Üksikasjad

Avaldatud: 18 detsember 2008

• TULUMAKSUSEADUS
• Eesti Tööandjate Keskliit

Austatud ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga!

Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu ei pea võimalikuks toetada Teie ettepanekut tõsta riikliku kuupalga alammäära alates 1. jaanuarist 2009. Lähtume seejuures Teie enda poolt välja öeldud alampalga kujunemise põhimõtetest.

Eesti Ametiühingute Keskliit on alampalga läbirääkimistel eelnevatel aastatel rõhutanud põhimõtet, et

1. „... majanduskasvu viljad peavad jõudma kõigi töötajateni, sh alampalga saajateni.” 2008. aastal tõstsime alampalka 21%, kuigi prognoositav majanduslangus ulatub tänavu –3%-ni.
2. „... alampalga kasv ei tohi maha jääda keskmise palga kasvust.” Isegi juhul, kui keskmise palga kasv peaks ulatuma 15%-ni, jääb see käesoleval aastal toimunud alampalga tõusust maha u 6 protsendipunkti võrra. Alampalga kasv on seega olnud oluliselt kiirem, kui keskmise palga kasv – seda eriti erasektoris, kus palgakasv käesoleval aastal ei ületa 10% taset.
3. „... alampalga suhe keskmisesse palka peab paranema”. 2007. aastal moodustas alampalk keskmisest palgast 33%. Käesoleva aasta III kvartalis moodustas alampalk keskmisest palgast 35% ja selle tõusu prognoosime ka edaspidi.

Oleme jätkuvalt seisukohal, et alampalga kasv peab käima käsikäes tööviljakuse ja keskmise palga kasvuga. Eesti majanduse 2009. aasta arenguid ennustades eeldame, et alampalga suhe keskmisesse palka paraneb ka tingimustes, kus kokkulepitud alampalga määr järgmisel aastal ei tõuse. 2009. aastal prognoosime keskmise palga alanemist 5–10% võrra ning alampalga ja keskmise palga suhte paranemist u 38%-ni.

Aluse selliseks väiteks annavad:

* 2009. aasta riigieelarves ette nähtud avaliku sektori personalikulude külmutamine käesoleva aasta tasemel (st avaliku sektori mõju keskmise palga dünaamikale saab olema minimaalne);
* ettevõtete töötasufondide oluline kahanemine põhipalkade külmutamisel 2008. aasta tasemel ning kokkulepitud tulemus- ja lisatasude (u 25% töötasufondidest) olulisest vähenemisest 2009. aastal võrreldes tänavuse tasemega.

Põhjused, miks alampalga tõstmine 1. jaanuarist 2009 on meie hinnangul välistatud, tulenevad kiiresti halvenenud majanduskeskkonnast. Enamikule autoriteetsetele majandusprognoosidele tuginedes leiame, et globaalset majandust haaranud finantskriis areneb 2009. aasta keskpaigaks välja majanduskriisiks, mille ulatust ja kestust on eelnevate ning palju tagasihoidlikumate majandussurutise näidete varal raske ette ennustada.

Palkade (sh alampalga) tõstmine sellises olukorras on vastutustundetu samm, mis vastupidiselt soovitule vähendab tööhõivet veelgi ning viib eeskätt eksportivate ettevõtete pankrottideni või siis langetab kiiresti pikemaks ajaks nende konkurentsivõimet.

Eeltoodust lähtudes teeb tööandjate keskliit ettepaneku jätkata alampalga muutmise läbirääkimisi pärast seda, kui on teatavaks saanud 2009. aasta I kvartali tööhõive ja keskmise palga statistilised näitajad. Seniks oleme jätkuvalt avatud dialoogile ja kutsume ametiühingute keskliitu üles igakülgsele tegevusele, mis aitaks leevendada eesootava majanduslanguse mõjusid ning kestust ja aitaks majanduse taas uuele tõusule.

Lugupidamisega,

Enn Veskimägi
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees
18. detsember 2008

Üksikasjad

Avaldatud: 17 detsember 2008

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Põhjarannik

NIINA VOROPAJEVA

Haigekassasse tuleb üha sagedamini tööandjatelt palveid kontrollida, kas töötaja on haiguslehel põhjusega.

Praegu võib kahtluseuss veel rohkem hinge pugeda, kui enne võimalikku koondamist või osaliselt tasustatavale puhkusele saatmist jääb inimene äkitselt haigeks.

Haigekassa Viru osakonna juhataja Andrei Saitšuk kinnitab, et tööandjate pöördumisel tehakse haiguslehtede kontroll, millest nähtub, et 98 protsenti meditsiinidokumente on korrektselt vormistatud, ülejäänu oleneb juba arsti ja patsiendi isiklikest suhetest. "Võib kahtlustada, et teinekord on haiguslehte üsna lihtne saada ning keegi võib seda kuritarvitada, kuid tõestuseta ei saa seda väita," märkis Saitšuk.

Haigekassa andmeil on 2008. aasta üheksa kuuga haiguslehtede arv Eestis möödunud aasta sama ajaga võrreldes vähenenud 4 protsenti.

Kuid tööandjad pööravad tähelepanu sellele, et oktoobri ja novembri andmeid - just nendel kuudel suurenes ettevõtete arv, kes taotlesid osaliselt tasustatavat puhkust või tööaja vähendamist - haiguslehtede kohta veel ei ole. Pole teada ka Ida-Virumaa statistika, kuna piirkondade kaupa seda ei tehta.

Haigusleht on kasulik

"Kui ettevõte läheb üle lühendatud tööpäevale, siis mõistagi on töötajal sellisel ajal kasulikum haiguslehel olla," ütles Kohtla-Järve õmblusfirma TTK Grupp juht Enn Koger. "Me töötame praegu täisajaga, kuid taotlesime siiski lühendatud tööaega ning saime selleks ka loa. Pole teada, kuidas käituvad inimesed siis, kui peab töötama osalise tööajaga."

Enn Koger mainis, et varemgi on olnud juhuseid, kui inimesele ei meeldi töö ega selle eest saadav palk ning ta üritab haiguslehele minna. Koger arvab, et töövõimetusleht antakse liiga kergelt: kes tahab, see haiguslehe ka saab.

Paljud firmad esialgu ei kurda

Akustilisi süsteeme tootev Jõhvi firma Audes töötab praegu lühendatud tööajaga ning see jääb nii ka jaanuaris. See tähendab, et inimesed kaotavad kuni 25 protsenti palgast. Ettevõtte peainseneri Aleksei Rõbalkini sõnul pole seni olnud märgata, et keegi püüaks haiguslehele minna. Kuid enamik siinseid töötajaid on naised, kes on meestest sagedamini haiguslehel, näiteks lastega.

Sillamäe ASis Norwes Metall töötavad peamiselt mehed. Ettevõtte kaadriosakonna juhataja Ljubov Anufrijeva ütles, et varem tuli ette kuritarvitamist haiguslehele minekuga, näiteks tahtis inimene oma tööluusi varjata. "Me jälgisime seda pingsalt ning nüüd seda probleemi enam pole, inimesed mõistavad, et on tarvis raha teenida, kuni tellimusi tuleb, sest pole teada, mis edasi saab," märkis Ljubov Anufrijeva. "Tahtsime juba 15. detsembrist minna üle lühendatud tööpäevale, kuid esialgu töötame täispäeva, loodetavasti peame ka jaanuaris vastu, mis aga edasi saama hakkab, pole teada."

Üksikasjad

Avaldatud: 17 detsember 2008

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Merle Muda
Tartu Ülikooli õigusteaduskonna töö- ja sotsiaalhooldusõiguse dotsent,
Gaabriel Tavits
Tartu Ülikooli õigusteaduskonna töö- ja sotsiaalhooldusõiguse dotsent

Uus töö­le­pin­gu­sea­du­se eelnõu ei too kind­lust töö­ta­ja­le ega tö­öand­ja­le. Kin­del on vaid, et see va­jab põh-ja­lik­ku ümber­te­ge­mist ega hak­ka prae­gu­sel ku­jul toi­mi­ma.

Mi­da tä­hen­dab eelnõu töö­ta­ja­le? Muu­tu­vad näi­teks töö­ta­ja ta­ga­ti­sed koon­da­mi­se kor­ral. Kui prae­gu­se sea­du­se ko­ha­selt peab tö­öand­ja töö­le­pin­gu lõpe­ta­mi­sest sõltu­valt staažist kaks–ne­li kuud et­te tea­ta­ma, siis eelnõus lühe­neb see aeg 15–90 ka­lend­rip­äe­va­ni.

Kui prae­gu tu­leb koon­da­tud töö­ta­ja­le maks­ta hüvi­tist ka­he–nel­ja kuu pal­ga ula­tu­ses, siis edas­pi­di ka­ha­neks see ühe­le kuu­le. Tõsi, koon­da­tul on sõltu­valt töös­taaÏist õigus saa­da ka töö­tu­kas­sast ühe–ka­he kuu ta­su ula­tu­ses kind­lus­tushüvi­tist.

Veel üks muu­da­tus: prae­gu­se sea­du­se jär­gi saab töö­le­pin­gus kok­ku le­pi­tud pal­ga suu­rust muu­ta ai­nult töö­ta­ja ja tö­öand­ja kok­ku­lep­pel. Uus eelnõu an­nab aga tö­öand­ja­le võima­lu­se töö­ta­ja töö­ta­su ühe­pool­set vä­hen­da­da ja alan­da­da, üld­ju­hul ku­ni pal­ga alammää­ra­ni. Töö­ta­su vä­hen­da­mi­ne on seo­tud tö­öan­d­ja ma­jan­dus­li­ku olu­kor­ra­ga ehk näi­teks juh­tu­mi­ga, kui tö­öand­ja äri­part­ne­rid ütle­vad tel­li­mu­sed üles. Ta­su alan­da­mi­ne tu­leb kõne al­la ju­hul, kui töö­ta­ja ri­kub mõnd ju­hist töö tu­le­mu­se ehk nt töö te­ge­mi­seks an­tud täh­ta­ja koh­ta.

Jah, eelnõus on mõnda­gi po­si­tiiv­set, näi­teks si­sal­dab see prae­gu puu­du­lik­ku töö­ta­ja kon­ku­rent­si­kee­lu ja kon­fi­dent­siaal­sus­ko­hus­tu­se ning va­ra­li­se vas­tu­tu­se re­gu­lat­sioo­ni. Üht­la­si kao­tab see õigus­ta­tult töö­raa­ma­tu pi­da­mi­se nõude ja jäi­gad vor­minõuded töö­le­pin­gu lõppe­mi­sel.

Eelnõu koos­ta­mi­se alu­seks on tur­va­li­se paind­lik­ku­se põhi-mõte: tö­öand­jal on liht­sam töö­ta­jat töö­le võtta ja te­ma töö­le­pin­gut lõpe­ta­da ning töö­tuks jää­mi­se kor­ral ta­gab töö­ta­ja­le kait­se riik töö­tus­kind­lus­tu­se va­hen­di­te kau­du.

Pa­ra­ku on eelnõus hul­ga­li­selt küsi­ta­vu­si ja eba­sel­gust. Tun­dub, et mit­me­te sä­te­te pu­hul ei ole lä­bi mõel­dud, kui­das need te­ge­lik­ku­ses toi­mi­ma hak­ka­vad. Re­gu­lat­sioon on mit­me­ti mõis­te­tav ja töö­le­pin­gu poo­led on sun­ni­tud pöör­du­ma töö­vaid­lus­ko­mis­jo­ni või koh­tus­se. Kuid riik ei to­hi suu­na­ta töö­le­pin­gu poo­li vaid­le­ma.

Suuline või kirjalik?

Eelnõust ei saa näi­teks aru, mil­li­ses vor­mis – kas suu­li­ses või kir­ja­li­kus – tu­leb töö­le­ping sõlmi­da. Töö­le­ping tu­leb sõlmi­da küll kir­ja­li­kult, kuid üht­la­si an­tak­se tö­öand­ja­le võima­lus tea­vi­ta­da töö­ta­jat töö­le­pin­gu tin­gi­mus­test ühe­pool­selt. Eelnõust võib väl­ja lu­ge­da, et töö­le­pin­gu sõlmi­mi­seks pii­sab, kui tö­öand­ja esi­tab töö­ta­ja­le ühe­pool­selt do­ku­men­di, kus on kir­jas le­pin­gu tin­gi­mu­sed. Jääb se­ga­seks, mis tä­hen­dus on sel ju­hul töö­le­pin­gu kir­ja­li­kul vor­mis­ta­mi­sel ja kui­das peab töö­ta­ja töö­levõtmi­ne te­ge­lik­ku­ses väl­ja nä­ge­ma.

Prob­le­maa­ti­li­ne on ka tö­öand­ja al­ga­tu­sel töö­le­pin­gu üles-ütle­mi­se re­gu­lat­sioon, kui töö­le­pin­gu lõpe­ta­mi­se põhju­seks on töö­ta­ja mit­te­vas­ta­vus või le­pin­gu­rik­ku­mi­ne.

Eri­ne­valt prae­gu keh­ti­vast sea­du­sest peab tö­öand­ja en­ne le­pin­gu ülesütle­mist töö­ta­jat hoia­ta­ma (et töö­ta­ja käi­tu­mi­ne on tö­öand­ja sil­mis tau­ni­tav), sa­mu­ti teist tööd pak­ku­ma, sealhulgas va­ja­du­se kor­ral kor­ral­da­ma ümberõppe, ning töö­ta­ja­le töö­le­pin­gu ülesütle­mi­sest 15–90 ka­lend­rip­äe­va et­te tea­ta­ma. Kuid se­da ai­nult ju­hul, kui see on „kõiki as­jao­lu­sid ar­ves­ta­des mõist­li­k”.

Te­ge­li­kult on tö­öand­ja sel­lis­te ko­hus­tus­te­ga koor­ma­mi­ne mõist­lik vaid ha­ru­har­va. Miks peaks tö­öand­ja töö­ta­jat, kes tal­le kah­ju te­ki­tab, le­pin­gu lõpe­ta­mi­sest et­te hoia­ta­ma, enne tööle-pingu lõpetamist teist tööd pak­ku­ma ja kui see po­le võima­lik, siis se­da­sa­ma ini­mest koo­li­ta­ma? Nii­su­gu­ne re­gu­lat­sioon põhjus­tab tar­be­tuid vaid­lu­si, sest töö­ta­jad ja tö­öand­jad saa­vad eri­ne­valt aru sel­lest, mi­da saab pi­da­da ühel või tei­sel ju­hul mõist­li­kuks. Prob­lee­me on ka töö- ja puh­kea­ja re­gu­lat­sioo­nis. Näi­teks vä­lis­tab eelnõu põhjen­da­ma­tult töö­ta­ja iga­su­gu­se töö­le­ra­ken­da­mi­se rii­gi-pühal ja lu­bab ko­hal­da­ta val­veae­ga kõigi töö­ta­ja­te suh­tes. Need on vaid üksi­kud näi­ted puu­dus­test. Sa­mu­ti ei vas­ta mit­med punk­tid EL-i õigu­se nor­mi­de­le – nt lap­si kas­va­ta­va­te isi­ku­te sei­sun­dit puu­du­ta­va­te reeg­li­te osas.

Üksikasjad

Avaldatud: 16 detsember 2008

• Palgaseadus
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla
jurist

•• Minu ametijuhendi üldsätetes on kirjas, et kui tuleb asendada ülemust või kolleegi, siis makstakse selle eest lisatasu. Aga kui asendamine on kirjas ka ametijuhendi tööülesannetes, kas siis on õigus lisatasu küsida?

On küll, sest ava­li­ku tee­nis­tu­se sea­du­se § 64 näeb asen­du­se eest et­te li­sa­ta­su, ole­ne­ma­ta sel­lest, mil­li­ses­se ame­ti­ju­hen­di os­sa on asen­da­mis­ko­hus­tus kir­ja pan­dud. Ame­ti­ju­hen­di­ga sea­dust muu­ta ei saa. Kui saaks, kao­taks osun­da­tud sä­te mõtte.

•• Töötaja katkestas lapsehoolduspuhkuse 27. maist 2005, kolme päeva pärast, 30. mail, jäi uuesti rasedus- ja sünnituspuhkusele, mis kestis 16. oktoobrini. Tänavu 12. augustil lõpetas ta selle ning jäi kohe samal päeval korralisele puhkusele. Mis aasta järgi tuleb arvestada palga alam-määra muutumise indeksit? Seadus ütleb, et kui töötajale ei ole töö- või teenistussuhte peatumise tõttu üle 12 kuu palka makstud, korrigeeritakse töötaja palgamäära.

Küsi­mu­sest sel­gub, et 27. maist ku­ni 30. mai­ni 2005 oli töö­ta­ja tööl ja pi­di saa­ma nen­de päe­va­de eest ka pal­ka. Jä­re­li­kult tu­leb puh­ku­se­ta­su ar­ves­ta­mi­sel läh­tu­da 2005. ja 2008. aas­ta pal­ga alam-mää­ra muu­tu­mi­se in­dek­sist, s.t alu­seks peab võtma vii­ma­se töö­le­pin­gu pea­tu­mi­se aja.