Üksikasjad

Avaldatud: 04 september 2007

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla
ametiühingute jurist

•• Olen töötanud 12 aastat riigi-asutuses koristajana. Kui soovin töölt lahkuda, millal oleks õige seda tööandjale teada anda, et saada korralikult lõpparvet? Kui suur minu lõpparve tuleb? Tööl käies olen saanud miinimumpalka. Lahkuksin kuus kuud pärast viimast puhkust.

Koristaja töötab riigiasutuses töölepingu tingimustel, tema suhtes kehtib üldjuhul töölepingu seadus, mis kehtestab, et kui tahetakse omal soovil töölepingut lõpetada, tuleb sellest üks kuu ette teatada.

Kui omal algatusel soovitakse lepingut lõpetada seetõttu, et töö jätkamist takistab haigus, invaliidsus, õpingud või vajadus hoolitseda haige või invaliidistunud perekonnaliikme eest, on etteteatamisaeg lühem – ainult viis kalendripäeva.

Lõpparve peab tööandja maksma (üle kandma) viimasel töötamise päeval, selle hulka kuulub välja teenitud palk ja kasutamata puhkuse hüvitus. Puhkuse hüvitus ei sõltu viimase puhkuse ajast, vaid tööaastast, mille eest puhkust antakse.

Kui tööaasta puhkus on täies ulatuses käes ja uuest tööaastast ei ole vähemalt 15 päeva töötatud, ei ole ka midagi hüvitada. Veelgi enam – kui tervet tööaastat ei ole tasa töötatud, kuid puhkust on selle eest juba antud, võib tööandja väljatöötamata puhkusepäevade tasu töötaja palgast kinni pidada.

Muid hüvitisi töötajal omal soovil töölt lahkumise korral saada ei ole.

•• Vastavalt puhkusetasu arvutamise korrale säilib töötajal, kes viimase kuue kuu jooksul on saanud ainult põhipalka, puhkuse ajal palk. Kui näiteks töötaja põhipalka tõstetakse vahetult enne puhkusele jäämist, kas siis sel juhul talle säilitatakse uus kokkulepitud palk või arvestatakse sellisel juhul ikka päevatasu alusel puhkusetasu?

Kui töötaja põhipalka tõsteti kas või viimasel töötamise päeval, tuleb puhkusetasuks maksta uus suurem palk. Samasugune lugu on palga säilitamisega puhkusetasuks ka juhul kui töötaja palk vähenes näiteks seetõt-tu, et ta enne puhkust jäi tööle osalise tööajaga, siis jääb puhkusetasuks väiksem palk.

Üksikasjad

Avaldatud: 28 august 2007

• Puhkuseseadus
• Postimees

Kas tööandja on kohustatud andma lapse esimesel koolipäeval vanemale vaba päeva?

Maili Kalmus, vandeadvokaadi vanemabi Advokaadibüroo Ruus, Koch & Vabamets:

Puhkuseseadus ei kohusta tööandjat andma vanemale lapse esimesel koolipäeval puhkust, kuid töötaja jaoks on siiski olemas mõned võimalused vaba päeva saamiseks.

Seaduse kohaselt on tööandja kohustatud andma töötaja soovitud ajal puhkust vanemale, kes kasvatab kuni 7-aastast last ning lapse koolivaheajal vanemale, kes kasvatab 7–10-aastast last. Nimetatud võimalused kasutada oma puhkusepäevi enda valitud ajal ei hõlma üldjuhul siiski lapse esimest koolipäeva.

Ühele vanematest antakse tema soovil igal tööaastal täiendavat lapsepuhkust kolm (üks-kaks alla 14-aastast last) või kuus (kolm või enam alla 14-aastast last või vähemalt üks alla 3-aastane laps) kalendripäeva. See lapsepuhkus liidetakse põhi- ja lisapuhkusele ning antakse koos sellega. Poolte kokkuleppel saab täiendavat lapsepuhkust kasutada ka muul ajal samal tööaastal (s.h lapse esimesel koolipäeval).

Tööandja on kohustatud töötaja soovil andma kuni 14-aastast last kasvatavale lapsevanemale või kuni 18-aastast puudega last kasvatavale lapsevanemale täiendavat palgata lapsepuhkust kuni 14 kalendripäeva tööaasta kestel poolte kokkuleppega määratud ajal.

Kui aga eeltoodud võimalused on ammendatud, võib töötajale tema soovil anda palgata puhkust poolte kokkuleppega määratud ajaks.

Üksikasjad

Avaldatud: 03 september 2007

• TULUMAKSUSEADUS
• Äripäev

Ranno Tingas
Ernst & Young Baltic ASi juhtiv maksukonsultant

Kui tööandja saadab oma töötajad välisriiki, peab ta arvestama, et tulumaksu võidakse nõuda töökoha riigis kohe esimesest päevast alates.

Piiriülese töötaja puhul on maksustamise seisukohast kõige olulisem töö tegemise koht. Kuna välismaalasele lühikese perioodi jooksul tehtud töö eest makstud palga maksustamine on välisriigi tööandjale töö tegemise riigis väga ebapraktiline, näevad riikidevahelised maksulepingud ette nn 183 päeva reegli. See tähendab, et kui töötaja töötab teises riigis kuni 183 päeva (suvalise 12kuulise perioodi jooksul) ega saa palka selle teise riigi tööandjalt, ei hakka teine riik kõnealust töötasu maksustama. Näiteks kui Eesti ettevõte saadab oma töötaja Riiga tööle ja seal viibitud päevade arv ei ületa 183 päeva, makstakse töötasult tulumaks Eestis.

Kui aga välismaal viibitakse kokku üle 183 päeva või palka maksab välismaa tööandja, on vastaval riigil õigus nõuda tulumaksu.

Vältimaks topeltmaksustamist, on Eestis tulumaksust vabastatud palgatulu, mis on välismaal maksustatav ja mis on makstud seoses välismaal töötamisega vähemalt 183 päeva jooksul.

Samas on mitme riigiga, nt Soome, Rootsi, Norra ja Taani, kokku lepitud erisused renditööjõu palkade maksustamisel. Sellisel juhul ei arvestata tavapärast 183 päeva reeglit, vaid maksustatakse Eesti töötaja palgatulu alates esimesest tööpäevast - isegi siis, kui palka maksab Eesti tööandja.

See kehtib juhul, kui Eesti töötaja jääb välismaal töötamisest hoolimata Eesti maksuresidendiks. Kui aga töötaja muutub töötamise riigi residendiks, maksustatakse vastavas riigis töötamise eest makstud summasid nagu kohalikelgi.

Lisaks tuleb tähele panna, et juhatuse ja nõukogu liikme tasu maksustatakse üldjuhul juriidilise isiku asukohariigis.

Üksikasjad

Avaldatud: 28 august 2007

• Puhkuseseadus
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla,
ametiühingute jurist

•• Kuidas tõlgendada puhkuseseaduse paragrahvi 9 lõike 2 punkti 2? Töövõimetuspensionid on erinevad, mõnele on määratud töövõimetuse protsendiks 50, teisele 70. Kas 35-päevane puhkus kehtib kõigile võrdselt?

Puhkuseseaduse kõnealuse sätte kohaselt antakse 35-kalendripäevast põhipuhkust ainult nendele, kellele on määratud töövõimetuspension või rahvapension töövõimetuse alusel. Otsustav on ainult pensioni määramise fakt, mitte selle suurus ega töövõime kaotuse ulatus.

Töövõimetuspensioni makstakse riikliku pensionikindlustuse seaduse kohaselt neile, kes on töövõime kaotanud 40–100 protsendi ulatuses, kes on vanuses 16 aastast kuni vanaduspensioni eani ja kel on nõutav pensionistaazˇ. Seega ei saa pikendatud põhipuhkust näiteks inimene, kelle töövõime kaotuseks on määratud 35% ja kes ei saa töövõimetuspensioni.

Töötaja, kellele on määratud töövõimetuspension, peaks sellest tingimata tööandjat teavitama. Kui töötaja jätab selle kohustuse täitmata, ei tea tööandja talle ka pikendatud puhkust anda.

Õigus saada pikendatud puhkust tekib inimesel päevast, kui talle pension määrati. Et puhkust antakse tööaasta eest, s.t ka aja eest, kui ta veel pensioni ei saanud, siis tavaliselt esimesel pensioni määramise aastal ei ole veel õigust saada 35-kalendripäevast puhkust. Olgu meil näiteks töötaja, kes asus tööle 2. veebruaril 2006, praegu on käsil tema teine tööaasta – 02.02.2007–01.02.2008. Tavaline puhkus kestab 28 kalendripäeva. Alates 6. augustist 2007 on talle määratud töövõime kaotus 50% ulatuses ja määratud töövõimetuspension. Kõnealuse tööaasta puhkust, toimugu see mis tahes ajal, saab ta 31 kalendripäeva, sest tööaasta esimese kuue kuu jooksul annab iga kuu puhkuseõigust 2,3 kalendripäeva (lähtudes 28-päevasest puhkusest), teisel poolaastal saab iga kuu eest juba 2,9 puhkusepäeva (puhkuse pikkus 35 kalendripäeva). Kui töövõimetuspensioni maksmine jätkub, saab ta järgmise tööaasta puhkust juba 35 kalendripäeva.

Tööandjale hüvitab pikendatud puhkuseosa (seitse kalendripäeva) tasu riigieelarve vahenditest pensioniamet.