Euroopa Liidus töötavad naised teenivad endiselt keskmiselt 13 protsenti vähem kui nende meessoost kolleegid, teatas Euroopa Komisjon teisipäeval.
Artiklid
- Üksikasjad
Aastas toimub seoses füüsilise pingutusega (raskuste tõstmine, kandmine, hoidmine, lükkamine, tõmbamine), ligikaudu 250-300 tööõnnetust, mis moodustab 7-8% kõikidest tööõnnetustest.
Lugeja küsib: Minu töötajad tõstavad pidevalt raskeid asju. Mitu tundi tohivad laotöötajad raskusi tõsta ja milline on maksimaalne lubatud raskus?
Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant:
Konkreetseid piirangud teisaldatavale raskusele õigusaktidega seatud ei ole. Küll aga toimub aastas ligikaudu 250-300 tööõnnetust seoses füüsilise pingutusega (raskuste tõstmine, kandmine, hoidmine, lükkamine, tõmbamine), mis moodustab 7-8% kõikidest tööõnnetustest. Lisaks tekitab raskuste teisaldamine ka luu- ja lihaskonnavaevusi, mistõttu on oluline riske hinnata ja õnnetusi vältida.
- Üksikasjad
Eesti ehitaja on muutunud soomlastele liiga kalliks, väheste oskustega ehitajaid enam vaja pole ning tööpuudus ehitajate seas kasvab nii Eestis kui Soomes.
Eesti ehitusettevõtted ehitasid selle aasta teises kvartalis püsivhindades kokku 12 protsenti vähem kui aasta varem samal perioodil. Eesti Töötukassa andmed näitavad, et sel aastal on ehitussektorist rohkem inimesi end töötuna arvele võtnud kui kahel eelmisel aastal, ütles tööotsijate teenuste osakonna juhataja Anniki Paulus.
Edasi loe: https://www.err.ee/1609164313/eesti-ehitajad-tulevad-too-vahesuse-tottu-soomest-tagasi
- Üksikasjad
Pea iga kümnes tööandja leiab, et töötajate leidmine muutub uuel aastal lihtsamaks, näitavad cvkeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri värske tööandjate küsitluse tulemused. Värbamise lihtsustumist prognoosivate tööandjate osakaal on aastaga kahekordistunud.
Kui eelmisel sügisel leidis vaid 5% tööandjatest, et töötajate leidmine muutub tänavu lihtsamaks ja rohkem kui pooled (54%) ootasid personaliotsingute keerulisemaks muutumist, siis sel sügisel on tööandjate ootused tööturule muutunud.
- Üksikasjad
Statistikaameti esialgsete andmete kohaselt oli naiste brutotunnitasu 2022. aastal 17,7 protsenti väiksem kui meestel. Sooline palgalõhe kasvas aastaga 2,8 protsendipunkti.
Kõige suurem oli meeste ja naiste palkade erinevus finants- ja kindlustustegevuse (32,9 protsenti), kaubanduse (31,6 protsenti), muude teenindavate tegevuste (27,8 protsenti) ja tööstuse (25,8 protsenti) tegevusaladel.
Edasi loe: https://www.err.ee/1609163020/statistikaamet-sooline-palgalohe-on-aastaga-suvenenud
Lehekülg 107 / 1635
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee