Artiklid

Merike Lees

Töökäte puuduse leevendamiseks saaksid paljud ettevõtted kasutada alaealisi, kuid siin saab takistuseks nende piiratud tööaeg.

"Meil oli koolivaheajal ligi 15 õpilast tööl, kuid muul ajal ei saa me neid ajapiirangu tõttu kasutada," ütles Kalevi pressiesindaja Aire Mill.

McDonalds Eesti ASi personalijuhi Julia Anateini sõnul töötab neil alaealisi alates 16. eluaastast. Nad töötavad kassas, aitavad köögis ja koristavad saali. Tööpäeva pikkus on kuus tundi, õpilased käivad tööl ka nädalavahetusel. Tunnitasu on 30 krooni. Anateini sõnul tuleb see odavam kui täiskasvanu palkamine. Kuidas kooliskäijad oma koolikohutusega toime tulevad, tööandja ei muretse, seda teevad nende vanemad. "Õpilasi võtame tööle ainult vanemate nõusolekul, vanemad annavad selle kohta avalduse," kinnitas Anatein.

Jäätisemüüja Balbiino lõpetas aga laste kasutamise paar aastat tagasi. Nende suvistel väliüritustel osalevad küll endiselt lapsed, kuid seda agentuuri vahendusel.

"Lastega on väga palju tegemist," põhjendas Balbiino personalijuht Sigrid Sooman. "Seadus paneb nende töötamisele piirangud, aga meil on oma tootmistöölistegagi probleeme."

Soomani sõnul on lastel endil tohutu huvi töötada. Mõni on väga agar ja teeks rohkemgi, kui seadus lubab, kuid puhata ja mängida peab ka saama, märkis Sooman.

Kooliõpilase töö on poole kallim

Meeli Miidla-Vanatalu
tööinspektor-jurist

Kooli kõrvalt tööl käivale alaealisele tuleb tema lühendatud tööaja eest maksta sama palju palka kui sama tööd täistööajaga tegevale täiskasvanule.

Noorem kui 18aastane isik on töölepinguseaduse mõistes alaealine ja võib töölepingu alusel tööle asuda alates 15ndast eluaastast. Erandjuhtudel võib lapsi tööle võtta alates 13ndast eluaastast.

Alaealine, kellel on põhikool lõpetamata või kes ei ole veel saanud 17aastaseks, võib töötada neli tundi päevas ehk 20 tundi nädalas. Töötamine ei ole lubatud õppetööga samal ajal. See võib toimuda ainult väljaspool õppetöö aega.

Alaealise täistööajaks loetakse talle seadusega kehtestatud lühendatud tööaega ning lähtudes palgaseadusest, tuleb alaealisele maksta töötasu vähemalt riigis kehtiva kuupalga alammääras, vaatamata väiksemale töötundide arvule.

Tööandjad ei arvesta sageli selle nõudega, sest nad ei taha aru saada, et alaealise lühendatud tööaeg ei ole osalise ajaga töötamine. Kui alaealine töötab kaks tundi päevas ja 10 tundi nädalas, võib seda tema täistööaja normi arvesse võttes lugeda osalise ajaga töötamiseks ning sel juhul peab tööandja maksma vähemalt 1500 krooni kuus, kui arvestada käesoleva aasta kuupalga alammääraga.

Noorem kui 18aastane isik on piiratud teovõimega, mistõttu saab ta lepinguid, sealhulgas töölepingut sõlmida ainult lapsevanema või lapse seadusliku esindaja eelneval kirjalikul nõusolekul. Töölepingu sõlmimiseks 13- ja 14aastastega tuleb saada enne lapse tööleasumist ka tööinspektori nõusolek.

Nii tööandjal, lapsevanemal kui ka tööinspektoril lasub kohustus jälgida, et töö, mida alaealine teeb, oleks vastavuses tema kehaliste ja vaimsete võimetega, ei ohustaks lapse tervist ega läheks vastuollu kõlblusnormidega.

Alaealine sõlmib töölepingu isiklikult ja kirjutab töölepingule alla ise. Töötajale laienevate õiguste ja kohustuste osas on alaealine võrdne täisealisega, välja arvatud teatud piirangud varalisele vastutusele.

Seadus näeb alaealisele ette soodustusi

* Tööaeg ja tasu Alaealine: lühendatud täistööaeg ehk neli tundi päevas ja 20 tundi nädalas; töötasu vähemalt kehtiva alampalga ulatuses, st tänavu 3000 krooni kuus.
* Täiskasvanu: töönädal 40 tundi nädalas ja alampalk 3000 krooni kuus.
* Alaealine: ühe tööpäeva lõpu ja järgmise alguse vahele peab jääma vähemalt 18 järjestikust tundi.
* Täiskasvanu: tööpäev on 9-17, st tööpäeva lõpu ja järgmise tööpäeva alguse vahele jääb 16 tundi.

* Puhkeaeg Alaealine: iganädalane puhkeaeg on vähemalt 48 järjestikust tundi ja teda ei tohi rakendada tööle puhkepäeval.
* Täiskasvanu: töötab ka nädalavahetustel.
* Alaealine: pikendatud põhipuhkus 35 kalendripäeva ja tal on õigus seda kasutada täies ulatuses, sõltumata töötatud ajast. Tööandja on kohustatud võimaldama põhipuhkust alaealisele sobival ajal.
* Täiskasvanu: põhipuhkus 28 kalendripäeva.

* Ületunnid Alaealine: ei tohi teha ületunde ning tal on keelatud töötamine õhtusel ja öisel ajal, v.a teatud tööde tegemiseks tööinspektori eelneval nõusolekul.
* Täiskasvanu: töötab nii õhtusel kui ka öisel ajal.

* Töölähetus Alaealine: ei tohi töölähetusse minna.
* Täiskasvanu: võib töölähetuses käia.

* Varaline vastutus Alaealine: ei saa sõlmida täieliku varalise vastutuse lepingut.
* Täiskasvanu: võib.

Allikas: TLS, Meeli Miidla-Vanatalu Äripäev

Thea Rohtla
tööõigusbüroo Labour Consulting

Töötaja asus tööle suulisel kokkuleppel, kuid tööandja ei maksnud töötasu. Tööandjale on saadetud kaks meili ja mitu SMSi koos tunnitabeli, tööaja kokkuvõtte, tunnitasu väljatoomise ja puhkusekompensatsiooni nõudega. Neid ei ole tööandja vaidlustanud. Kas siis saab töövaidluskomisjonis järeldada, et ta on nendega nõustunud?

Palga ja lõpparve nõudes võib töötaja pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse, esitades vastava avalduse või hagi. Nõudeid tuleb põhjendada ja esitada täpsed arvestused.

Töötaja on palka nõudnud juba ka töövaidlusor-ganiväliselt. Et tööandja nõudmistele reageerinud ei ole, ei tähenda aga sugugi, et ta nendega nõustuks.

Töövaidluskomisjon saadab töötajalt saabunud avalduse tööandjale ning nõuab vastust, kas tööandja nõuet tunnistab või mitte ning millised on tema vastuväited.

Esialgu tuleks need protseduurid TVKs läbi teha, oodates kõigepealt vastust tööandjalt. Alles istungil otsustatakse, kas töötaja nõuded on tõendatud ja põhjendatud ning kui on, siis millises ulatuses.

Mehed töötasid töölepinguta 31. juulist 25. augustini. Kui töötasu hakati küsima, öeldi, et palgast peetakse kinni à 4000 krooni praaktööde eest. Kuidas käib praaktööde arvestus?

Palgaseaduse N19 sätestab nii praagi mõiste kui poolte tegevuse praagi ilmnemise korral.

Töötaja süül tehtud täieliku praagi eest tasu ei maksta, osalise praagi eest makstakse alandatud määral, sõltuvalt töö kõlblikkusest.

TLSi N 49 lg 6 kohaselt on tööandja kohustatud kehtestama korra, mille alusel toimub töö vastuvõtmine ja praagiks tunnistamine. Ka peab olema kindlaks määratud, milline toodang on täielik praak, milline osaline praak ning milliste defektide alusel praagiks tunnistatakse. Tavaliselt vormistatakse praagi kohta akt, kus peavad olema märgitud praagi tegemise aeg ja tegija. Seda tuleks töötajale kindlasti tutvustada.

Palgaarvestusel tuleb lähtuda töötaja süül tehtud praagist ja selle võrra palka vähem maksta. Kui tööandja tahab makstud palgast mahaarvestusi teha, on tegemist juba tekitatud kahju hüvitamisega, mida tööandja võib nõuda, kuid palgast kinni pidada tohib ainult töötaja eelneval kirjalikul nõusolekul.

Enn Heinsoo

Välismaisele tööandjale mõeldud tervisetõendi vorm ning sisu sõltub peamiselt tööandja soovidest - selged ettekirjutused Euroopa Liidu seadustes puuduvad.

Igas riigis on oma kord, ka ELi riigid toimetavad siin igaüks omatahtsi. On neid, kes võivad töökoha taotlejalt nõuda ainult oma riigi arstide välja antud tervisetõendit, on neid, kes tahavad tõendit, kas inimene ei põe B-hepatiiti, tuberkuloosi, on ehk HIV-positiivne vmt.

Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Katrin Pärgmäe sõnul tervisetõendil ühtset vormi ei ole. "Näiteks Belgia saatkond väljastab oma tõendi vormi, mille siis perearst täidab," selgitas ta.

Loetelu konkreetsetest ametipostidest sotsiaalministeeriumil ei ole, mille jaoks välismaale tervisetõendit nõutakse. "Nõudmised tõendile peab esitama tööandja. Mõnele piisab üldisest tõendist: tervis on korras, võib töötada. Kuid on ka selliseid, kes nõuavad kindlat kirjapanekut näiteks HIV/AIDSi kohta," täpsustas Pärgmäe.

Tõend peab olema apostillitud - ministeeriumi ametnik kinnitab originaaltõendile täidetud apostilli plangi, mis kinnitatakse vastava ametniku allkirja ja ministeeriumi pitseriga. "Tervisetõendi juures kontrollitakse ka arsti pädevust, kas ta ikka on tervishoiutöötajate registris ja ka tema allkirja õigsust," rääkis Pärgmäe.

EURES Eesti tegevjuhi Alice Lugna arvates ongi oluline, et tervisetõend sisaldab teatud analüüside vastuseid ja formaat on teisejärguline. "Näiteks Iirimaa ettevõtted on ju aktsepteerinud Eesti Medicoveri formaati ja tähtsad on tulemused," selgitas Lugna.

"Kui Iirimaa näitega edasi minna, siis seal on nii, et toiduainetööstuse tööandja nõuab tervisetõendit, siis ta ise organiseerib need," ütleb tervisekontrolliasutusele täpselt, mida tal teada vaja on, mis proove peavad inimesed andma. Mõned toiduainetööstused teevad tervisekontrolli hoopis kohapeal," rääkis Lugna.

Haigekassa avalike suhete osakonna juhataja Anne Osveti arvates on näiteks kokaks tööle mineva inimese tervisenõuded ja tõend hoopis põhjalikum ja erilisem kui näiteks inimesel, kes plaanib minna tööle ehitusele.

Osveti sõnul on üks oluline nüanss ka, et ELis on kõigis liikmesriikides sätestatud isiku delikaatsete andmetega tegutsemine.

MIS ON MIS

* apostill
Dokument, millega riiklik ministeerium kinnitab ministeeriumi pitseri ja ametniku allkirjaga, et välja antud avalik dokument on õige, ehtne ja nõuetekohaselt välja antud. Ilma apostillita dokumenti ei saa välisriigis kasutada ega esitada.

Mari Hiiemäe

Inimestel, kellel on probleeme silmadega, tuleb arvutiekraani vaadata läbi prilliklaaside või läätsede. Silmaarstid soovitavad arvutiga töötajatel eelistada prillide kandmist.

"Arvutiga töötamisel tasuks eelistada prille," arvab Reetina OÜ silmaarst Merle Piik ning põhjendab arvamust sellega, et prille saab arvutitööks paremini sättida, samas kui läätsi reguleerida ei saa.

Arvutiga töötamine võimendab läätse ärritust

Samuti märgib Piik, et arvutiga töötamine põhjustab tahes-tahtmata silma kuivust ning läätsedega on see probleem hullem kui prillidega. Kuna lääts ärritab silma juba iseenesest, siis arvutiga töötamisel see võimendub.

Eagle Visioni prilliäri vanemoptometrist Jaanika Kriisk mainib, et spetsiaalselt kuvariga töötamiseks on saadaval ühekuulised kontaktläätsed. Selliste läätsede materjal on hea hapniku läbilaskvusega ja väikese veesisaldusega ning mis ei kuiva nii nagu eelmise põlvkonna kontaktläätsed. Mõnevõrra ärritavad aga silmi ka need.

Prillide puhul tasuks arvutikasutajal soetada endale peegeldumisvastase kattega prilliklaasid.

Ainsat tõelist kaitset arvuti mõjude eest pakub küll ainult sellega mittetöötamine, kuid kuna sellise variandi järgimisega töö tehtud ei saa, siis võib ennast lohutada vähemasti sellega, et peegeldumisvastane kate kergendab vaatamist.

Arvutitööks mõeldud prillipaaril saab optik vastavalt vajadusele muuta ka tsentri kõrgust.

See, kas tänaval ja arvuti ees on vaja kanda erinevaid prille, oleneb suuresti inimese vanusest. Üle 40aastastele soovitatakse sellisel puhul erinevaid prille.

Merle Piik ütleb, et on teenindanud ka huvilisi, kel muidu silmad korras, kuid kes tellivad nullklaasidega prillid ja ütlevad, et neil on nii kergem vaadata. Eriti mõttekaks selliseid prille Piik siiski ei pea.

Terve silma kaitseks sobib toonklaas

Ka Norman-Optika optometrist Iveta Vakrõõm kahtleb mitteoptiliste peegeldusvastase kattega klaaside kasulikkuses, kuna nende kasutamise puhul tekib prilliklaasi ja silma vahele valguspeegeldus, mis kokkuvõttes on silmale häiriv.

"Pigem on otstarbekam kasutada siis juba toonklaasi koos peegeldusvastase kattega," arvab Vakrõõm.

Arvuti kuivatab silma

Arvuti kasutamine soodustab kuiva silma sündroomi tekkimist kõikidel - nii prilli- kui ka läätsekandjal, samuti inimesel, kelle silmad on terved.

"Läätsekandjale on kuiva silma sündroom kindlasti ebameeldiv," ütleb Iveta Vakrõõm. Pingeline arvutiekraani vaatamine pikema aja jooksul vähendab pilgutamise sagedust ja sellest tuleneb ka puudulik silmade loomulik niisutamine ja ärritus.

Eagle Visioni Endla tänava kaupluse juhataja Hille Kullamaa osutab, et silmade kuivamist põhjustab nii ülemäärane arvutikasutamise kestus kui ka keskkond, kus tööd tehakse. Silmadele ei tule kasuks pidev viibimine konditsioneeritud õhuga ruumides, kuna seal on õhk silmade jaoks liiga kuum ja kuiv. Silmi häirib ere valgustus ruumis ning suured kontrastid kuvaris.

Silmaprobleemide toetavaks raviks soovitatakse spetsiaalseid vitamiine. Kuiva silma puhul saab leevendust spetsiaalsete silmatilkade kasutamisest. Merle Piik ütleb, et silmatilku võib kasutada vastavalt vajadusele, siis kui kuivusetunne silmas tunda hakkab andma, kuid mitte üle viie korra päevas, kuna need sisaldavad lisa- ja säilitusaineid.

Kuiva silma sündroom ehk silmade stress

* silmade ärritus - punane, kuiv, sügelev või vesine silm
* silmade väsimus
* fokuseerimisraskus
* peavalu

Sümptomid võivad olla nii mööduvad kui ka krooniliselt korduvad.
Pisaravedeliku koguse edasisel vähenemisel võib kuiv silm põhjustada silma sidekesta põletikku jm tõsisemaid silmahaigusi.
Silmaarsti juurde peaks minema, kui sümptomid ei kao pärast nädalast pausi või kui tekivad niipea, kui alustate tööd arvutiga.

Kuidas leevendada või ära hoida

* Pilguta regulaarselt ja võimalikult sageli silmi.
* Kui tunned kipitust või kuivustunnet silmades, kasuta säilitusainevabasid kunstpisaraid ja lubrikante, eriti kui kannad kontaktläätsesid.
* Aseta arvutiekraan 10-20Y allapoole silmade otsevaatejoonest - siis on silm enam laugudega kaetud ning sarvkesta pinnalt ei aurustu pisaravedelik liialt kiiresti.
* Vali suurema ekraaniga arvuti - mida suurem ekraan, seda parem on pildi resolutsioon ning seda väiksem on silmade pingutus.
* Kasuta peegeldusvastase katte ja spetsiaalvärviga prilliklaase, ka siis, kui oled kontaktläätsekandja.
* Kasuta mõõdukat valgustust arvutitööks ning väldi aknast tuleva valguse tagasipeegeldumist arvutiekraanilt.
* Väldi tugevat kontrastsust arvutiekraani ja tööruumi vahel.
* Kontrolli, et ruumi õhuniiskustase oleks normi piires.

Allikas: Marget Vatku, OÜ Semiratio juhatuse liige, Norman Optika

Ervin Nurmela
TÜ õigusinstituudi vilistlane

Kogumispensionide seaduse kohaselt on 1983. a ja hiljem sündinutele liitumine kogumispensioniga kohustuslik. Liitumiseks tuleb valida pensionifond. Liitumisavalduse esitamiseks peab olema vähemalt 18aastane.

Alaealisel on võimalik valida endale pensionifond lapsevanema või hooldaja loal. Kui pensionifondi valikut ei tehta, avab Eesti Väärtpaberikeskus ise maksu- ja tolliametist laekunud andmete alusel pensionikonto ning maksed suunatakse loositud pensionifondi. Fond loositakse kõigi konservatiivse strateegiaga fondide vahel.