Üksikasjad

Avaldatud: 08 mai 2007

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla
jurist

•• Kohalik omavalitsus kinnitas alates aprillist volikogu uue ametnikestruktuuri. Praegu on struktuuri järgi ametnikuna tööl raamatupidaja-kassapidaja ja pearaamatupidaja. Uues struktuuris on nende asemel vastavalt vanemraamatupidaja ja finantsnõunik. Vallavanem väidab, et tegu ei ole kohtade koondamisega, muudetakse vaid ametinimetusi ja juurde tuleb natuke tööülesandeid. Kuidas oleks pidanud vallavanem ametnikega tegelikult käituma? Kas tegu on avaliku teenistuse seadusega sätestatud olukorraga ameti- või abiteenistuskoha muutmise tagajärjel (paragrahv 161) või on tegu ikkagi koondamisega?

Teenistuja tööülesanded on kirjas ametijuhendis. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) kohaselt võib ametijuhendit, st ka tööülesandeid, muuta teenistuja nõusolekuta, kui ei muutu ametikoha eesmärk, põhifunktsioonid, nõu-tav erialane ettevalmistus ega palk ning ametniku ülesannete maht oluliselt ei suurene.

Üksikasju teadmata ei ole võimalik öelda, kas töökohustuste maht suurenes oluliselt või vähem oluliselt, kuna see sõltub alati konkreetsest olukorrast. Kui ametnik leiab, et töömaht on nüüd palju suurem kui enne või on muudetud tema põhifunktsioone, võib ta kohaliku omavalitsuse otsuse halduskohtus vaidlustada.

ATS-i paragrahv 161 on rakendussäte, mida kasutati ainult koos sama seaduse jõustumisega. Praegusel ajal ei saa selle sätte alusel enam teenistussuhet lõpetada või hüvitist nõuda.

Ametinimetuse muutmine ei anna asutusele õigust teenistujat koondada. Koondamine tekib siis, kui väheneb ametikohtade arv, teenistus korraldatakse ümber või on endine ametnik tööle ennistatud.

•• Avaliku teenistuse ametniku ametijuhendis on määratud ametnike asendamiste kord, st kes keda asendab puhkuste, haigestumiste või pikemaajaliste komandeeringute jms ajal. Puuduva ametniku asendamisel peab ametnik saama asendustasu. Lugedes eri ametite palgajuhendeid, selgub, et asendustasude maksmine on erinev. Küsimus: kas ametnikul on õigus saada teise ametniku asendamise eest lisatasu, olgugi et ametijuhendiga on reguleeritud asutusesisene ametnike asendamine?

Seaduse järgi see õigus on. Ajutiselt ära oleva, sh ka puhkava või haige ametniku asendamiseks võib asutuse juht jagada puuduva ametniku ülesanded lisatööna ühe või mitme ametniku vahel või panna kõik puuduja töökohustused teisele ametnikule, kes asenduse ajaks vabastatakse oma põhitööst.

Avaliku teenistuse seaduse kohaselt peab asendajale maksma lisatasu järgmiselt.

Kui puuduvat ametnikku asendab üks või mitu ametnikku, kes teevad samal ajal ka oma tööd edasi, makstakse lisaks nende enda palgale lisatasu proportsionaalselt neile pandud puuduva ametniku ülesannete hulgale. Lisatasude summa ei või seejuures ületada puuduva ametniku ametipalka.

Põhitööst vabastatud asendajale makstakse puuduva ametniku ametipalka, kui see on tema ametipalgast suurem, ja lisatasusid, mida asendajal on õigus saada. Kui puuduva ametniku ametipalk on asendaja omast väiksem, säilitatakse asendajale tema senine palk.

Seadus ei anna asutusele õigust kehtestada palgajuhendiga teistsugust asendustasu maksmise korda või jätta kedagi asendustasust hoopis ilma. Palga- ega ametijuhendiga ei saa muuta seadust.

Üksikasjad

Avaldatud: 07 mai 2007

• Palgaseadus
• Äripäev

Merike Lees

Õiguskantsler ei jaga arvamust, nagu piiraks kohustus pöörduda üle 50 000kroonise nõudega töövaidluskomisjoni asemel kohtusse töötajate õiguskaitsevõimalusi.

Arvestades, et kohtusse pöördumisel peab tasuma riigilõivu, võib öelda, et üle 50 000kroonise nõude korral kohtusse pöördumise kohustus võib potentsiaalselt mõjutada töötajate võimalusi saada oma tööalaste õiguste väidetava rikkumise korral õiguskaitset, ütles õiguskantsler Allar Jõks.

Samas ei saa tema sõnul sellest automaatselt järeldada, et isiku kaebeõigust on kitsendatud. Kaebeõiguse kitsendus võib olla põhjendatud, sest 50 000 krooni ületav nõue on küllaltki suur nõue, seda nii töötaja jaoks kui ka väikse või keskmise suurusega tööandja jaoks. Sellise vaidluse puhul on oluline tagada isikule sõltumatu ja asjakohane õiguskaitse. Jõksi väitel tagab kohus isikule tugevama õiguskaitse kui töövaidluskomisjon.

Siiski tuleb möönda, et isikule võib teatud juhul takistuseks saada riigilõivu tasumise kohustus, märkis Jõks. Samas on majanduslikes raskustes töötajale ette nähtud riigipoolne menetlusabi oma kohtukaebeõiguse teostamiseks. Menetlusabi on riigi abi isikule kohtumenetluse raames menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus menetlusosalise taotlusel määrata muuhulgas, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni maksmisest või muude kohtukulude kandmisest.

Samas tuleb kohtutes tagada töövaidlusasja kiire läbivaatus. Jäigalt fikseeritud ajaraamid ei õigusta ennast alati, kuid töövaidlusi tuleb nende spetsiifikast lähtudes lahendada kiiresti.

Tasub teada

Töökohus on sõltumatum kui komisjon
* Individuaalseid töövaidlusi lahendavad Eestis töövaidluskomisjonid (TVK) ja kohtud. Pärast töövaidluskomisjoni on võimalik pöörduda edasi kohtusse.
* Euroopa riikides on spetsiaalsed töökohtud, mis erinevad töövaidluskomisjonidest, kuna on sõltumatud ning kohtunikele on ranged haridus- ja pädevusnõuded.
* TVKs lahendab vaidlusi töövaidluskomisjoni juhataja ning üks tööandja ja üks töötajate esindaja.

Komisjonile ei usaldata suuri nõudeid

Miks ei saa TVK suuri nõudeid arutada?
* TVK-l puudub kohtule sarnane sõltumatus.
* TVK on täitevvõimu osa ning selle juhataja on sotsiaalministeeriumile alluva asutuse ametnik.
* TVK liikmetel ei ole sõltumatuse garantiisid, erinevalt kohtunikest.
* TVK juhataja ja selle liikmete ning kohtunike hariduse ja täiendamise nõuded ei ole võrreldavad.

Allikas: õiguskantsleri kantselei

Üksikasjad

Avaldatud: 08 mai 2007

• TÄISKASVANUTE KOOLITUSE SEADUS
• Postimees

Miks on õppepuhkust võimalik võtta kaug- või õhtuses, kuid mitte päevases õppes õppijail? Statsionaaridel on ju täiskohaga töötamise kõrvalt raskem koolis käia kui mittestatsionaaridel, kes käivad koolis harvem ja kelle kodutöö tähtajad on pikemad.

Maili Kalmus, vandeadvokaadi vanemabi, advokaadibüroo Ruus, Koch & Vabamets:

Seda reguleerib täiskasvanute koolituse seadus, kellel ja kui pikalt on õigus saada seoses õppesessioonide, õpingute lõpetamise või muu koolitusega õppepuhkust. Nimetatud seadusega pannakse paika täiskasvanute koolituse alused ja õiguslikud tagatised täiskasvanutele nende soovikohaseks õppeks kogu eluea jooksul. Olgu see siis üksikute kursuste vormis toimuv koolitus või töö kõrvalt põhi- või üldkeskhariduse omandamine või osakoormusega kutse- või kõrghariduse omandamine.

Seadus sätestab konkreetsed õiguslikud garantiid tagamaks täiskasvanule reaalsed võimalused tema eesmärkidele vastavas koolituses osalemiseks.

Üks elukestva õppe garantii on töötaja õigus õppepuhkusele ning tööandja kohustus seda võimaldada. Tasemekoolitusega (s.o õhtuses või kaugõppe õppevormis või eksternina põhihariduse ja üldkeskhariduse omandamine, osakoormusega kutseõppe või kutsekeskharidusõppe läbimine ja osakoormusega või eksternina kõrghariduse omandamine) seotud õppepuhkuse puhul on tööandjal lisaks kohustus säilitada õppepuhkusel viibivale töötajale keskmine töötasu kümneks päevaks ja ülejäänud õppepuhkuse päevadeks töötasu vähemalt kehtiva miinimumpalga ulatuses.

Seadusega ei ole samal moel tagatud päevases õppevormis õppimist. See tuleneb seaduse eesmärgist ning asjaolust, et päevases õppevormis õppijad peaksid eelduslikult tegelema ainult õppimisega. Lisaks on paljud päevases vormis õppijad juba nende vanuse ja põhi-, kesk- või kutsehariduse omandamise tõttu tavaliselt ülalpeetavad.

Samuti on päevases õppevormis ülikoolis või kutseõppeasutuses õppijatele ette nähtud mitmesugused tagatised, et nad saaksid keskenduda üksnes õppetööle ega peaks õppimise kõrvalt töötama. Selliste seadusandja loodud võimalustena võib nimetada üldjuhul riigieelarvest finantseeritavat õppimiskohta, õppetoetusi ja riigi tagatavat madalama intressimääraga õppelaenu.

Nii on riigieelarvelise õppekoha, õppetoetuste ja õppelaenu peamine eesmärk tagada ligipääs kutse- ja kõrg­haridusele ning motiveerida neis õppevormides õppijaid täiskoormusega ja edukalt õppima ning õppekava nominaalkestusega läbima. Eeltoodust tulenevalt ei ole seadusandja ilmselt näinud vajadust lisasoodustuste tegemiseks statsionaarses õppes õppijaile.

Seega ei ole küsimus niivõrd selles, millises õppevormis õppijatel on kergem täistöökohaga töö kõrvalt koolis käia, kuivõrd selles, mis on konkreetse õppevormi eesmärk ja kellele see on suunatud, samuti riigi ootustes neis õppevormides
õppijatele.

Üksikasjad

Avaldatud: 07 mai 2007

• Äripäev
• TÖÖTAJATE USALDUSISIKU SEADUS

Niina Siitam
tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja

Veebruari algusest jõus olnud töötajate usaldusisiku seadus (TUIS) annab usaldusisikule töötajaid esindades suuremad võimalused.

Kui endise seaduse alusel tegutses töötajate üldkoosolekul või ametiühingusse kuuluvate töötajate valitud usaldusisik ainult teda valinud töötajate huvides, siis nüüd on seaduse eesmärk suunata töötajad ja ametiühingusse kuuluvad töötajad usaldusisikut valides ja töötajaid esindades koos tegutsema.

Uue seadusega on usaldusisikule antud rida täiendavaid õigusi, sh ka neid, mis väljakujunenud tava kohaselt on kuulunud ametiühingu ainupädevusse.

Nii on usaldusisikul õigus pidada tööandjaga läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks, samuti esindada töötajaid kollektiivse töötüli lahendamisel, kui tööandja juures ei ole ametiühingut.

Seadusega on sätestatud usaldusisiku volituste kehtivusaeg - kolm aastat. Ülesannete täitmise ajaks on tööandja kohustatud tagama usaldusisikule tööaega neljast 40 tunnini töönädalas, sõltuvalt esindatavate töötajate arvust. Oma ülesannete täitmiseks on usaldusisikul õigus osaleda selleks vajalikul koolitusel. Koolituse mahus lepitakse kokku tööandjaga. Ülesannete täitmise ja koolituse ajaks säilitatakse usaldusisikule keskmine palk.

Usaldusisikul on õigus saada tööandjalt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet. Samas annab seadus tööandjale võimaluse keelduda teabe andmisest, kui selle teabe avalikustamine kahjustab oluliselt või võib kahjustada tööandja tegevust.

Uudsena näeb TUIS ette töötajate õiguse saada regulaarselt teavet ettevõtte majandus- ja strateegilise arengu küsimustest ning töötajaid puudutavatest otsustest. TUIS näeb ette riikliku järelevalve seaduse nõuete täitmise üle, samuti on seaduse teatud nõuete rikkumine väärtegu.

Usaldusisik sai sisuliselt ametiühingu õigused

Usaldusisiku täiendavad õigused:
* saada tööandjalt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning konsulteerida selle teabe alusel tööandjaga;
* pidada tööandjaga läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks, kui tööandja juures ei ole ametiühingut või ei tööta ametiühingusse kuuluvaid töötajaid;
* esindada töötajaid kollektiivse töötüli lahendamisel, kui tööandja juures ei ole ametiühingut või ametiühingusse kuuluvaid töötajaid;
* osaleda oma ülesannete täitmiseks vajalikul koolitusel mõistlikus ulatuses;
* kaasata oma ülesannete täitmiseks eksperte.

Tööandja peab volinikku infoga varustama

Tööandjal on kohustus informeerida ja konsulteerida volinikku vähemalt järgmistest töötajaid puudutavatest asjaoludest:
* tööandja struktuur, töötajate koosseis, nende muudatused ja kavandatavad otsused, mis avaldavad olulist mõju tööandja struktuurile ja töötajate koosseisule;
* kavandatavad otsused, millega tõenäoliselt kaasnevad olulised muudatused töökorralduses;
* kavandatavad otsused, millega kaasnevad tõenäoliselt muudatused töötajate töölepingulistes suhetes.

Tööandja väärtegu läheb kalliks maksma

Väärtegu seaduse nõuete rikkumisel:
* informeerimis- või konsulteerimiskohustuse täitmata jätmine või valeandmete esitamine tööandja poolt. Rahatrahv kuni 12 000 krooni;
* sama tegu, kui selle on toime pannud juriidiline isik. Rahatrahv kuni 50 000 krooni;
* konfidentsiaalse teabe hoidmise kohustuse rikkumine usaldusisiku või konsulteerimisse kaasatud eksperdi poolt. Rahatrahv kuni 6000 krooni.