Artiklid

Justiitsministeeriumi mõte nõuda inimesi kohtus esindavatelt juristidelt eraldi eksami tegemist tekitab erialainimestes küsimusi.

Juristieksami andja peab aru saama nii laenu- kui kindlustuslepingust, tundma pärimisõigust ja mõistma põhiseaduse aluspõhimõtteid. Ta peab orienteeruma nii kriminaalmenetluses kui Euroopa Liidu institutsioonides. Kui küsitakse, peab ta koostama lepinguprojekti või kohtulahendi. Iga ülesande lahendamiseks on aega viis tundi.

Edasi loe: https://www.err.ee/1608895010/juristieksami-mote-tekitab-erialainimestes-kusimusi

23. veebruaril tähistatakse võrdse palga päeva. See on päev, kui Eestis täitub lisatööpäevade arv, mis tuleb naistel töötada selleks, et teenida välja meeste eelmise aasta sissetulekuga võrdne palk. Sooline palgalõhe on 14,9%, mis tähendab, et naistel tuli 2022. aastapalga teenimiseks töötada lisaks 38 tööpäeva

Soolist palgalõhet mõjutab terve komplekt tegureid, alates naiste suuremast hoolduskoormusest ja soolisest segregatsioonist tööturul kuni erinevate soostereotüüpide ja hoiakuteni, mis mõjutavad seda, kuidas tööandjad nii värbamisel, edutamisel kui ka palgatingimuste kokkuleppimisel naisi ja mehi kohtlevad. Viimase soolise võrdõiguslikkuse monitooringu  tulemustest on näha, et inimese soost sõltub jätkuvalt tööturul palju – alates küsimustest, mida temalt värbamisel küsitakse, kuni palgatingimuste kujunemiseni. 

Edasi loe: https://sm.ee/naised-peavad-tootama-38-paeva-rohkem-et-teenida-valja-meestega-vordne-palk

Eestis on toimetulekuks vaja teenida vähemalt 1756-eurost brutopalka, mida on pea 250 eurot enam kui aasta varem, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee üle 9200 osalejaga küsitlusest.

Peaaegu poolte töötajate sõnul on nende toimetulek aastaga kehvemaks muutunud.

Edasi loe: https://majandus.postimees.ee/7717017/kas-sina-teenid-piisavalt-eestis-araelamiseks-on-vaja-just-nii-suurt-summat

Soomes on paljud apteegid pidanud lahtiolekuaegu lühendama, kuna ligikaudu 70 protsenti müügikohtadest on hädas personalipuudusega.

Proviisorite nappus on tingitud elanikkonna vananemisest ja inimeste koondumisest suurematesse linnadesse, kirjutab Soome rahvusringhäälingu uudisteportaal Yle. Vananedes suureneb inimeste vajadus ravimite järele.

Edasi loe: https://majandus.postimees.ee/7718186/soomes-luhendavad-apteegid-tootajate-puuduse-tottu-lahtiolekuaega

Eesti inimarengu aruandes kajastatakse eneseteostusest tulenevat heaolu ja tuuakse esile, et sissetulekute ebavõrdsusele panevad aluse nii kodused hoiakud kui ka koolide tasemevahe.

Täna esitletakse värsket Eesti inimarengu aruannet (EIA), mis seekord keskendub vaimsele tervisele ja heaolule. Üks oluline vaimse tervise ja heaolu komponent on oma võimete realiseerimine. Kas see on Eestis igaühel võimalik? Kas supermarketi kassiiri laps võib saada teadlaseks, peaministriks või kohtunikuks?

https://epl.delfi.ee/artikkel/120146364/kas-vanemate-palk-nuheldakse-laste-katte-madalapalgaliste-lapsed-enamasti-joukaks-ei-saa