Üksikasjad

Avaldatud: 30 detsember 2008

• TULUMAKSUSEADUS
• Rahandusministeerium

1. jaanuarist 2009 jõustuvad mitmed maksumuudatused, mis puudutavad nii maksude tasumise korda kui mitmete maksumäärade muutusi.

Olulisim muudatus maksukorralduses on ettemaksukonto kasutuselevõtt, mis teeb elu lihtsamaks nii maksumaksjal kui maksukogujal. Üks ettemaksukonto võimaldab tasuda makse automaatselt konkreetse maksu tähtaja saabudes, samuti saab erinevaid makse tasaarveldada ilma selleks eraldi taotlust esitamata.

Uus aasta toob muudatusi ka autode erisoodustuse arvestamisel. Tööautoga erasõitude maksustatav summa tõuseb 2000lt kroonilt 4000le kroonile, mille eesmärgiks on vältida auto kasutamist palgakomponendina, samuti on 2003. aastal paika pandud määr juba ajale jalgu jäänud. Samavõrra muutub soodsamaks isikliku auto töösõitudeks kasutamine. Edaspidi tõuseb maksuvaba piirmäär 2000lt kroonilt 4000le kroonile nendele, kes peavad sõitude üle arvestust. Neile, kes arvestust ei pea, jääb maksuvaba määr endiselt 1000le kroonile.

1. jaanuarist muutuvad mitmete teenuste ja kaupade käibemaksumäärad. Senine soodusmäär 5% tõuseb 9%-le raamatutel, perioodikal, ravimitel ja majutusteenustel. Etenduse- ja kontserdipiletite, matusetarvete ja –teenuste ning ohtlike jäätmete käitlemise puhul peab edaspidi arvestama 18%-lise käibemaksuga.

Järgmise aasta algusest muutuvad ka mitmete liiklusregistri ning kodakondsus- ja migratsiooniameti toimingute riigilõivud, mille määrad pole viimastel aastatel tõusnud. Näiteks tuleb alates 1. jaanuarist rohkem raha tasuda auto registreerimisel, ARKi eksamite sooritamisel või juhilubade väljastamisel.

Mitmed maksumäärad jäävad aga ka järgmisel aastal 2008. aasta tasemele. Tulumaksumäära 21 protsenti jääb kehtima ka 2009. aastal, samuti jääb samale tasemele maksuvaba tulu 2250 krooni kuus. Ettevõtete tulumaksu osas aastapõhisele maksustamisele üle ei minda, vaid jätkatakse senise süsteemiga. Samuti jäävad samaks kõik aktsiisid, ühtne tollimaksumäär reisijatele aga juba vähenes 1. detsembril 2008 3,5%lt 2,5%ni.

Lühikokkuvõte maksumäärade muutustest on kättesaadav rahandusministeeriumi kodulehel
http://www.fin.ee/doc.php?81446.

Lisainfo:

Annika Vilu
Rahandusministeerium
Avalike suhete osakond
tel 611 3491
gsm 50 19602
e-post:

Üksikasjad

Avaldatud: 30 detsember 2008

• Palgaseadus
• Postimees

Tänasel istungil kinnitas valitsus munitsipaalkoolide õpetajatele tulevaks aastaks 8-protsendilise palgatõusu, mis teeb noorempedagoogi alampalgaks 10 277 krooni.

Pedagoogi palga alammäär on uuest aastast 10 883 krooni, vanempedagoogil 12 438 krooni ja pedagoog-metoodikul 15 020 krooni, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Valitsusliidu programmis aastateks 2007 - 2011 on valitsus seadnud eesmärgiks viia noorempedagoogi palga alammäär 2013. aastaks vähemalt riigi keskmise palga tasemele.

Klassijuhataja ülesannete täitmisel suurendatakse palga alammäärasid 10 protsenti.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel lepivad munitsipaalkooli õpetajate palga alammäärades üleriigiliselt kokku valitsus, kohalike omavalitsusüksuste volitatud esindajad ja õpetajate registreeritud ühenduste volitatud esindajate poolt moodustatud delegatsioonid.

Toimetas Marina Lohk, vanemtoimetaja

Üksikasjad

Avaldatud: 30 detsember 2008

• TULUMAKSUSEADUS
• Postimees

Alates järgmisest aastast tõuseb töösõitude eest makstava maksuvaba hüvitise piirmäär 2000 kroonilt 4000 kroonini kuus.

Täna valitsuse heakskiidu saanud määrus kehtestab, et arvestuse pidamisel ei maksustata hüvitist kuni 4 krooni ühe teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel sõidetud kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 4000 krooni kalendrikuus tehtud sõitude eest ühe hüvitist saava füüsilise isiku kohta, teatab valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Kui füüsilisele isikule maksab sel alusel hüvitist samas kalendrikuus tehtud sõitude eest mitu tööandjat, võib iga tööandja maksta maksuvabalt hüvitist kuni 4000 krooni.

Muudatuse maksimaalne mõju piirmäära tõstmise korral oleks järgmine, et järgmisel aastal jääks riigieelarvesse laekumata kuni 18,4 miljonit krooni tulumaksu ja kuni 28,9 miljonit krooni sotsiaalmaksu ehk kokku 47,3 miljonit krooni.

Muudatuse tegelik mõju on tõenäoliselt mõnevõrra väiksem, sõltudes sellest, kui palju makstakse maksuvabast hüvitise piirmäärast suuremaid hüvitisi.

Määrus rakendub alates 1. jaanuarist.
Toimetas Hanneli Rudi

Üksikasjad

Avaldatud: 27 detsember 2008

• Postimees

Kaire Uusen

Kes oleks osanud 1990. aastate algul arvata, et pangatööst saab üks iseseisvusaja tulusamaid ameteid ja et riigiametniku leib muutub üsna maitsvaks.

Kui üks endine Hoiupanga töötaja sai 1998. aastal riigiasutusest pakkumise tulla raamatupidajaks, ajas palga väiksus ta naerma. Nüüd võivad naerda riigiametnikud, kes teenivad paljudest teistest rohkem.

Ehkki praegune majanduslangus ja tööpuudus jätavad mulje, justkui läheneks maailma lõpp, väidab Euroopa värske tööjõuvajaduse uuring, et järgmisel kümnel aastal ähvardab Euroopat, sh Eestit hoopis uute töökäte puudus. Üks põhjus on majandusstruktuuri muutumine – ühed tegevusalad hääbuvad või muunduvad ja teised kasvavad. Seega on küsimus, millise töö tegijad lähevad hinda.

Haridus loeb üha rohkem

Majandusministeeriumi ekspert Mario Lambing tunnistas, et kuigi prognoosi tehti ajal, kui olud polnud Euroopas veel nii sünged, on üldine trend selge – vajadus kõrgharitud inimeste oskuste järele kasvab. «Valmis tööd pole enam olemas. Uus trend on see, et inimesed peavad olema õppimisvõimelised ja valmis muutuma,» ütles ta.

Suurima hooga peaks nii Euroopas kui ka Eestis kasvama äriteenuste valdkond. Lambingu sõnul hõlmab see väga palju ameteid. «Enim on uuringus mainitud infotehnoloogia teenuste pakkujad.»

Kuid et rahvastik üha vananeb, kasvab Lambingu sõnul ka tervishoiu ja sotsiaalhoolekandega seotud tööde tähtsus. Kolmas kasvav valdkond on keskkonnatehnoloogia, mille alla kuuluvad prügimajandus, taaskasutus jms, kuid mis on seotud ka igapäevase tootmistegevusega. «Aga see on siiski kaugem tulevik, praegu ei ole see veel n-ö massiharu,» lisas ta.

Ka CV Keskuse ärijuht Kadri Johanson leidis, et suur tööpõld ootab sotsiaal- ja meditsiinitöötajaid, samuti teadlasi. «Hinda lähevad ka heaolu- ning iluteenuste pakkujad.»

Projektijuhtide raske aeg

Tõusjaid on veel: oodata on nõudluse kasvu keskkonna ja loodusega seotud alade spetsialistide järele, töö ei lõpe ilmselt ka pääste- ja turvatöötajatel. Tõusuteed läheb kõik telekommunikatsiooni ja ITga seotu, nagu prognoosib ka USA tööturustatistika veebisait.

Aaretesaar.ee karjäärinõustaja Tiina Saar leidis, et maailmakaardile võiks Eesti pääseda mõne disainiimega. «ITs oodatakse muidugi pikisilmi uut Skype’i. Kahjuks pidi aga meie haridussüsteemile omane olema, et toodame küll häid spetsialiste, kuid mitte selliseid, kes oleksid suutelised uusi konkurentsivõimelisi ärisid looma,» ütles ta.

Saar usub, et kutseharidus on kasvav trend. Samas liigub maailm ikkagi teadmistepõhilise majanduse poole.

Kõige raskem on Eestis praegu Saare kogemusel maakleritel, projekti- ja müügijuhtidel. «Põhiliselt neil, kes on viimase kümnendi jooksul isukalt õppinud haldust, juurat, majandust või ärikorraldust, omamata sealjuures äri, mida korraldada,» nentis ta. «Nende haridus on liiga üldine ja ambitsioonid kõrged.»

Tööturu muutustes on olnud paindlikumad oskus- ja lihttöölised, kelle ümberõpetamise kogemus on meil eelmisest majanduse langusperioodist olemas.

Saar lisas, et Eesti suur probleem on süsteemse karjäärinõustamise ja koolilaste karjääriõppe puudumine, mis tähendab, et inimesed ekslevad kaua enne õige ala leidmist.

Lähiaastate muutused

• 2020. aastani luuakse Euroopas üle 20 miljoni töökoha. Koos pensionile minejatest vabanevatega tuleb täita üle 105 miljoni koha, millest enamik nõuab nn kesktasemel oskusi, sh kutseharidust.
Uute töötajate vajadus Euroopas 2015. aastani:
• Keskastme spetsialistid ja tehnikud 11,6 miljonit
• Teenindajad ja müügitöötajad 10,6 miljonit
• Lihttöölised 9,7 miljonit
• Tippspetsialistid 9,5 miljonit
• Kõrgemad ametnikud ja juhid 7 miljonit
• Oskus- ja käsitöölised 6,1 miljonit
• Masina- ja seadmeoperaatorid 4,6 miljonit
• Ametnikud 4,5 miljonit
• Põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised 0,5 miljonit
Allikad: Euroopa tööjõuvajaduse uuring, CEDEFOP, majandusministeerium, PM