Üksikasjad

Avaldatud: 06 august 2007

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Äripäev

Heli Raidve
Heli Raidve Tööõigusabi juhataja

Tootmishädavajaduse korral ületunde ei loeta ning tööandjal on võimalus töötaja teisele tööle üle viia.

Aprilli lõpus rüüstasid vandaalid kaks ööd Tallinna ärisid. Tööandjad helistasid töötajad kokku, samuti tulid laastamist telerist näinud töötajad ise töökohale kaupu kaitsma ja kahjustusi likvideerima.

Kuigi keegi sellel hetkel olukorda tööõiguslikult ei analüüsinud, oli tegemist töölepingu seaduse paragrahvi 65 (tootmishädavajadus) ning palgaseaduse praktikas rakendumisega.

Lihtsustatult annab vääramatust jõust tingitud tootmishädavajadus tööandjale õiguse enamiku töötajaid puhkepäeval tööle kutsuda, neid piirnormideta ületunnitööle rakendada ja teisele tööle üle viia. Rasedaid, alaealisi ja töötajaid, kellele see on keelatud arsti otsusega, on keelatud tööle kutsuda. Alla 12aastast või puudega last kasvatavate või täielikult töövõimetut isikut hooldavate töötajate puhkepäeval tööle rakendamiseks on vajalik nende nõusolek. Kõik ülejäänud töötajad on kohustatud puhkepäeval tööle tulema.

Tööandjal on õigus töötajaid viia üle mistahes ülesannetele sama asula piires, uus töö ei tohi olla vaid vastunäidustatud tervisele ega tuua kaasa töötaja suuremat materiaalset vastutust.

Erakorraliselt tööle saabunud töötajatega tuleb kokku leppida, kas hüvitamiseks antakse vaba aeg vastu või korvatakse töötatud aeg rahaliselt. Kui töötaja tegi lisaks ületunnitööd, tuleb ka see hüvitada.

Tootmishädavajadus

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) N 65 kohaselt on tootmishädavajadus erakorralistest asjaoludest tingitud vajadus viia töötaja ajutiselt üle teisele tööle.

Tööandjal on õigus viia töötaja ajutiselt üle teisele tööle (vääramatu jõud)
* loodusõnnetuse või tootmisavarii ärahoidmiseks või nende tagajärgede kiireks kõrvaldamiseks;
* õnnetusjuhtumi, tööseisaku, tööandja vara hävimise või riknemise ärahoidmiseks;
* ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks eespool loetletud kahel juhul;
* muudel erakorralistel juhtudel.

Viidatud juhtudel on tööandjal õigus viia töötaja kuni üheks kuuks üle ükskõik millisele teisele tööle samas asulas, kui see töö ei ole vastunäidustatud töötaja tervisele ja ei too kaasa töötaja suuremat materiaalset vastutust.

Allikas: TLS N 65

Üksikasjad

Avaldatud: 24 juuli 2007

• Puhkuseseadus
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla,
ametiühingute jurist

•• Minu tööaasta on 21. detsember 2006 kuni 20. detsember 2007. Puhkust selle eest sain juunis täies ulatuses. Novembris 2007, kohe pärast rasedus- ja sünnituspuhkust sooviksin puhkuseseaduse § 16 p 1 kohaselt uut puhkust. Tööandja väidab, et mul ei ole selleks õigust. Kuidas selle asjaga tegelikult on?

Tööandjal on õigus. Puhkuseseaduse § 16 p 1 kohaselt peab küll tööandja andma puhkust naisele vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust, kuid samas seaduses on ka üldnõue – puhkust antakse tööaasta eest. Kui töötaja on juba oma käimasoleva tööaasta puhkuse saanud, ei saa ta seda sama tööaasta jooksul teist korda nõuda. Küsijal oli õigus kõnealuse sätte alusel jätta juunis puhkamata ja nõuda puhkust novembris pärast rasedus- ja sünnituspuhkust.

Nüüd saab ta puhkust taotleda alles pärast uue tööaasta algust. Seejuures peab arvestama, et lapsehoolduspuhkuse aega tööaasta hulka ei arvata ning küsijal tuleb veel pärast lapsehoolduspuhkustki ligikaudu üks kuu töötada, et tasa töötada käesoleva tööaasta puhkus.

Üksikasjad

Avaldatud: 31 juuli 2007

• Puhkuseseadus
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla
ametiühingute jurist

•• Puhkuse ajal jäi mu laps haigeks. Olin seetõttu viis päeva hoolduslehel. Kas minu puhkus selle aja võrra pikeneb?

Haige lapse hooldamise ajal on töötaja töövõimetu, ta ei saa sel ajal puhkust puhkamiseks kasutada. Seetõttu tuleb juhinduda puhkuseseaduse sättest, mis ütleb, et töötaja ajutine töövõi-metus on puhkuse kasutamist takistav asjaolu, mille puhul antakse saamata jäänud puhkuseosa vahetult pärast takistavate asjaolude lõppemist (puhkust pikendatakse töövõimetuse päevade võrra) või viiakse see poolte kokkuleppel üle muule ajale.

Nii on see puhkuse ajaga, kuid mitte tasuga. Ravikindlustuse seaduse kohaselt ei ole töötajal õigust saada ajutise töö-võimetuse hüvitist juhul, kui ta oli põhi- ja lisapuhkuse ajal hoolduslehel. Kuna tööandja on juba puhkusetasu täies ulatuses tasunud ja haigekassal hüvitise maksmise kohustust ei ole, siis rahale pole puhkuse pikendatud osa eest töötajal õigust ja sisuliselt on tegemist palgata puhkusega. Palgata puhkusele ei saa aga tööandja kedagi ühepoolselt saata. Seega peaks töötaja, kes soovib oma tasuta puhkuseosa kasutada, andma tööandjale sellekohase avalduse, alles seejärel on tööandja kohustatud puhkuseaega pikendama.

Samas võimaldab puhkuseseadus poolte kokkuleppel puhkuse katkestada, seda ka hoolduslehe ajaks. Sel juhul on katkestuse aeg töötamise aeg ja haigekassa maksab töövõimetus-hüvitist. Katkestamise tõttu kasutamata jäänud puhkuseosa võib anda poolte kokkuleppel samal tööaastal, näiteks kohe pärast hoolduslehe lõppemist, liita järgmise tööaasta puhkusega või anda järgmise tööaasta kestel mõnel muul ajal.

Puhkuse katkestamiseks töötajal nõudeõigust ei ole, seda saab teha ainult poolte kokkuleppel.

Omaette küsimus on see, miks üldse ravikindlustusseaduses tehakse puhkuse ajal vahet töötaja enda ja hooldatava haiguse vahel. Kui töötaja ise haigestub puhkuse ajal, siis makstakse talle hüvitist ja ka puhkus pikeneb, aga näiteks lapse haiguse ajal hüvitist ei maksta. Puhata ei saa ju lapsevanem kummalgi juhul.

Üksikasjad

Avaldatud: 20 juuli 2007

• TULUMAKSUSEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

14. juunil võttis Riigikogu vastu seitsmenda tulumaksu muutmise seaduse, mis jõustub 1. jaanuarist 2008 ning toob kaasa tulumaksu määra alanemise, residendist füüsilise isiku maksuvaba tulu tõusu, täiendava maksuvaba tulu lapsevanemale ning FIE-ks registreeritud metsakinnistute omanikele.
(RT I, 04.07.2007, 44, 318).

1. Muudatuse kohaselt jätkub tulumaksu määra alanemine 2008. aastast kuni 2011. aastani, igal aastal 1% võrra. 2008. aastal on maksumäär 21%, 2009. aastal on maksumäär 20%, 2010. aastal on maksumäär 19% ja 2011. aastast on maksumäär 18% (TuMS § 4 lg 1).

2. Residendist füüsilise isiku maksuvaba tulu tõuseb 2008. aastast kuni 2010. aastani 3000 krooni võrra aastas. 2008. aastal on maksuvaba tulu 27 000 krooni, 2009. aastal on maksuvaba tulu 30 000 krooni ja 2010. aastal on maksuvaba tulu 33 000 krooni (TuMS § 23). Tulumaksu kinnipidamisel on maksuvaba tulu igakuiselt 2008. aastal 2250 krooni, 2009. aastal 2500 krooni ja 2010. aastal 2750 krooni.

3. Last ülalpidav isik, tavaliselt lapsevanem, saab alates 2008. aasta tuludeklaratsioonist arvesse võtta täiendavat maksuvaba tulu iga kuni 17 aasta vanuse (k.a) lapse kohta. Kui laps on ka ise tulu saanud, siis rakendub maksuvaba tulu lapse tulule ning lapsevanem saab arvesse võtta täiendavat maksuvaba tulu lapse tulu võrra vähem. Soodustust saab deklareerida vaid üks lapsevanem. Kui lapsevanemad ei jõua omavahel kokkuleppele, siis saab soodustust vanem, kellele makstakse peretoetuste seaduse §-s 5 sätestatud lapsetoetust (TuMS § 231).

4. Lisaks FIE-ks registreeritud omatoodetud põllumajandussaaduste realiseerijatele saavad FIE-ks registreeritud metsakinnistute omanikud metsamaterjali müügist saadud tulust täiendavalt maha arvata kuni 45 000 krooni (TuMS § 32 lg 4). Täiendavat maksuvaba tulu saab arvesse võtta konkreetse tululiigi ulatuses. Kui isiku ettevõtlus hõlmab eri liiki ettevõtlust, näiteks metsamaterjali müüki ja põllumajandussaaduste müüki, siis tuleb metsanduse ja põllumajanduse kohta eraldi tulude ja kulude arvestust pidada. Kui metsamaterjali müügi netotulu on täiendava mahaarvamise maksimumsummast (45 000) väiksem, näiteks 25 000, siis tulust mahaarvamata osa (20 000) ei saa täiendavalt arvesse võtta põllumajanduse tulu vähendusena. Lõhutud küttepuude müük ei ole käsitletav metsamaterjali võõrandamisena. Metsamaterjaliks saab lugeda langetatud puud ja puutüve, samuti puutüve järkamisel saadud tüveosa.