palgaga-jutulegi

Tänavu oktoobris läbiviidud kindlustussektori töötajate rahuloluküsitlusest selgus, et 78 protsenti vastanutest soovitab kindlustust tööandjana ja 69 protsenti näeb end kindlustussektoris töötamas ka kolme aasta pärast.

Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) tegevjuhi Mart Jesse sõnul selgus küsitlusest, et kindlustusvaldkonna töötajate üldine rahulolu on väga kõrge.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas allkirjastas Inseneriakadeemia ellukutsumise toetuse tingimused. Akadeemia eesmärk on suurendada õppe vastavust tööturu vajadusele tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas.

Inseneriakadeemia sarnaneb praegusele IT-akadeemiale ning selle tegevustega püütakse kasvatada noorte huvi asuda õppima inseneeria valdkonda, vähendada õpingute katkestamist, suurendada nii õppurite kui tööandjate rahulolu õpitu sisuga.

Edasi loe https://employers.ee/inseneriakadeemia-lahendab-inseneride-kriisi/

Swedbanki vanemökonomisti Liis Elmiku sõnul on töökohad kadunud peamiselt maapiirkondades, sest maal on uut tööd leida aga raskem kui linnas, kus töökohti on rohkem.

Ökonomist toob välja, et kolmandas kvartalis halvenes olukord tööturul – töötute arv kasvas ja töötajate arv kahanes. «Ettevõtete käive alanes kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes 8 protsendi võrra. Nii tellimuste arv kui ka müügihinnad on mitmes valdkonnas vähenenud. Käive on suurema hõivega tegevusaladest alanenud nii tööstuses, ehituses kui ka kaubanduses,» nentis Elmik, lisades, et vähem tööd tähendabki vähem töötajaid.

Meie heitlikus, ebastabiilses ja kiiresti muutuvas maailmas seisavad kõik organisatsioonid silmitsi peadpööritavate väljakutsetega. Kuidas saavutada efektiivseim, paindlikem koostöö ja oodatud tulemused on võtmesõnad iga juhi töölaual. Organisatsiooni suurim vara on rahulolev, pühendunud ja õnnelik töötaja, kelle panust hinnatakse ja kelle arvamust kuuldakse ning arvestatakse. Seetõttu mõõdame Statistikaametis rahulolu igapäevaselt.

Milline peaks olema töökultuur, mis toetaks ja innustaks ning annaks igale töötajale võimaluse areneda, kasvada ning tööst rõõmu tunda? Statistikaametis oleme lähtekohaks võtnud meie asutuse kolm põhiväärtust – usaldusväärsus, koostöö ja uuenduslikkus. Neid silmas pidades oleme püüdnud luua töötajaid hoidva töökultuuri, kus lisaks sisukale ja enesearendust pakkuvale tööle on kõikidel võimalus kaasa rääkida ja lahendusi pakkuda. Koostöö on võtmesõna, mis toonud päevakorda palju häid algatusi nii väiksemate kui ka suuremate muudatuste elluviimiseks.

Edasi loe: https://www.stat.ee/et/uudised/onnelik-ja-rahulolev-tootaja-eduka-organisatsiooni-sudametukse-