Üksikasjad

Avaldatud: 23 detsember 2008

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Järva Teataja

Harri Taliga
EAKL esimees

Töölepinguseaduse eelnõu, mille teksti ametiühingud, tööandjad ja valitsuse esindajad jüripäeval kokku leppisid, võeti riigikogus vastu. Muudatusettepanekutega tutvudes avastas ametiühingute keskliit üllatusega, et valitsus oli ühepoolselt muutnud eelnõus nelja sätet, halvendades töötajate olukorda.

Valitsus proovis petta

Ometi kinnitas valitsus kevadel, et kokkulepitud teksti muudetakse vaid juhul, kui sellega on nõus kõik kolm osapoolt.
On pehmelt öeldes kummaline, et valitsuse esindajad otsustasid kuritarvitada partne­rite usaldust ja proovisid kasutada lihtlabast pettust – käitumist, mis ei üllataks näiteks pisisuli puhul.
Ene­sestmõistetavalt avaldas EAKL teravat protesti sellise teguviisi vastu ja nõudis kokkulepitud sõnastuste taastamist seaduseelnõus.
Valitsuse väited, nagu oleks olnud tegu vaid keelelise toimetami­sega, ei vasta tõele. Ametiühingute protesti õigustatust kinnitas selgelt ka parlamendi juriidilise osakonna hinnang, mis võrdles kõnealuse nelja sätte sõnastusi.

Valitsus soovis muuta kevadist kolmepoolset kokkulepet, kuid ainult nende teemade puhul, mis on talle olulised. Ametiühingute tõstatatud töötajatele tähtsate küsimuste arutelust valitsus ja tööandjad keeldusid.
Nüüd on töötajate õigusi kaitsvad sõnastused siiski leitud ja said õiguskomis­joni heakskiidu 1. detsembril.

Valitsuse ettepanekul lepiti aprillis kolme­poolselt kokku, et uus seadus jõustub aasta pärast selle vastuvõttu, see on 2010. aasta algul.
Ent siingi taganesid poliitikud kokkuleppest ja parlamendi õiguskomisjonis hääletasid kõik valitsusliidu esindajad selle poolt, et seadus rakenduks 2009. aasta juulist.

Ametiühingute keskliit ei nõustu seaduse varasema jõustamisega, sest selleks pole ei võimalust ega ka vajadust.
Mis takistab seaduse varasemat jõustamist? Esiteks peaks olema elementaarne, et valitsus täidab kõik endale võetud kohustused, sh tõstab jõustamishetkeks poole alampalgani riigi töötutoetuse. See punkt on lahutamatu osa kevadisest kokkuleppest.

Valitsus kavatseb töötutoetuseks eraldada vähem kui 80 miljonit krooni.
Selle summaga tagab riik järgmiselgi aastal töötule, kel pole õigust kindlustushüvitisele, häbiväärsed 1000 krooni kuus, mida on raske isegi toetuseks nimetada.
Valitsus tahab taas kord ühepoolselt taganeda kokkuleppest ja teha näo, et midagi pole juhtunud.

Seaduse täitmisega jääb hätta riik

Märksa tõsisem takistus on asjaolu, et uue seaduse rakendamise ettevalmistamiseks jääb vähe aega.
Et uus töölepinguseadus erineb kehtivast oluliselt, on hädavajalik laialdane selgitustöö nii töötajate kui ka tööandjate hulgas.
Parandamatu hoobi riigi usaldusväärsusele annab see, kui seaduse täitmisega jääb hätta riik ise.

Juba teisel päeval pärast uue seaduse jõustumist võib tekkida esimene töövaidlus, mida lahendavad kohtud ja töövaidluskomisjonid.
Ametiühingute juristid koostavad praegugi massiliselt töövaid­lusavaldusi, sest seaduste ja töölepin­gute rikkumine on majanduslanguse ajal võtnud epideemia mõõtmed.
Olen veendunud, et uue seaduse jõustumine suurendab töövaidluste hulka järsult. See nõuab vältimatult kümnete kohtunike ja sadade töövaidluskomisjonide liikmete koolitamist uue seaduse jõustamise hetkeks.

Kui kohtunikke on justiitsministeeriumil kavas mingil moel siiski koolitada, siis töövaidluskomisjonide liikmete koolitamisest rääkides on sotsiaalministeerium ja tööinspektsioon vähemalt viimasel seitsmel-kaheksal aastal teinud näo, et uppuja päästmine on uppuja enda mure.
Uus seadus suurendab märkimisväärselt töötukassa töökoormust, kellele lisandub täiesti uus kohustus hakata osaliselt välja maksma koondamishüvitisi.

Samas peab töötukassa 30. aprilliks endaga ühendama tööturuameti koos kõigi allasutustega, võtma tööle mitusada uut inimest ja kõik nad ka välja õpetama.
On paratamatu, et ühendatud tööturuasutuse käivitamisel kerkib palju probleeme, mille lahendamine kahe kuuga pole võimalik.

Loetletud ohud pole pastakast välja imetud virtuaalsed hirmud, vaid tegelikud riskid, mis saavad tõeks pigem suuremal kui väiksemal määral. Hammasrataste vahele jäävad kümned tuhanded inimesed.
Sotsiaalministeerium on aastaid rõhutanud, et kolmepoolsed kokkulepped on nn džentelmenide kokkulepped, mille tagatis on partneri ausõna, mitte võimalus nõuda leppe täitmist kohtus.
Inglismaal saab džentelmen antud sõna murda vaid kord, see välistab ta igaveseks usaldusväärsete partnerite ringist.

Toimetas Kristo Kivisoo

Üksikasjad

Avaldatud: 21 detsember 2008

• Palgaseadus
• Eesti Ametiühingute Keskliit

Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) juhatus peab esmaspäeval erakorralise istungi, et arutada oma edasisi samme seoses Tööandjate Keskliidu soovimatusega sõlmida ametiühingutega kokkulepet alampalga tõstmiseks alates 1. jaanuarist.

Ametiühingute Keskliit ja Tööandjate Keskliit on töötajaid ja tööandjaid esindavate organisatsioonidena alates 2001. aastast leppinud igal aastal kokku, kui palju tõuseb üleriigiline alampalk järgmise aasta 1. jaanuarist. 2009 on esimene aasta, mil uus aasta ei too kaasa alampalga tõusu.

“Tööandjate negatiivne sõnum enne jõule on äärmiselt halb uudis mitte ainult ametiühinguile, vaid kogu ühiskonnale,” ütles EAKL esimees Harri Taliga. “Kui arenenud riikides tehakse praegu kõik inimeste ostujõu säilitamiseks, siis meil jääb mulje, et lisaks riigile annavad ka tööandjad oma panuse majanduse täiendavasse jahutamisse.”

Mõistes rasket olukorda majanduses, tegi EAKL viimases läbirääkimiste voorus tööandjatele ettepaneku tõsta alampalk uuest aastast 4750 kroonini kuus. On ülimalt kahetsusväärne, et tööandjad lükkasid ka selle ettepaneku tagasi.

EAKL on veendunud, et alampalga tõus annaks selge ja jõulise sõnumi, et hoolimata rasketest aegadest toimib ühiskond endiselt. Seniste protsesside jätkumine hoiab inimestes turvatunnet, traditsiooni katkemine tekitab aga ärevust.

EAKLi juhatuse erakorraline koosolek algab esmaspäeval, 22. detsembril kell 12 Ametiühingute Keskliidus Pärnu mnt 41a.

Lisainfo:
Harri Taliga, EAKLi esimees, tel 6412 800

EAKLi infojuht Siiri Rebane, 6412 808; 58 19 04 00

Üksikasjad

Avaldatud: 22 detsember 2008

• Palgaseadus
• Eesti Tööandjate Keskliit

Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) juhatus otsustas esmaspäeval erakorralisel istungil, et ei nõustu tööandjate hoiakuga mitte tõsta alampalka ning soovib selle jõustamist tuleva aasta 1. aprillist.

EAKL-i esimees Harri Taliga ütles BNS-ile, et jõulurahu ajal ametiühing aktsioone ette ei võta. "Aga meie soov on sõlmida alampalga kokkulepe esimese kvartali jooksul, et see saaks jõustuda 1. aprillil 2009," lisas ta.

Taliga sõnul võiks läbirääkimised tööandjate keskliiduga jätkuda uue aasta veebruaris, kui saavad teatavaks selle aasta viimase kvartali majanduse statistilised näitajad.

Jaanuaris viib ametiühingute keskliit oma liikmeskonna seas läbi uuringu, milliseid edasisi aktsioone on liikmed valmis korraldama alampalga nõude toetuseks. Pärast seda kujundab edasise osas seisukoha juhatus.

Taliga sõnul märkis juhatus oma koosolekul, et alampalga tõus ei ole ainult alampalga saajate teema, sellel on laiem tähendus kogu ühiskonnale.

Tähtis on Taliga sõnul ka see, et alampalga tõus aitab riigil suurendada maksutulusid, sest vähendab võimalusi ümbrikupalga maksmiseks. "See, et tööandjad sellest loogikast lähtuda ei taha, on kahetusväärne," ütles ametiühingujuht.

EAKL ja tööandjate keskliit on töötajaid ja tööandjaid esindavate organisatsioonidena alates 2001. aastast leppinud igal aastal kokku, kui palju tõuseb üleriigiline alampalk järgmise aasta 1. jaanuarist.

EAKL tegi viimases läbirääkimiste voorus tööandjatele ettepaneku tõsta alampalk uuest aastast 4750 kroonini kuus. Praegu on alampalk 4350 krooni kuus.

Eesti Tööandjate Keskliidu juht Tarmo Kriis ütles pärast eelmisel kolmapäeval toimunud keskliidu volikogu koosolekut, et alampalga tõstmise kokkulepet sel aastal ei sünni ning kokkulepe võib sündida järgmise aasta esimesel poolaastal.

Allikas: BNS

Üksikasjad

Avaldatud: 18 detsember 2008

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Kai Kalamees
Kaire Uusen

Uus töölepingu seadus ühe käega võtab ja teisega annab pisut juurde – kui töötajast saab lahti 15 päevaga, siis koondatu lohutuseks on veidi suurem töötuskindlustushüvitis.

Igatahes on nüüd kindel, et tööpuuduse kiire kasvu laineharjal jõustub järgmisel suvel seadus, millest sadadel tuhandetel tuleviku ees ebakindlust tundvatel Eesti inimestel on nii võita kui ka kaotada.

Kultuuritöötaja Eve Lõhmus tunnistas, et töötajaile on positiivne uudis töötuskindlustushüvitise suurenemine, samuti selle laienemine ka neile, kes lõpetavad töösuhte omal algatusel. Kuid vähem rõõmustab see, et koondamisest etteteatamise aeg lüheneb ja õhtul töötamise eest lisatasu enam ei maksta.

«Näiteks õpetajate tööpäev lõpeb kella 21 paiku,» tõi Lõhmus näite. See tähendab, et palk jääb uue seaduse jõustudes nende töötundide arvelt väiksemaks. Ühtlasi nentis Lõhmus, et kui koondamishüvitis väheneb, võiks vähemalt etteteatamisaeg olla siiski pikem kui 15 päeva.

Valuraha töötukassast

Nii on selge, et eile riigikogu liikmete poolt 54 poolthäälega kinnitatud uus seadus kergendab 1. juulil 2009 jõustudes märkimisväärselt ettevõtjate elu, kes saavad töötajaid praegusest märksa lihtsamalt ja valutumalt lahti lasta.

Kui praegu tuleb tööandjal maksta inimesele sõltuvalt tema tööstaažist kas nelja, kolme või kahe kuupalga suurust koondamishüvitist, siis poole aasta pärast saab reegliks vaid ühe keskmise kuupalga suurune hüvitis.

Tunduvalt suurenevad aga töötukassa kohustused töö kaotanud inimeste ees: 100 esimesel töötuse päeval makstav hüvitis pole enam pool, vaid 70 protsenti varasemast palgast.

See on riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Heljo Pikhofi sõnul suur abi paljudele töövõtjatele. «Sest ärge unustage, et inimestel on laenud kaelas ja kui inimene jääb töötuks, võib ta äkki kõigest ilma jääda,» tunnistas Pikhof.

Lisaks maksab töötukassa valuraha märksa suuremale ringile inimestele. Alates 1. juulist tekib õigus hüvitisele ka neil, kes on lahkunud töölt omal soovil või poolte kokkuleppel.

Uued «iselahkujad»

Sotsiaaldemokraat Pikhofi sõnul on sellised juhtumid sageli sundkäik, mitte inimeste vaba tahe. Võib eeldada, et tuleval suvel kasvab hüppeliselt «ise lahkunud» inimeste arv, kellel tuleb uut tööd otsida.

Reformierakondlasest riigikogu liige Tõnis Kõiv ütles seaduse vastuvõtmisel, et ettevõtjail on nüüd paremad võimalused tööd nii ümber korraldada, et kogu firma ei pankrotistuks.

«Kui ikka kümme protsenti tööjõust tuleb koondada, et ülejäänud 90 protsenti oma töö säilitaks, siis tuleb seda ka teha,» rõhutas Kõiv. «Paindlikumad suhted ja töötukassa tugi jätab ellu paljud väikeettevõtted. Töökohad säilivad ja kergemini luuakse uusi.»

Eelmisel nädalal tõdes aga mitu ettevõtjat Postimehele, et uus seadus ei pane neid sugugi meelsamini uusi töötajaid värbama.

Mis muutub?

Koondamisest etteteatamine

Kehtiv seadus
• Etteteatamisaeg 2–4 kuud

Uus seadus
• Etteteatamisaeg 15 päeva – 3 kuud
• Tööstaaž alla aasta – 15 kalendripäeva
• 1–5 aastat – 30 kalendripäeva
• 5–10 aastat – 60 kalendripäeva
• Üle 10 aasta – 90 kalendripäeva

Koondamishüvitis

Kehtiv seadus
• Hüvitis 2–4 kuu palk

Uus seadus
• Hüvitis 1–3 kuu palk
• Tööstaaž alla 5 aasta – 1 kuu töötasu
• 5–10 aastat – 2 kuu töötasu, millest 1 kuu katab töötukassa
• Üle 10-aasta – 3 kuu töötasu, millest 2 kuud katab töötukassa

Lisatasude maksmine

Kehtiv seadus
• Lisatasu töö eest õhtusel ajal (kella 18st kuni 22ni) vähemalt 10% ja öösel (kella 22st kuni 6ni) 20% töötaja tunnipalga määrast
• Puhkepäeval töötamisel lisatasu 50%

Uus seadus
• Õhtusel ajal töötamisel lisatasu ei saa
• Öösel töötamisel lisatasu 25%, kui lepingus ei ole ette nähtud ööajal töötamist
• Puhkepäeval töötamisel ei saa enam lisatasu

Töötuskindlustushüvitis

Kehtiv seadus
• Koondamisel töötuskindlustushüvitis esimesed 100 päeva 50% palgast, ülejäänud 9 kuud 40%

Uus seadus
• Koondamisel hüvitis esimesed 100 päeva 70% palgast, 101. kuni 360. päevani 50%
• Poolte kokkuleppel või omal soovil lahkunud töötajal on hüvitis 40%
• Õigus hüvitisele tekib siis, kui viimase viie aasta jooksul on töötaja eest tehtud vähemalt 4 aasta jagu sissemakseid töötuskindlustusfondi

Töötu abiraha

Kehtiv seadus
• Praegu 1000 krooni

Uus seadus
• Töötutoetus suureneb, alates 1. jaanuarist 2010 on see pool alampalgast
Allikas: PM