Artiklid

Toomas Herm, reporter

Tööinspektsiooni inspektori-juristi Ülle Kooli hinnangul paneb seadus küll tööandjale kohustuse eemaldada töölt joobes töötajad, kuid ei anna õigust joobe tuvastamiseks.

Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni inspektor-jurist Ülle Kool rääkis, et töötervishoiu- ja tööohutuse seadusest lähtuvalt on tööandjal kohustus kõrvaldada joobes või joobe jääknähtudega inimene töölt. Samas ei ole seaduses sä­testatud, kuidas tööandja joo­vet tuvastab.

"Tööandjatel ei ole üldse õigust joovet kontrollida," sõnas Kool ja lisas, et probleeme ei teki siis, kui töötaja ise on kontrollimisega nõus.

Seadus kammitseb

Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni inspektor-jurist Ülle Kool selgitas, et kui tööandja kirjutaks töö sisekorraeeskirjadesse klausli, et töötaja lubab tööandajal töötaja joovet kontrollida, siis tööinspektsioon seda eeskirja ei kooskõlastaks.

"Riive töötaja põhiseaduslikele õigustele," põhjendas ta.

Tööle joobnuna ilmumist peetakse Kooli sõnul jämedaks rikkumiseks ja tööandja võib töölepingu lõpetada juba esmakordsel rikkumisel.

Samas ei uskunud tööinspektsiooni töötaja, et asutused-ettevõtted kasutavad seda majanduslikult raskel aastal töötajatest vabanemiseks.

Kool tõi näite Rakvere lihakombinaadist, kus kuus vallandatakse üks-kaks joobes töötajat.

Kool soovitas probleemi vältimiseks töötajatel tööle minna kaine peaga.

Kui tööandja aga kahtleb, kas alluv on joobes või kaine, siis võiks joobe tuvastamiseks kutsuda politsei.

Rakvere politseiosakonna ülemkomissar Lembit Kalda ütles, et korravalvureid on kutsutud joobe tuvastamiseks asutustesse-ettevõtetesse.

Maakonna politseijuhile meenus juhtum aasta või kaks tagasi, kui Rakvere lihakombinaat kutsus politsei, et tuvastada, kas töötaja on narkootikume pruukinud.

Kalda sõnul seab seadus joobe tuvastamisel politseile piirid. Kui töötaja on küll joobes, kuid avalikku korda ei riku, siis ei saa korravalvurid talle midagi teha.

Politsei võib joovet kontrollida ja inimese keeldumise korral viia ta ekspertiisi vaid juhtudel, kui tegemist on sõidukijuhi või avalikku korda rikkunud inimesega.

Probleem või mitte

Lääne-Viru politseijuht Lembit Kalda ütles, et tööandja saab joovet tuvastada ka teisiti kui alkomeetriga mõõtes. Kalda kinnitusel on ta näinud riigikohtu lahendit, kus joove tuvastati tunnistajate ütluste põhjal.

Paljudes töökohtades kasutatakse keerulisi, kiiret reageerimist ja head koordinatsiooni nõudvaid masinaid, kus isegi joobe jääknähud võivad saada saatuslikuks. Kalda sõnul ei kujuta ta ette joobe jääknähtude tuvastamist pelgalt visuaalsel vaatlusel ja tunnistajate ütluste põhjal.

"Eks seadustes on puudujääke," nentis Kalda ja tõi näite, et lõbustusasutustes ei tohi alkoholi müüa joobes inimesele.

Kalda arutles, et kui baar­men müüb kliendile pitsi viina, siis järgmist pitsi ei tohiks ta enam müüa, sest pitsi viina joonud inimene on juba joobes.

Aktsiaseltsi GoBus juhatuse liige Rene Alpius ütles, et nende ettevõttes mõõdavad sohvrite joovet meditsiinilise haridusega töötajad.

Protseduuri õiguspärasus kehtestatakse töölepingu ja töö sisekorraeeskirjaga. Töötajad on neist teadlikud ja andnud kinnituseks allkirja.

Rakvere lihakombinaadi kommunikatsioonijuht Kairit Prits kinnitas, et ettevõttes kontrollitakse töötaja joobeseisundit inimese nõusolekul tema väljahingatava õhu kaudu.

Joobe fikseerimiseks koostab kombinaadi sisevalveteenistus akti, mida kinnitavad ja täiendavad tunnistajate ütlused.

"Töötaja keeldumisel akti koostamisest oleme joobe tuvastamiseks ja mõõtmiseks kutsunud politsei," sõnas Prits.

Elina Randoja, reporter

Tööst ilmajäämine on praegusel ajal igapäevane probleem. Paljud aga ei tea, mida pärast töökaotust peale hakata.

Kui uut kohta silmapiiril ei terenda, kuid soov töötada on kindel, tuleks kiiremas korras seada sammud tööturuametisse ning end töötuks registreerida. Ametlikul töötul on eeliseid, mida vastava paberita ei saa – näiteks ravikindlustus ja võimalik ümberõpe.

Töötuna registreerumiseks tuleb esitada avaldus, mis vaadatakse kohe läbi. Otsus registreerimise kohta tehakse hiljemalt teisel tööpäeval avalduse esitamisest.

Lisaks tuleb esitada tööraamat ja isikut tõendav dokument. Olemasolul tuleb kaasa võtta ka töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõiguslik leping. Kui esineb vastunäidustusi või piiranguid, mis takistavad teatud töö tegemist, tuleb esitada arstitõend.

Töötu staatuse säilitamiseks peab aktiivselt uut ametikohta otsima. Töötule pakutakse vastavalt kvalifikatsioonile ja oskustele uusi töökohti, võimalik on ka ümberõpe uue eriala omandamiseks.

Avaldus tuleb esitada ka selleks, et saada töötutoetust. Seda makstakse tagasiulatuvalt ning hakatakse arvestama esimesest, kaheksandast või 61. päevast pärast avalduse esitamist (see oleneb eelmise töölepingu lõpetamise põhjusest, töötuskindlustushüvitise saamisest, ülikooliõpingutest jms).

Kui inimene on tööst ilma jäänud oma tahtest sõltumatult, võib ta taotleda töötuskindlustushüvitist.

Töötuskindlustushüvitise saamiseks peab olema kindlasti töötuna registreeritud ning viimase kolme aasta jooksul peab kaheteistkümnel kuul olema palgast maha arvestatud töötuskindlustusmakse.

Agne Narusk

Tööturuameti peadirektor Tiina Ormisson lükkab ümber kahtluse, nagu ei võtaks ametnikud neid, kes hüvitist või toetust ei küsi, piisavalt tõsiselt.

•• Kas ei peaks ajal, mil iga päev uued inimesed tööst ilma jäävad, mitmekordistama infoleti töötajate ja konsultantide arvu? Kõrvalt jälgides jääb mulje, et teenindajal pole jaksu kõigi järjekorras seisjatega tegeleda.

Kuigi tööturuameti töötajate koormus on kasvanud mitmekordseks, annavad kõik oma parima selleks, et kliendid saaks teenindatud. Selgitan lühidalt Tallinna-Harju osakonna töökorraldust. Infolaua töötajad kuulavad ära kliendi mure. Neilt, kes soovivad registreeritud töötuna arvele tulla, võetakse vastu avaldused, paljundatakse vajalikud dokumendid ja lepitakse kokku konsultandi vastuvõtu aeg. Kohtumine lepitakse kokku ka nende klientidega, kes ei soovi end töötuna arvele võtta. Infolaua töötaja ülesanne ongi välja selgitada kliendi probleem ja sellest tulenevalt edasi liikuda. Et inimesed ei peaks pikalt seal järjekorras seisma, toimub põhjalikum nõustamine konsultandi juures. Tallinnas Endla tänava esinduses teenindab kliente kaks infolauatöötajat ja 27 konsultanti. Tööturuamet võtab oma võimaluste järgi tööle ka uusi konsultante.

•• Kas peate äsja töö kaotanud inimesi, kes tulevad hüvitist ja/või abiraha taotlema, nn eelisjärjekorra klientideks?

Tööturuamet püüab aidata kõiki abivajajaid: nii neid, kes on äsja töö kaotanud, neid, kes on pikemalt tööta olnud, kui ka neid, kes soovivad infot tööturuteenuste ja -toetuste ning tööturu olukorra kohta. Kindlasti ei eelistata ühte klienti teistele. Kuna aga viimastel kuudel on hüppeliselt kasvanud koondamiste arv – näiteks tööturuameti Tallinna-Harju osakonnas võeti detsembris arvele 2332 töötut, neist 540 koondatut –, siis suur osa klientidest on tõepoolest äsja töö kaotanud inimesed.

•• Mida pakub amet kaua ilma tööta olnud tööotsijale?

Kui tööturutoetused on ette nähtud neile, kes on end töötuna arvele võtnud, siis tööturuteenustest (tööturuamet pakub Euroopa Sotsiaalfondi toel koos tööturuteenuste ja -toetuste seaduses ette nähtuga üle 20 tööturuteenuse) on enamik ette nähtud nii töötutele kui ka tööotsijatele, kes ei tööta. Kuna iga inimene on oma oskuste, teadmiste, kogemuste ja soovide poolest eriline, vajab ta ka eri teenuseid ja tuge töölesaamiseks. Üldjuhul vajavad aga kaua töölt eemal olnud inimesed kõigepealt tööharjutust ja/või tööotsingukoolitust. Kui aga inimesel puuduvad nii teadmised, oskused kui ka kogemused ning ka teadmine, mida peale hakata, vajab ta karjäärinõustaja abi.

Mari Sarv

Tagasihoidlikku ja eelteadmisteta inimest varitseb tööturuametis oht teenustest ilma jääda. Kes küsida oskab, saab ka vajalikku abi.

Astume koos tööd otsiva 18-aastase Airega Tallinnas tööturuameti uksest sisse täpselt kell 12. Aire lõpetas juunis gümnaasiumi, töötas augustis tööettevõtulepinguga hotellis, kuid seltskond ei sobinud ja ta tuli sealt ära. Tööd on ta otsinud siit-sealt ning sobivat leidmata tuleb nüüd riigiametisse õnne proovima.

Seinal ripub meeldetuletus, et töötuna registreerumiseks peab olema kaasas tööraamat, viimane tööleping ja dokument selle lõpetamise kohta. Airel pole ühtki neist kolmest. Välja on pandud blanketinäidised, „Töötuna või tööotsijana arvelevõtmise avaldus” tundub olevat see, mida vajame. Võtame info­leti ainsa teenindaja juurde sappa.

„Töötu abiraha on nii väike, et seda ma tegelikult ei tahagi. Ma tahan lihtsalt tööd leida,” teatab Aire. Kui järg meieni jõuab, esitab Aire oma soovi: tööotsijana arvele. Teenindaja naeratab ja ütleb, et selleks ei pea end arvele võtma, isegi töötu ei pea olema. „Tööd võite niisama ka otsida, te ei pea üldse meie juurde tulemagi!” seletab lahke naine. Soovitab Kuldset Börsi.

Meie Airega aga oleme kusagilt kuulnud, et neile, kes on siin majas arvel, pakutakse nõustamist ja vahel isegi koolitusi-kursusi. Gümnaasiumist tulnud erihariduse ja töökogemuseta noorel aitab see kindlasti paremat töökohta leida.

Kui sellest infoleti teenindajale räägime, on ta põhimõtteliselt meiega nõus, ehkki kordab, justkui lootes, et lahkume: tööotsimiseks ei pea end arvele võtma. Meie kangekaelsust mõistes küsib lõputunnistust. Seda pole samuti kaasas.

Paberid annavad edumaa

Teenindaja räägib, et kooli lõpetamisest on Airel liiga kaua aega möödas. Kas neiu pole vahepeal üldse töötanud? Aire tunnistab, et napilt ja tööettevõtulepinguga. Tööraamatut tal pole ning lepingutki enam mitte, sest lahkudes lõid tunded üle pea. Teenindaja soovitab toonaselt tööandjalt lepingu koopiat küsida – see tõendaks, et viimase 180 päeva jooksul on neiu „töödanud”, mis omakorda annaks talle parema stardipaketi. Mil moel täpselt, jääb selgusetuks.

Napp veerandtund järjekorras seismist, ning lahkume majast kahe blanketiga. Need tuleb kodus ära täita ja kolme päeva pärast kell kolm ootab Airet konsultant. Too suunab abiküsija vajaduse või soovi korral edasi karjäärinõustaja jutule. Aire uurib voldikut, kus räägitakse nii tööturuameti pakutavatest koolitustest, tööpraktikast kui ka tööharjumuse kujundamisest. Loodab, et kõik see tuleb konsultandi juures jutuks.

Mõistagi vaatame üle kümned seintel rippuvad töökuulutused. Arvestades, et Airel puudub igasugune arvestatav töökogemus ning sagedasti nõutav vene keele oskus, jääb valik napiks. Palgad pole suured, aga päris tühjade kätega ei pea lahkuma. Ta toksib paar numbrit telefonimällu ja lubab poetööle mõelda.

Töötu ja tööotsija

Tööturuametis saab end arvele võtta:

Tööotsijana

•• Seda ka siis, kui inimesel on töökoht olemas. Tööotsija otsib tööd, kui ta pöördub vähemalt kord 30 päeva jooksul töövahendusteenuse saamiseks tööturuameti poole. Et end tööotsijana kirja panna, peab olema vähemalt 13-aastane. Tööotsija ei saa töötu abiraha.

Töötuna

•• Töötuna ei saa end arvele võtta inimene, kes teeb lepingu alusel tööd, on alla 16-aastane, jõudnud vanaduspensioniikka, saab eelpensioni, õpib päevases õppevormis või täiskoormusega õppes, on FIE või ajateenija, pole Eesti kodanik või elamisloaga välismaalane jne.
•• Vt rohkem www.tta.ee.

•• Olen töövõimetuspensionär (60%) ja viimased kolm aastat töötanud suures riigiettevõttes. Ees ootab koondamine. Kas mul on õigus saada töötuskindlustushüvitist?

Vastab Erik Aas, Eesti töötukassa juhatuse liige

„Töötuskindlustushüvitist ei saa taotleda töötajad, kes on jõudnud vanaduspensioniikka – mehed alates 63. eluaastast ja naised olenevalt sünniaastast. Samuti need, kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension (vt pensionikindlustuse seaduse § 7 ja § 9).

Töötajad, kes saavad muud liiki pensioni (nt soodustingimusel vanaduspension, töövõimetuspension, politseiametniku pension jne), kuid ei ole veel vanaduspensionieas, saavad töötuks jäämise korral taotleda töötuskindlustushüvitist, kui nad vastavad hüvitise saamiseks sätestatud tingimustele (vt tingimusi töötukassa kodulehelt www.tootukassa.ee).

Hüvitis määratakse ja seda makstakse kuni inimese vanaduspensioniikka jõudmise kuupäevani.”